3-13-1439/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1439 Haldusasi Pühamäe Arenduse OÜ kaebus Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsuse nr 462 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Pühamäe Arenduse OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.01.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Pühamäe Arenduse OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 02.06.2015 kohtuistungil

RESOLUTSIOON 1. Jätta Pühamäe Arenduse OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.01.2015 otsus haldusasjas nr 3-13-1439 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.07.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-13-1439 2(5) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 03.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu osalist tühistamist. Kaebus on esitatud otsuse nr 462 p-le 5.6.5, millega nähti ette, et krundi iga elamuühiku kohta tuleb ette näha vähemalt kaks parkimiskohta, ning lisale 3 osas, mille kohaselt on Peetri aleviku korrusmajade kõrgus maksimaalselt 10 meetrit ja korruselisus maksimaalselt 3 korrust. Kaebuse põhjendused: 1) kaebaja on Rae vallas Peetri külas asuva Koidu kinnistu kaasomanik ning üldplaneeringuga piiratakse tema omandiõiguse teostamist. Kaebaja korraldab ja finantseerib Kodu kinnistu detailplaneeringut. Vald on 23.09.2008 väljastanud korralduse nr 1174 Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja lähtetingimuste kinnitamise kohta. Lähtetingimustes on ette nähtud, et parkimiskohti peab olema 1,4 iga korterelamu korteri kohta (p 4.2). Lähtetingimuste p 4.1 kohaselt detailplaneeringu aluseks võetud Rae valla planeerimis- ja maakorralduskomisjoni 18.01.2007 otsusega heakskiidetud eskiis nägi ette kuni 4-kordsete ja 13 meetri kõrguste korterelamute ehitamise. Vald on detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamisega põhjendamatult viivitanud; 2) üldplaneeringusse parkimise osas 2 parkimiskoha tingimuse sisseviimise kohta puuduvad põhjendused ja analüüsid. Valla 10.03.2013 avalikul arutelul avaldatud seisukohta, et inimestel on peres mitu autot, kinnitav analüüs puudub. Tingimus toob kaasa suurte rohealade kõvakattega katmise, mis on keskkonnavaenulik tegevus. Kaebaja õigused on rikutud, sest Koidu kinnistu detailplaneeringus on ette nähtud 1,4 parkimiskohta; 3) korrusmajade kuni 10-meetrise kõrguse ja kuni 3 korruse nõue rikub samuti kaebaja õigusi seetõttu, et Koidu kinnistu detailplaneeringus olid ette nähtud soodsamad tingimused. Kaebaja menetletava detailplaneeringuala kõrval asuvas Kuldala elurajoonis on valdavalt 4-korruseline hoonestus, mistõttu on üldplaneering kaebajat diskrimineeriv. Lisaks on vald mõne menetletava detailplaneeringuga üldplaneeringu kehtestamisel arvestanud. Korruselisuse ja hoonete kõrguse osas ei ole vastustaja erinevate huvigruppide huve kaalunud. Vastavas osas on üldplaneering täielikult põhjendamata; 4) rikutud on planeerimismenetluse olulisi põhimõtteid, sest ajavahemik planeeringu avalikustamise ja kehtestamise vahel oli pikk.

2. Rae vald palus jätta kaebus rahuldamata, tuues esile järgmist: 1) üldplaneering ei riku kaebaja õigusi. Samuti ei takista üldplaneering algatatud detailplaneeringu osas menetluse läbiviimist vastavalt varem väljastatud lähtetingimustele. Üldplaneeringus toodud tingimused on orientiiriks, millest tuleb lähtuda eelkõige algatatavate detailplaneeringute koostamisel. Hoonestustingimused ei ole kategoorilise iseloomuga, kuna neid on võimalik konkreetse kinnistu osas detailplaneeringuga muuta; 2) võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Vastustaja ei ole ühtegi menetluses olevat detailplaneeringut kaebaja omale eelistanud; 3) üldplaneeringus ettenähtud korruselisuse ja kõrguse piirangud ning parkimiskohtade nõuded on põhjendatud. Lähtutud on planeerimispraktikast ja erinevates piirkondades välja kujunenud arengutrendidest, mille kohaselt on üle 3-korruseliste korterelamute planeerimine erandlik. Ajavahemikul 01.01.2005-07.11.2013 Peetri alevikus kehtestatud 82 detailplaneeringust on vaid 9 alusel võimalik ehitada enam kui 3-korruselisi korterelamuid. Korruselisuse ja kõrguste piirangute osas üldplaneeringu avalike

3-13-1439 3(5) väljapanekute ega avalike arutelude käigus vastuväiteid ei esitatud, mistõttu puudus vajadus nende piirangute põhjalikumaks käsitlemiseks üldplaneeringu dokumentides; 4) parkimiskohtade miinimumnõuete osas esitas kaebaja üldplaneeringus vastuväite, millele vastates on vastustaja korduvalt põhjendanud sellise nõude kehtestamise vajadust. Kuna valla ühistranspordiliiklus ei ole samaväärne linna omaga ning hilisem parkimisalade suurendamine saab enamasti toimuda vaid haljasalade ja mänguväljakute arvelt, ei ole põhjendatud planeerida parkimist vastavalt standardile EVS 843:2003. Tallinna linn on kehtestanud parkimiskohtade suhteks 1,4-1,6, kuid linna territooriumil on tagatud oluliselt parem ühistranspordi ühendus; 5) üldplaneeringu kehtestamisel ei ole menetlusnõudeid rikutud. 10.03.2011 toimunud avaliku arutelu järgselt ei ole planeeringu põhilahendusi maakasutuse juhtotstarvete ja planeeritavate teede osas olulisel määral muudetud. Samuti ei ole muudetud planeeringu hoonestustingimusi ning parkimiskohtade nõuet.

3. Tallinna Halduskohus jättis 13.01.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Koidu kinnistu detailplaneeringu menetlus on alles pooleli ning planeeringute hierarhilist iseloomu arvestades tuleks selle planeeringu kehtestamisel põhimõtteliselt arvestada vahepeal kehtestatud üldplaneeringuga. Vastustaja on menetluses korduvalt kinnitanud, et üldplaneeringu sätted on siduvad eelkõige tulevikus algatatavate detailplaneeringute suhtes ning juba menetletava detailplaneeringu puhul lähtutakse varem kehtestatud lähteülesandest. Õiguslikult ei ole sellised lubadused aga tagatud. Olukorras, kus detailplaneeringu menetluse pikaajalisuse tõttu jõutakse vahepeal kehtestada üldplaneering, mis ei võimalda arvestada detailplaneeringu menetluses sõlmitud kokkuleppeid, ei ole võimalik neile dokumentidele tuginedes väita üldplaneeringu õigusvastasust. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, mistõttu ei too üldplaneeringus sätestatu vääramatult kaasa olukorda, kus detailplaneeringut ei ole võimalik lähteülesandes sätestatud tingimustel kehtestada. Isegi juhul, kui üldplaneering tühistatakse vaidlustatud osas, ei garanteeriks see, et kaebaja saavutab detailplaneeringuga soovitud tulemuse, sest detailplaneeringu puhul kaalutakse erinevaid huve ning arvestatakse erinevaid asjaolusid; 2) kaebus on esitatud üksnes subjektiivsete õiguste kaitseks. Seega ei ole asjakohased kaebuse väited, et parkimiskohtade arvu tõus toob kaasa rohealade katmise kõvakattega ning see on keskkonnavaenulik tegevus; 3) kaebaja on üldplaneeringu menetluses esitanud oma vastuväite parkimiskohtade arvuga seoses. Vastustaja on 02.03.2011 ja 19.10.2012 vastustes kaebajale põhjendanud, miks ta vastuväitega ei arvesta. Kohalik omavalitsus on pidanud otstarbekaks kehtestada standardis EVS 843:2003 ettenähtust suurema parkimiskohtade arvu ja kohalikul omavalitsusel on õigus seda talle antud diskretsiooniõiguse alusel otsustada. Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust; 4) õige ei ole kaebaja seisukoht, et korterelamute kõrguse ja korruselisuse nõuded on planeeringus põhjendamata. Planeeringu seletuskirjas on märgitud, et piirkondlike hoonestustingimuste määramisega on külade kaupa esitatud tingimused krundistruktuurile, hoonestusele ja haljastusele, mis loob võimaluse ühtlustada kiire ehitustegevuse ajal tekkinud väga erinäolist arhitektuurset pilti. Hoonete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta, arvestades alal domineeriva arhitektuuriga. Peetri alevikus on korterelamud kavandatud vaid aleviku keskuses, kuhu on kavandatud ka sotsiaal- ja teenindusasutused. Seega on korterelamute kõrguse ja korruselisuse nõudeid põhjendatud nende arhitektuurse ja esteetilise sobivusega konkreetsesse kohta, arvestades alal domineeriva arhitektuuriga.

