3-15-1261/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1261

Haldusasi I. K.’i (K.) kaebus kriminaalmenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. 2. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD 1. 18.05.2015 sai Tallinna halduskohus I. K.’i tuvastamiskaebuse. Kaebaja palub tuvastada järgmiste toimingute ja dokumentide õigusvastasus: 1) kriminalistide tegevus sündmuskoha vaatlusel ja sellele eelneval perioodil (kell 13:20-16:45). Väidetavalt oli sündmuskoht kell 13:20 puutumatu, samas kiirabikaarti on kantud kellaaeg 13:07 (surnu seljal koolnulaigud). Kriminalistid on kohtus väitnud, et kiirabi oli kella 13:20-ks lahkunud; 2) lugeda õigusvastaseks sündmuskoha vaatlusprotokoll, kuna sinna on kantud ebaõigeid faktilisi asjaolusid; 3) tuvastada kriminalistide O. V. ja A. K.’i toimingud õigusvastaseks, seoses menetlustoimingul tahtlikult valeandmete lisamisega. Kaebaja taotleb menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel on tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise taotlemine.

KOHUS LEIAB

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tulenevalt HKMS § 4 lg-st 1 on halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 3. HKMS § 6 järgi halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt (lg 1). Halduskohtumenetluses loetakse haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes (lg 2). 4. Kaebuses esitatud faktiliste asjaolude (kriminalistide tegevus sündmuskoha vaatlusel ja sellele eelneval perioodil (kell 13:20-16:45), sündmuskoht oli kell 13:20 puutumatu, samas kiirabikaarti on kantud kellaaeg 13:07 (surnu seljal koolnulaigud), kriminalistid on kohtus väitnud, et kiirabi oli kella 13:20-ks lahkunud, lugeda õigusvastaseks sündmuskoha vaatlusprotokoll, kuna sinna on kantud ebaõigeid faktilisi asjaolusid, tunnistada kriminalistide O.V. ja A. K.i toimingud õigusvastaseks, seoses menetlustoimingul tahtlikult valeandmete lisamisega) alusel kohus tõlgendab, et kaebaja eesmärgiks ja tahteks on kriminaalmenetluse toimingute (sündmuskoha vaatluse läbiviimise toimingud ja selle kohta protokolli koostamine) õigusvastasuse tuvastmine ja edaspidi nimetatud toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlemine. 5. Kohus selgitab kaebajale, selleks, et kohus saaks kaebuse rahuldada, peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused tulenevad seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse või põhjendatuse eeldustest täidetud ei ole, ei saa kohus kaebust rahuldada. Kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise. Kaebuse lubatavuse määrab eelkõige asja halduskohtu pädevusse kuulumine. Pädevus ehk kompetents on ülesannete maht, mille täitmine on mingile riigiorganile usaldatud. Halduskohtu pädevus määrab, milliseid vaidlusi tohib halduskohus lahendada. Pädevuse puudumise korral kaebus tagastatakse (HKMS § 121 lg 1 p 1, vt HKMS kommentaarid lk 153). 6. Kohtu infosüsteemi andmetest nähtuvalt on I. K. vaidlustanud Tallinna halduskohtus Pärnu maakohtu menetluses olnud kriminaalasja nr 1-12-9573 raames 20.04.2012 läbiviidud sündmuskoha vaatlust ja sellega seonduvaid toiminguid ning koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (esitades nõuded kiirabikaardi ja sündmuskoha vaatlusprotokolli õigusvastasuse kindlakstegemiseks) juba eelnevalt mitmel korral: 1) 16.01.2014 kaebuses (haldusasi nr 3-14-50085) - Pärnu maakohtu tegevusele (tõendite kogumine ja hindamine kriminaalasjas nr 1-12-9573 (12250100759)). Nimetatud haldusasjas kaebaja vaidlustas sisuliselt kriminaalasja nr 1-12-9573 juurde võetud 20.04.2012 kiirabikaardi ja sündmuskoha vaatlusprotokolli, mis olid väidetavalt vastuolus Pärnu maakohtu 14.02.2013 istungil tunnistusi andnud O.V.i ja A.K.i ütlustega. 14.03.2014 määrusega kohus tagastas kaebuse kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna halduskohtu pädevuses ei ole hinnata maakohtu tegevust kriminaalasjas tõendite kogumisel ja hindamisel. Lisaks taotles kaebaja riigi õigusabi. Kuna kaebus tagastati kaebajale, jättis kohus taotluse läbi vaatamata. Kohtumäärus jõustus 03.04.2014. 2) 24.03.2014 kaebuses (haldusasi nr 3-14-50510) kaebaja taotles kriminaalasjas nr 1-12-9573 (12250100759) kiirabikaardi ja sündmuskoha vaatlusprotokolli õigusvastasuse kindlakstegemist. Nimetatud asjas kohus 28.04.2014 määrusega tagastas kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ja jättis riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kohtumäärus on jõustunud 20.05.2014. Nimetatud kohtumääruses kohus selgitas muu hulgas järgmist: 2. Indrek Kruuv esitas 24.03.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 03.04, 07.04 ja 11.04.2014.a), milles vaidlustab kriminaalasja nr 1-12-9573 juurde võetud kiirabikaarti 20.04.2012.a ja sündmuskoha vaatlusprotokolli 20.04.2012.a. Kaebaja leiab, et kiirabikaart ja

sündmuskoha vaatlusprotokoll on õigusvastased, kuna on vastuolus Pärnu Maakohtu 14.02.2013.a istungil tunnistusi andnud kriminalistide O.V.i ja A.K.i ütlustega. Kiirabikaardi kohaselt keerati surnukeha küljele kriminalistide osavõtul kl 13:08. Kohtuistungil kinnitasid kriminalistid, et surnukeha keerati küljele sündmuskoha vaatluse käigus peale 13:20 ja enne 16:45 ning sellest ei võtnud osa kiirabibrigaad.” 3) 25.06.2014 haldusasjaga nr 3-14-50510 indentse tekstiga kaebuses (haldusasi nr 3-14- 51254) taotles kaebaja kriminaalasjas nr 1-12-9573 (12250100759) kiirabikaardi ja sündmuskoha vaatlusprotokolli õigusvastasuse kindlakstegemist. 03.07.2014 määrusega (jõustus 22.07.2014) kohus tagastas kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel. Muu hulgas selgitas kohus määruses järgmist: „7. ... Kuigi HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine (antud juhul haldusasjades 3-14-50085 ja 3-14-50510) ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse, siis kohus on seisukohal, et antud juhul on põhimõtteliselt tegemist korduva kaebusega, sest kaebaja on pöördunud kohtusse täpselt sama kaebuse tekstiga, milline oli esitatud kohtule juba ka 24.03.2014. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on sisuliselt pöördunud kohtusse sama nõudega, samal alusel. Kaebuse esitamise asjaolud ei ole muutunud, st kaebuse alus ja nõuded on samad. Haldusasjades nr 3-14-50085 ja 3-14-50510 on kaebuse tagastamise määrused jõustunud ning kohtu seisukoht kaebuse halduskohtu pädevusse kuulumise küsimuses ei ole muutunud, kuivõrd kaebaja vaidlustab jätkuvalt kriminaalasjas (kohtuotsus on jõustunud) nr 1-12-9573 kogutud tõendeid. Kohus selgitab veelkord, et menetluskorra kriminaalmenetluses tõusetunud vaidluste lahendamiseks sätestab KrMS, mistõttu selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (vt ka 28.04.2014 määruse p 5 haldusasjas nr 3-14-50510). Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on menetlus kaebaja suhtes läbiviidud kriminaalasjas nr 1-12-9573 (12250100759), mille dokumentaalseid tõendeid - 20.04.2012. a kiirabikaart ja 20.04.2012. a sündmuskoha vaatlusprotokoll - antud juhul vaidlustatakse, lõppenud Riigikohtu 27.11.2013.a määrusega, millega keelduti tema kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmisest. Seega on kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-9573 jõustunud. Kaebajal puudub õigus vaidlustada jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid, liiatigi veel halduskohtus“.

7. Asjast nähtub, et kaebaja vaidlustab esitatud kaebuses jätkuvalt kriminaalmenetluse toiminguid (kogutud tõendeid), soovides edaspidi taotleda nende toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, samas kaebaja eelnevad samal alusel halduskohtule esitatud kaebused on kaebajale tagastatud eeskätt kaebuste halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu. Haldusasjades nr 3-14-50085, 3-14-50510 ja 3-14-51254 on kaebuste tagastamise määrused jõustunud ning kohtu seisukoht kaebuste halduskohtu pädevusse kuulumise küsimuses ei ole muutunud ega saagi muutuda, kuna sellekohased seadused ei ole muutunud. Kohus selgitab veelkord, et menetluskorra kriminaalmenetluses tõusetunud vaidluste (sh menetlustoimingute läbiviimine) lahendamiseks sätestab kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), mistõttu selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seda enam, et kriminaalmenetluse toimingud ei ole haldusorgani toimingud HKMS § 6 lg 2 mõttes, mistõttu nende vaidlustamiseks esitatud kaebuste lahendamine ei kuulu jätkuvalt halduskohtu pädevusse.

8. Täiendavalt selgitab kohus, et alates 01.05.2015 jõustus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 1 kohaselt nimetatud seadus sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra (lg 1). Kui seadusega pole sätestatud teisiti, kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, arvestades süüteomenetluse erisusi (lg 2). Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamisele üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhul (lg 3). Seega käsitleb SKHS süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist kui riigivastutuse üht eriliiki, mille hüvitamise üle otsustab üldkohus (maakohus). SKHS seletuskirja kohaselt kahju hüvitamine nähakse ette kahe suure juhtumite grupi korral. Esimese grupi moodustavad juhtumid, mil isiku suhtes on kohaldatud süüteomenetluse meedet, mis intensiivselt riivas tema põhiõigust (vahistamine, kinnipidamine, ametikohalt kõrvaldamine, elukohast lahkumise keeld, vara arestimine), kuid mille talumise kohustus ei ole menetluse lõpptulemust arvestades proportsionaalne – eelkõige kui isik on õigeks mõistetud või lõpetatakse tema suhtes menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Hüvitamise õigust andva põhiõiguse riivena käsitletakse selle juhtumite grupi all ka ebamõistlikku menetlusaega. Teise grupi moodustavad juhtumid, mil menetleja (prokuratuur, uurimisorgan, väärteo kohtuväline menetleja) on süüliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja sellega põhjustanud isikule kahju. Süüline menetlusõiguse rikkumine on kahju hüvitamise aluseks sõltumata sellest, milline on süüasja menetluse lõpptulemus. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu süüteomenetluses (sh kriminaalmenetluses) tekitatud kahju hüvitamise kaebuste lahendamine halduskohtu pädevusse, vaid need lahendatakse SKHS-s sätestatud korras. Sellise kahjunõude esitamine ei eelda kahjunõude aluseks olevate toimingute õigusvastasuse eraldiseisvat tuvastamist, vaid piisab kahjunõude esitamisest vastavalt pädevusele, mis on kindlaks määratud SKHS-is, sest õigusvastane toiming on kahju hüvitamise üks koosseisulisi elemente. 9. Kaebuses esitatud asjaolude alusel ja lähtudes seadusandlikust regulatsioonist halduskohtu pädevuse määratlemisel, on kohus seisukohal, et kaebus kuulub kaebajale läbivaatamatult tagastamisele eelkõige HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Täiendavalt kohus märgib, et HKMS § 43 lg 1 järgi halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning: 1) selle kohta on jõustunud kohtuotsus; 2) selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või 3) varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuses esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes ja kaebaja tahet tõlgendades kohus leiab, et kaebaja eesmärgiks on uuesti (so korduvalt) taotleda (kriminaalasja nr 1-12-9573 raames 20.04.2012) sündmuskoha vaatluse ja selle protokolliga seonduvate toimingute (vaidlusalused kellaajad 13:07 ja 13:20-13:45, sh kriminalistide O.V.i ja A. K.i ütluste) õigusvastasuse kindlakstegemist (ja edaspidi nende toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist). Samas kaebaja on nimetatud tuvastamisnõuetega kohtusse juba korduvalt pöördunud, kuid kohus on tagastanud kaebused igakordselt läbivaatamatult, eelkõige põhjusel, et kaebuse nõuete lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kuna vastavad kohtumäärused on jõustunud, siis kaebajal ei ole tulenevalt HKMS § 43 lg-st 1 ka kaebeõigust (HKMS § 121 lg 2 p 1), mis on kaebuse tagastamise täiendavaks aluseks. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus oma õigusi kaitsta kriminaalmenetluse toimingute vaidlustamisel ja nendega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlemisel vastavalt KrMS-s ja SKHS-s ettenähtud korras ja tähtaegadel.

10. Et kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, siis puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik