3-15-349/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated3-15-349/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-349
Haldusasi A.H.u kaebus Maksuja Tolliameti 15.01.2015 vastusele nr 8-3/008774-1
RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. 2. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1. 10.02.2015 sai Tallinna halduskohus A.H.u kaebuse Maksuja Tolliameti (MTA) 15.01.2015 vastusele nr 8-3/008774-1.
2. Kaebaja märkis kaebuses, et kaebuse sisuks on vaidlustada MTA 15.01.2015 otsus, mitte arvestada kaebaja kui FIE poolt MTA arvelduskontole kantud summat 316,80 eurot sotsiaalmaksuna, vaid jätta summa vana kahjunõude katteks. Kaebaja väitis kaebuses kokkuvõtvalt järgmist: 15.12.2014 MTA arvelduskontole kantud summa 316,80 eurot ei olnud lihtsalt ülekanne, vaid kantud FIE 2014. a neljanda kvartali sotsiaalmaksu avansiliseks ettemakseks. 2014. a kolmanda kvartali sotsiaalmaksu avansilise ettemaksu kandis MTA sotsiaalmaksu kontole alles pärast kaebaja vastavat pöördumist. MTA on edastanud kohtuotsuse alusel tasumata kahjunõude täitmiseks kohtutäiturile ning kaebajal on võimalik tasuda kahjunõue aastaks 2021. Kaebaja leiab, et MTA tegevus takistab kaebaja kui FIE tegevust, ähvardades jätta kaebaja tulevikus ravikindlustuseta. 3. 10.03.2015 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Muu hulgas selgitas kohus määruses järgmist: „5. Kaebuse alusel võib aru saada, et kaebaja soovib vaidlustada MTA 15.01.2015 vastust nr 8-3/008774-1 kaebaja 17.12.2014 taotlusele (registreerimisnumber 8- 3/8774), millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus 15.12.2014 tasutud summa 316,80 euro
kandmiseks 2014. a neljanda kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse katteks. Kuna kaebaja ei ole kaebuses märkinud aga ühtegi HKMS § 37 lg 2 kohast nõuet, siis tuleb kaebajal kaebust täiendada ja HKMS § 37 lg 2 kohane nõue esitada. Kui kaebaja soovib, et MTA kaebaja 17.12.2014 taotluse uuesti läbi vaataks ning asja uuesti otsustaks, siis on kohtu hinnangul kohane esitada kohustamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 2) kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks ja asjas uue otsustuse tegemiseks. Kui kaebaja kohtuga nõustub, siis tuleb vastav taotlus kohtule kirjalikult täiendavalt esitada. 6. Lähtudes halduskohtumenetluse üldpõhimõtetest (HKMS § 2 lg 1), mille kohaselt halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel, eeldab ka kohustamiskaebuse põhjendatus kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega, seejuures tuleb tuvastada keeldumise või tegevusetuse õigusvastasus. MTA 15.01.2015 vastuses kaebaja 17.12.2014 taotlusele on kaebajale selgitatud maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg 6 kohast regulatsiooni, millele tuginedes on MTA kaebaja taotluse rahuldamata jätnud, kuna kaebajal on tasumata kahjunõue (Harju maakohtu 22.08.2006 kohtuotsuse alusel kriminaalasjas nr 1-06-5887), mis on maksuhalduri poolt 12.10.2006 avaldusega saadetud täitmiseks kohtutäiturile. MKS § 105 lg 6 järgi maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva käesoleva lõike punktides 14–16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. Seega tuleb kaebajal täiendavalt põhistada, miks ta leiab, et MTA keeldumine antud juhul oli õigusvastane ja kuidas see kaebaja õigusi rikub. Üldsõnalisest (emotsionaalsest) väitest, et MTA tegevus takistab kaebaja kui FIE tegevust ja tulevaste maksude laekumist ning ähvardab tulevikus jätta kaebaja ravikindlustuskaitseta, ei piisa. Kaebaja peab näitama, mida on vastustaja valesti teinud, st mis faktilised asjaolud on MTA tähelepanuta jätnud/neid valesti tõlgendanud või/ja mis õigusnormide vastu eksinud kaebaja taotlust rahuldamata jättes. Samuti tuleb esitada asjassepuutuvate dokumentide koopiad, millest nähtub kaebaja suhtes algatatud täitemenetlus, sest praegu on väide kaebaja suhtes algatatud täitemenetlusest paljasõnaline ning kohtul ei ole võimalik kontrollida kaebaja väidet, mille kohaselt on täitemenetluses sisse nõutavat kahjunõuet kaebajal aega tasuda kuni 2021 ega seda, kas MTA on õigesti lähtunud MKS § 105 lg-s 6 sätestatust. Samuti tuleb kaebajal täpsustada, kas ta on pärast MTA keelduvat vastust pöördunud täiendavalt MTA poole keeldumise vaidlustamiseks või esitanud muid täpsustavaid avaldusi/taotlusi 15.12.2014 tasutud summaga (316,80 eurot) seonduvalt. Kokkuvõtvalt tuleb kaebajal kaebust täiendada ja esmalt esitada HKMS § 37 lg 2 kohane nõue, seejärel täpsustada kaebuse esitamise asjaolusid ja põhjendusi ning tõendada oma väiteid, esitades selleks kohtule asjassepuutuvate dokumentide koopiad (HKMS § 59 lg 1, § 63)“. Kohus andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Kaebaja on 10.03.2015 määruse kätte saanud 12.03.2015. Seega oli kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 27.03.2015. 4. Tähtaegselt, so 25.03.2015 on kaebaja esitanud kohtule vastuse 10.03.2015 kohtumäärusele. Kaebaja on esitanud kohustamisnõude, taotledes MTA kohustamist kandma kaebaja kui FIE sotsiaalmaksu avansilised maksed (sotsiaalmaksuseadus § 9 lg 3 p 1) riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 10 lg 1.
KOHUS LEIAB
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 sätestab, et kaebusega võib nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus, p 1); haldusakti andmist
või toimingu tegemist (kohustamiskaebus, p 2); haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus, p 3); avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus, p 4); haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus, p 5) või haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus, p 6). 6. Kohus selgitab, et kuigi kaebaja on tähtaegselt vastanud kaebuse käiguta jätmise määrusele ja esitanud põhimõtteliselt HKMS § 37 kohase kohustamisnõude, ei ole kaebaja kaebuse puuduseid, vastavalt 10.03.2015 määruses esitanud kohtu selgitustele (selgitava osa p-d 5 ja 6), kõrvaldanud. Kaebaja väited on jätkuvalt põhistamata. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta leiab, et MTA keeldumine on olnud õigusvastane, st mida MTA on valesti teinud, lähtudes kehtivast seadusandlikust regulatsioonist tulenevalt MKS § 105 lg-st 6. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks MKS § 105 lg 6 kohaselt taotlenud MTA-lt enne täitmise tähtpäeva § 105 lg 6 p-des 14-16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. Kaebaja ei ole esitanud ka tõendeid oma väidete osas käimasoleva täitemenetluse kohta, samuti ei ole kaebaja teatanud, kas ta on pärast MTA 15.01.2015 keelduva vastuse saamist pöördunud MTA poole täiendavalt tasutud summaga (316,80 eurot) seonduvalt. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata väide MTA poolt 2014. a kolmanda kvartali sotsiaalmaksu avansilise ettemaksu kandmise kohta sotsiaalmaksu kontole pärast kaebaja vastavat pöördumist. Seega võib asuda seisukohale, et kaebaja ei ole kaebuse puuduseid kõrvaldanud, mistõttu formaalselt esineks alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Samas kohus möönab, et tegemist ei ole selliste oluliste puudustega, mis põhimõtteliselt takistaksid asja läbivaatamist. Pigem on tegemist kaebajapoolse kaebuse põhistamata ja tõendite esitamata jätmisega, mis pigem tooks kaasa kaebuse rahuldamata jätmise tõendamatuse tõttu. Seetõttu on hoopis olulisem alljärgnev.
7. Kaebuse täienduses kaebaja on esitanud nõude MTA kohustamiseks - kanda kaebaja kui FIE sotsiaalmaksu avansilised maksed (sotsiaalmaksuseadus § 9 lg 3 p 1) riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse. Kohus märgib kõigepealt, et esitatud kohustamisnõue ei vasta 10.03.2015 määruse selgitava osa p 5 selgituses esitatule, kus kohus selgitas, et kui kaebaja soovib, et MTA kaebaja 17.12.2014 taotluse uuesti läbi vaataks ning asja uuesti otsustaks, siis on kohtu hinnangul kohane esitada kohustamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 2) kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks ja asjas uue otsustuse tegemiseks. Kui kaebaja kohtuga nõustub, siis tuleb vastav taotlus kohtule kirjalikult täiendavalt esitada. Teiseks, kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5). Kohus leiab, et eeldused kohustamiskaebuse rahuldamiseks ei ole käesoleval juhul täidetud, kuna praegusel kujul esitatud kaebuse alusel saab järeldada, et tegelikult puudub MTA-poolne õigusvastane keeldumine, viivitus või tegevusetus. Kolmandaks, tegemist on haldusorgani diskretsiooniotsustusega, mille tegemisse kohus ei saa sekkuda (haldusorgani eest otsustada). Seega puudub kaebajal õigus esitada kohtule niisugune konkreetne nõue - kohustada MTA-t lugema 15.12.2014 kantud summa sotsiaalmaksu avansilise makse katteks. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
8. MTA 15.01.2015 keeldumises on viidatud MKS § 105 lg-le 6, mille kohaselt maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva käesoleva lõike punktides 14–16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. Tegemist on kehtiva õigusnormiga, millest MTA on lähtunud kaebaja poolt 15.12.2014 tasutud summa 316,80 euro käsitlemisel ja kaebaja 17.12.2014 taotlusele vastamisel. Asjast nähtuvalt ei esine (kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud) asjaolusid, mille tõttu MTA tegevus oleks olnud õigusvastane. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-14-15 (p 26) seonduvalt haldusorgani diskretsiooniotsustusega selgitanud järgmist: „…HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 5 võib kohus juhul, kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda./…/ Kolleegium rõhutab, et RVastS § 6 lg 5 kohaldamisel tuleb silmas pidada, et kohtu tehtav definitiivne ettekirjutus on halduse kaalutlusõiguse korral erandlik meede. Definitiivne ettekirjutus välistab haldusorgani poolt asjaolude täiendava kaalumise. Definitiivse ettekirjutuse tegemisel peab kohus olema veendunud, et ette kirjutatud lahendus on konkreetseid asjaolusid arvesse võttes nii haldusorgani, menetlusosaliste kui ka võimalike kolmandate isikute jaoks ainuvõimalik. Kolleegium on korduvalt rõhutanud, et kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega sisuliselt hinnata kaalumisel asjassepuutuvaid asjaolusid (vt nt halduskolleegiumi 28. aprilli 2014. a otsust asjas nr 3-3-1-52-13, p 33 ja 25. septembri 2008. a otsust asjas nr 3-3-1-15-08, p 8, alap 1). Kaalutlusõiguse ahenemine võimaldab ulatuslikumat kohtulikku kontrolli“. 9. Tuginedes eeltoodud Riigikohtu seisukohtadele kohus leiab, et antud juhul puuduksid alused haldusorganile definitiivse ettekirjutuse tegemiseks, mis tähendab seda, et isegi siis, kui kaebaja oleks esitanud kohustamisnõude vastavalt kohtu selgitusele, so asja uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks ja uue otsustuse tegemiseks, siis suure tõenäosusega kohtu hinnangul ei saavutaks kaebaja ka siis kaebuse eesmärki, kuna MKS § 105 lg-s 6 on sõnaselgelt sätestatud kehtiv regulatsioon, mille kohaldamise õigusvastasuse osas ei ole kohtule mingeid andmeid ega tõendeid esitatud (HKMS § 59 lg 1, § 63). Seega on kohtu hinnangul kohustamisnõue materiaalõiguslikult perspektiivitu ja tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Riigikohus on pidanud õigeks kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel olukorras, kus teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata. Lahendis nr 3-3-1-86-12 (p 15) on Riigikohus selgitanud järgmist: kaebuse muutmata jätmine kohtu poolt soovitatud viisil ehk sobiva nõude esitamata jätmine ei saa iseenesest olla käsitatav kaebuse puudusena HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kui kaebus samal ajal vastab formaalselt HKMS § 37-39 nõuetele. /…/ Ringkonnakohus ei ole välistanud kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust. Ringkonnakohus on leidnud, et HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel kohustamisnõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata. Selline hinnang viitab, et kohtud oleksid pidanud kohaldama HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatut, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse
määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. märtsi 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-11-13, p 17). 10. Lisaks on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-24-15 sedastanud järgmist: „ 12.… HKMS § 120 lg 1 p 3 sätestab, et kaebuse saanud kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. HKMS § 2 lg 4 alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest ning HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. Eeltoodu tuleneb ka kolleegiumi järjepidevast praktikast (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-62-13, p-d 14–15). 13. /…/ juhul kui kaebaja eesmärgi saavutamiseks tulemuslikke nõudeid halduskohtus esitada ei saagi, puudub vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks – kaebuse muutmine ei muudaks kaebuse eduväljavaateid“. 11. Halduskohus tagastab määrusega kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1), samuti kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist (HKMS § 121 lg 1 p 2). HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse asjaolude ja kohtule esitatud materjalide alusel, tuginedes seejuures Riigikohtu seisukohtadele, kohus leiab, et kaebuse puudused on jäetud kõrvaldamata, esitatud kohustamisnõude menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning eelkõige on esitatud kohustamiskaebus perspektiivitu, kuna kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu tuleb see eelkõige HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, kuigi sisuliselt esinevad ka muud ülal viidatud tagastamise alused. Seejuures on kohus seisukohal, et ka kaebuse muutmine (tühistamis-, tuvastamis-, samuti hüvitamisnõude esitamine) ei muudaks kaebuse eduväljavaateid, so kaebuse eesmärgi saavutamist tulemuslikumaks. Kaebuse tagastamine ei võta isikult õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2). 12. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Et kohus tagastab kaebuse A.H.ule HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, siis pole kaebajal õigust taotleda kaebuse eest tasutud riigilõivu 15 eurot tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/
Hurma Kiviloo Kohtunik