3-13-1439 4(5) Kaebaja üldplaneeringu menetluse käigus hoonete korruselisuse ja kõrguse osas vastuväiteid ei esitanud, seega ei saanud vastustaja neid planeerimismenetluses ka kaaluda; 5) kaebaja väidab erinevate detailplaneeringualadega seotud isikute ebavõrdset kohtlemist. Üldplaneeringu ülesandeks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning maa- aladele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. Üldplaneeringuga ei lahendata konkreetsete detailplaneeringute küsimusi; 6) kaebaja leiab, et üldplaneering on õigusvastane seetõttu, et pärast viimast avalikku väljapanekut planeeringu põhilahendus oluliselt muutus, mistõttu oleks tulnud korraldada uus avalik väljapanek. Kaebaja ei märkinud kaebusesse ega selgitanud kohtuistungil, mida ta planeeringu põhilahenduse olulise muutuse all silmas peab. Kaebaja on planeeringumenetluses osalenud, esitanud 25.01.2011 oma vastuväited ja ettepanekud, saades nendele vastused, osalenud ka 10.03.2011 toimunud üldplaneeringu avalikul arutelul ning Harju Maavalitsuses 30.11.2011 korraldatud nõupidamisel. Seega on kaebaja menetluslikud õigused olnud tagatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Pühamäe Arenduse OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 13.01.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses kordab kaebaja halduskohtus esitatud seisukohti, rõhutades täiendavalt järgmist: 1) halduskohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et avaliku väljapaneku kohustust ei ole rikutud. Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg 2 ja § 3 lg 1 kohaselt tuleb võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvidega arvestamiseks kaasata planeerimismenetlusse huvitatud isikud ning neil peab olema võimalik oma huvisid planeeringumenetluses kaitsta. Avalikud väljapanekud toimusid 21.07.-18.08.2006 ja 03.01.-30.01.2011, kuid planeering kehtestati alles 21.05.2013; 2) kaalutlusotsuse tegemise kontrollimisel oleks kohus pidanud hindama hea halduse ja õiguskindluse põhimõtete järgimist. Muu hulgas oleks tulnud hinnata muudatuste ettenähtavust, õigusliku olukorra selgust, muutunud olusid ja muudatustega kaasnevaid tagajärgi. Kuna vastustaja oli kinnitanud detailplaneeringu koostamise lähteülesande, oleks ta pidanud õiguskindluse põhimõttest tulenevalt jääma selles seatud tingimuste juurde. Haldusasjas nr 3-11-1648 on kohus 28.02.2013 otsuses tuvastanud, et vastustaja on Koidu kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamise ja planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisega õigusvastaselt kaua venitanud. Seega oli vastustaja üldplaneeringut kehtestades õigusvastases viivituses. Kaebaja õiguspärast ootust on ebaproportsionaalselt kahjustatud ning üldplaneeringus sätestatud tingimused olid tema jaoks üllatuslikud. Üldplaneeringut kehtestades on vald vastuollu läinud tema enda poolt sätestatud detailplaneeringu lähteülesandega; 3) halduskohus on jätnud hindamata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise. Vastustaja korrigeeris üldplaneeringu lahendust lähtuvalt Swen Uusjärve ja Agenor OÜ poolt esitatud vastuväidetest. Halduskohus ei ole seda väidet analüüsinud. Pelgalt seetõttu, et kaebaja ei ole hoonete korruselisuse ja kõrguse osas esitanud selget vastuväidet, ei olnud vastustajal õigust kehtestada kehtivate haldusaktidega vastuolus olevaid tingimusi; 4) halduskohus on rikkunud uurimispõhimõtet, sest ei ole asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud. Kohus on jätnud kohaselt ja ammendavalt uurimata vaidlustava haldusakti õiguspärasuse, sh õiguse üldpõhimõtete järgimise. Kohus on ette heitnud, et kaebaja ei ole välja toonud, mida ta peab silmas planeeringu põhilahenduse olulise muutmise all. Kaebaja on 03.07.2013 kaebuse punktis 4 nentinud, et vastustaja väidete kohaselt viis ta pärast viimast avalikku väljapanekut üldplaneeringu kaardimaterjali ja

3-13-1439 5(5) seletuskirja kooskõlla kehtivate ja menetluses olevate detailplaneeringutega. Eeltoodu on uue avaliku väljapaneku vajaduse aluseks.

5. Rae vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise osas selgitab vastustaja, et pooleliolevaid detailplaneeringuid arvestati eelkõige perspektiivsete maakasutuse juhtotstarvete ja planeeritavate teede asukohtade määramisel. Lähtetingimustest tulenevaid spetsiifilisi tingimusi ei ole üldplaneeringus kajastatud ühegi detailplaneeringu puhul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Apellatsioonimenetluses ei ole esitatud uusi tõendeid või õiguslikke väiteid, mis vajaksid eraldi analüüsimist. Täiendavalt halduskohtule peab ringkonnakohus vajalikuks esile tuua alljärgnevat. 7. Kaebus on esitatud üksnes kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Seega ei ole asjakohane kaebaja tuginemine PlanS § 1 lg-le 2 ja § 3 lg-le 1. Kaebaja on planeerimismenetluses osalenud ning esitanud ka oma vastuväited. Kaebaja ei ole väitnud, et pärast planeeringu viimast väljapanekut muudeti planeeringut kaebaja õigusi puudutavas osas (korterelamute korruselisus ja kõrgus, parkimiskohad). Seega puudub vajadus lähemalt analüüsida kaebaja väiteid avaliku väljapaneku kohustuse rikkumise kohta. 8. Võrdse kohtlemise põhimõtte osas on vastustaja selgitanud, et kehtestamata detailplaneeringuid võeti arvesse vaid maakasutuse juhtotstarbeid ja teede asukohti puudutavas osas. Ka kaebajale kuuluv Koidu kinnistu oli varasemalt 100% maatulundusmaa, kuid vaidlustatud üldplaneeringu kohaselt on nüüd tegemist elamumaa juhtotstarbega maaga. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt viidatud Swen Uusjärve ja Agenor OÜ vastuväited olid seotud just hoonete korruselisuse ja kõrgusega ning parkimisega. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ei saa väita abstraktselt. 9. Ainuüksi detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ei tekitanud kaebajale sellist õiguspärast ootust ja usalduse kaitset, mis takistanuks üldplaneeringus teistsuguste tingimuste kehtestamist. Sellist usalduse kaitset ei tekitanud ka asjaolu, et vald oli detailplaneeringu menetlemisega põhjendamatult viivitanud. Kirjeldatud viivitusest võivad esile kerkida vaid võimalikud kahjunõuded valla vastu, kuid viivitus ei piira valla diskretsiooni üldplaneeringu kehtestamisel. 10. Halduskohus ei ole uurimispõhimõtet rikkunud ning kohtuotsus on piisavalt põhjendatud. Kohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et üldplaneering on vaidlustatud osas kaalutlusvigadeta. 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda (riigilõiv 15 eurot ja esindajakulud 1210 eurot). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets