3-15-1558/3 · 3-15-1558/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1558 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus Elektro Nordic OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks Menetlusosalised Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Merle Siibak Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Elektro Nordic OÜ Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba arestida Elektro Nordic OÜ ettemaksukonto (viitenumber 25351051) summas 6285,76 eurot Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu). 2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte Elektro Nordic OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 265 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 17.06.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse ja 18.05.2015 selle täienduse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks maksukohustuslase rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele sissenõude pööramise teel, valides meetmena aresti seadmise Elektro Nordic OÜ ettemaksukontole (viitenumber 25351051) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 6285,76 eurot. Põhjendused: 1.1. Maksuhaldur kontrollib 19.02.2015 teate nr 12.2-3/031891-1 alusel Elektro Nordic OÜ 2014. a detsembrikuu käibemaksu tagastusnõude õigsust ja 22.04.2015 korralduse nr 12.2-3/031891-2 alusel Elektro Nordic OÜ 2014. a detsembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsust. Elektro Nordic OÜ müüs müügiarvete alusel „Glennds“ SIA-le

3-15-1558 2(6) elektroonilisi komponente kokku summas 39 949,66 eurot 0%-lise käibemaksu määraga. Elektro Nordic OÜ importis kauba välisriikidest, millest tekkis 2014. a detsembrikuus käibemaksu enammakse summas 6285,76 eurot. Maksuhalduril tekkis kontrolli käigus kogutud tõendeid hinnates põhjendatud kahtlus, et Elektro Nordic OÜ ei müünud elektroonilisi komponente „Glennds“ SIA-le, vaid tundmatule kolmandale isikule, kes ei pruugi olla teise liikmesriigi maksukohuslane, millest tulenevalt ei ole põhjendatud kauba maksustamine 0%-lise käibemaksu määraga. Elektro Nordic OÜ juhatuse liikmete Deniss Sitnikovi ja Iouri Ezerski suuliste seletuste kohaselt toimus kauba üleandmine „Glennds“ SIA juhatuse liikmele Juri Tarassovile aadressil Mustamäe tee 5-811, Tallinn, kus asub Elektro Nordic OÜ kontor. Kui kaup jõudis Lätti, siis pani „Glennds“ SIA Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni dokumendile (CMR) pitsati jäljendi ja saatis CMR tagasi Elektro Nordic OÜ-le. Maksuhaldurile kontrollimiseks edastatud originaal CMR ei vasta konventsiooniga kehtestatud CMR vormistusele ja kõik lüngad dokumendil on arvutiga eeltäidetud, mis ei ole CMR täitmise puhul tavapärane. Elektro Nordic OÜ juhatuse liikmed põhjendavad seda sellega, et CMR koostamine toimub alati samal päeval, kui toimub kauba üleandmine ja see koostatakse koos „Glennds“ SIA juhatuse liikme Juri Tarassoviga, kes ütleb sõiduauto numbri ja margi, millega kaup Lätti viiakse. 1.2. CMR dokumendi kohaselt anti 2014. a detsembrikuul esitatud müügiarvete i161214C41-1, i081214C41-1 ja i011214C41-1 alusel soetatud kaup üle „Glennds“ SIA-le 16.12.2014 ning kaup jõudis Lätti 16.12.2014. Kaupa transporditi sõiduautoga Mercedes-Benz, registrimärgiga nr JB-9574. Automaatne numbrituvastussüsteem ei ole tuvastanud nimetatud sõidukiga Läti piiri ületust perioodil 2014 juuli – 2015 jaanuar, millest tulenevalt ei ole tõendatud kauba Eestist väljatoimetamine ja selle 0%-lise määraga müük. Maksuhalduril ei ole õnnestunud „Glennds“ SIA juhatuse liikmele Juri Tarassovile tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile kätte toimetada korraldust teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks ega saada temaga ühendust rahvastikuregistrisse kantud telefoninumbritel. Elektro Nordic OÜ juhatuse liikmete teatatud „Glennds“ SIA kontaktandmed ei ole õiged. Elektro Nordic OÜ juhatuse liikmete seletuste kohaselt pidi Juri Tarassov kaubal alati üksi järel käima, kuid temale ARK poolt väljastatud juhiluba lõppes 26.04.2013 ja pärast seda ei ole talle uut luba väljastatud. Seega puudub Juri Tarassovil kehtiv juhtimisluba. 1.3. Elektro Nordic OÜ juhatuse liikmete seletuste kohaselt toimus sularaha vastuvõtt arvete koostamisega samal kuupäeval. Asjasse puutuvad arved, mille alusel olid koostatud ka kassa sissetuleku orderid, olid 01.12.2014 arve nr i011214C41-1 summas 25 707,67 eurot, 05.12.2014 arve nr i081214C41-1 summas 7623,28 eurot ja 12.12.2014 arve nr i161214C41-1 summas 6618,71 eurot. Kogu kauba üleandmine toimus alles 16.12.2014. Tavapärast äriloogikat arvestades ei ole usutav, et äriühing, mille kontor ja eeldatavasti ka sularahakassa asuvad Lätis, käib 1 kuu jooksul 3 korda Eestis üksnes arveid tasumas, ilma kaupa reaalselt välja võtmata ja alles neljandal korral võtab kogu makstud kauba korraga välja. Juhul, kui “Glennds” SIA tahe oli arved sel moel tasuda, oleks oluliselt odavam tasuda 3 arve eest ülekandega, kui sõita selleks paar tuhat kilomeetrit. Sealjuures ei ole seletuste kohaselt tegu raskekaalulise kaubaga, vaid selle kogukaal oli umbes 8 kg ja mahtus ära tavamõõdus pappkasti. Elektro Nordic OÜ ei ole kontrolli käigus esitanud selliseid dokumente, mis tõendaks üheselt, et kaup tõesti Eestist Lätti toimetati. 1.4. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Elektro Nordic OÜ poolt 2014. a detsembrikuu müügiarvetel nr i161214C41-1, i081214C41-1 ja i011214C41-1 kajastatud kauba tegelik ostja ei olnud „Glennds“ SIA, vaid tundmatu kolmas isik. Kuna ei ole teada, kellele Elektro Nordic OÜ tegelikkuses elektroonilisi komponente müüs, ei saa olla ka veendumust, et tegelik kauba saaja oli teise liikmesriigi maksukohustuslane. Seetõttu on tõenäoline

3-15-1558 3(6) Elektro Nordic OÜ kauba müügi 20%-lise määraga maksustamine ja maksusumma määramine summas 7989,93 eurot. 1.5. Elektro Nordic OÜ deklareerib sisendkäibemaksu summas 5810,16 eurot, millest 5480,73 eurot moodustab impordilt tasutud käibemaks. Deklareeritud andmete tulemusel tekkis käibemaksu enammakse summas 6285,76 eurot. Kontrolli käigus on maksuhaldur tuvastanud, et Elektro Nordic OÜ 0%-lise määraga maksustatud müük „Glennds“ SIA-le ei ole tõendatud. Seetõttu on tõenäoline, et Elektro Nordic OÜ kauba müük „Glennds“ SIA-le maksustatakse 20%-lise määraga (39 949,66 eurot x 20% käibemaks = 7989,93 eurot). Kavandatava maksuotsusega tekiks Elektro Nordic OÜ-l tasumisele kuuluv käibemaks summas 1704,17 eurot. 1.6. Maksuhaldur viib Elektro Nordic OÜ maksustamisperioodi 2014. a detsembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakstud käibemaksu õigsuse kontrollimiseks algatatud üksikjuhtumi kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks MKS § 106 lg-s 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes. Kontrolli käigus esitas maksuhaldur 04.06.2015 välispäringu Läti maksuhaldurile, mille vastamise tähtaeg on üks kuu, st kuni 04.07.2015. Maksuhalduri hinnangul on Elektro Nordic OÜ 2014. a detsembrikuu käibemaksuarvestuse õigsuses veendumiseks oluline saada teavet ka Läti äriühingu “Glennds” SIA käibemaksuarvestuse kohta. Maksuhaldur on kasutanud ära käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra ja on kohustatud 04.02.2015 esitatud tagastusnõude summas 6285,76 eurot vabastama ettemaksukontole 26.06.2015 ehk enne Elektro Nordic OÜ-le võimaliku maksuotsuse koostamist. 1.7. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksukohustuse määramist äriühingule võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Seetõttu esinevad alused Elektro Nordic OÜ suhtes täitetoimingute rakendamiseks. 1.8. Elektro Nordic OÜ ei oma kinnistuid. Liiklusregistri kohaselt puuduvad tal sõidukid. Väikelaevade registri andmetel puuduvad tal väikelaevad. Väärtpaberi keskregistri andmetel ei oma äriühing väärtpaberi kontot. Swedbank AS arvelduskonto jääk 31.12.2014 seisuga oli 1839,12 eurot. Nimetatud summa on oluliselt väiksem 2014. a detsembrikuu tagastusnõude summast. Samuti on arvelduskontol oleva raha puhul tegemist väga likviidse varaga, mistõttu ei saa olla täit veendumust, et kontrolli lõppemisel ei ole kontojääk vähenenud. 1.9. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud hiljemalt 2 tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või maksukohustuslane esitab tagatise summas 7542,91 eurot (taotluses ekslikult 6285,76) (6285,76 eurot + 20% täitekulud ehk 1257,15 eurot) MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kuna tagatise realiseerimisel võib tekkida täitetoimingute sooritamise vajadus, millega kaasnevad täitekulud, siis on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. MTA on seisukohal, et täitekulude suurust on võimalik kindlaks määrata vaid eelduslikult, kuid tuginedes eeltoodule ning maksuhalduri varasemale praktikale, on selleks keskmiselt 20% tagatava nõude suurusest.

KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

3-15-1558 4(6) Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Riigikohus leidis 30.04.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-4-13 (p 10), et MKS ei näe otsesõnu ette ettemaksukonto arestimise võimalust. Kuna ettemaksukontol on maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitleda kontol oleva rahalise nõude arestimisena MKS § 130 lg 1 p 6 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 tähenduses. 4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või TMS-s sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kohtu hinnangul vastab taotlus MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlusest nähtub, et maksuhaldur viib Elektro Nordic OÜ suhtes läbi üksikjuhtumi kontrollimenetlust käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise osas. Samaaegselt viib maksuhaldur läbi ka tagastusnõude õigsuse kontrolli menetlust. 7. Maksuhalduri taotlusest ja asja materjalidest nähtuvalt esitas Elektro Nordic OÜ 04.02.2015 maksustamisperioodi 2014. detsembrikuu käibedeklaratsiooniga enammakstud käibemaksu tagastusnõude (vt tl 25). Maksuhaldur teavitas Elektro Nordic OÜ-d 19.02.2015 (tl 6) kontrollimenetluse alustamisest tagastusnõude õigsuse tuvastamiseks. MKS § 106 lg 2

3-15-1558 5(6) ls 1 kohaselt tagastatakse summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, 60 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. KMS § 34 lg-te 2 ja 3 järgi võib maksuhaldur pikendada motiveeritud otsusega tagastusnõude täitmise tähtaega 30 kalendripäeva kaupa kokku kuni 60 kalendripäeva. Seega oli maksuhalduril eelviidatud sätete alusel kohustus otsustada 120 kalendripäeva jooksul, kas tagastusnõue täita või jätta see põhjendatud otsusega rahuldamata. Viidatud 120 päeva möödus 04.06.2015. Seega on ekslik maksuhalduri seisukoht, et tal on tagastusnõude täitmisega aega kuni 26.06.2015. Kohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et viidatud 120-päevane tähtaeg hakkab MKS § 106 lg 2 ls 1 järgi kulgema taotluse esitamisest, mitte kontrollimenetluse alustamisest. KMS § 34 lg 3 ls 2 järgi teeb maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta hiljemalt 5 kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist. Praegusel juhul tulnuks esimene tähtaja pikendamise otsus teha 5 päeva enne 05.04.2015 ja teine 5 päeva enne 05.05.2014. Maksuhaldur tegi pikendamise otsused 22.04.2015 (tl 25) ja 22.05.2015 (tl 26), seega olulise hilinemisega. See, et maksuhaldur on rikkunud KMS § 34 lg-st 3 tulenevat kohustust, ei pikenda tagastusnõude menetluse kogu tähtaega, mida tuleb endiselt arvestada taotluse esitamisest ja mille kogupikkuseks on 120 päeva. Kuivõrd praegusel juhul on 04.02.2015 tagastusnõude kontrollimenetlus ületanud seaduses toodud tähtaja ja peab olema lõppenud, siis ei saa kohus anda luba kohaldada täitmist tagavaid toiminguid nimetatud tagastusnõude kontrollimenetluses. Maksuhalduril tuleb kiiremas korras tagastusnõue täita või, kui tal on piisavalt andmeid ja tõendeid, teha tagastusnõude rahuldamata jätmise otsus. 8. Antud juhul on maksuhaldur alustanud 22.04.2015 korraldusega (tl 7) Elektro Nordic OÜ suhtes paralleelselt ka üksikjuhtumi kontrolli 2014. a detsembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrollimiseks. Maksuhalduril on õigus taotleda täitmist tagavate toimingute sooritamise luba selle üksikjuhtumi kontrolli menetluses, mitte tagastusnõude kontrollimenetluses. 9. Maksuhalduri seletused ja kohtule esitatud tõendid annavad aluse kahelda maksukohustuslase poolt deklareeritud 2014. a detsembris “Glennds” SIA-ga tehtud tehingute tegelikus toimumises. Kontrolli käigus kogutud andmete alusel on tõenäoline, et nimetatud käive maksustatakse 20%-lise käibemaksu määraga ehk Elektro Nordic OÜ-l tekiks 7989,93 euro suurune maksukohustus (39 949,66 eurot x 20%). Sellest tulenevalt on maksuhaldur taotlenud maksukohustuslase ettemaksukonto arestimist 6285,76 euro (tagastusnõue) ulatuses ja kavandatava maksuotsusega soovib maksuhaldur kohustada Elektro Nordic OÜ-d täiendavalt tasuma käibemaksu summas 1704,17 eurot (7989,93 – 6285,76). Kohtu hinnangul on maksukohustuse määramine tõenäoline. Samuti ei ole veel möödunud selle määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1). 10. Kohus nõustub maksuhalduri kahtlustega, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Arvestades Elektro Nordic OÜ tegevuses tuvastatud rikkumisi, mis andsid isikule olulise maksueelise, on alust karta, et maksukohustuslane ei kavatse ka tulevikus maksuseadusi järgida ja võib maksuotsuse saamisel asuda enda maksejõuetuks muutma, et vältida maksukohustuse täitmist. 11. MTA taotluses ja selle lisades (maksukohustuslase Swedbank AS-s asuva pangakonto väljavõte 2014. a detsembrikuu kohta, mille kohaselt on tema arvel 1839,12 eurot ja 2750 USD) kajastuv maksukohustuslase majandustegevus lubab asuda seisukohale, et äriühingul ei tarvitse maksukohustusest teadasaamisel olla piisavalt vara selle täitmiseks. Pangakontol olevad rahalised vahendid on väga likviidne vara ning maksuotsuse tegemise ajaks ei pruugi raha kontodel enam olla. Kohus kontrollis maksukohustuslase vara andmeid nii kinnistusraamatust kui ka liiklusregistrist ja veendus, et maksukohustuslasele ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Äriühingule ei kuulu ka väärtpaberikontosid. Seega puudub tal muu hinnaline registervara,

3-15-1558 6(6) millele oleks võimalik käsutamise keelumärget või panti seada. Pangakontode arestimine riivab maksukohustuslase majandustegevust oluliselt enam kui ettemaksukonto arestimine ning võib kaasa tuua maksukohustuslase maksejõuetuse. Pangakontode arestimine ei pruugi olla efektiivne meede, sest maksukohustuslase pangakontol ei ole hetkel piisavalt vahendeid kogu maksuvõla tagamiseks. Samuti annaks see maksukohustuslasele põhjuse oma rahalisi vahendeid muid kanaleid pidi liigutada. 12. Kohus leiab, et valitud meede, ettemaksukonto arestimine summas 6285,76 eurot, on taotluses ja selle lisades märgitud asjaoludel proportsionaalne. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab kohase tagatise. Kohus leiab, et tagatise suurus (6285,76 eurot + 20% täitekulud) on mõistlik. Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud täitekulude suuruses ja vajalikkuses. 13. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik