2-15-5055/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(2)

2-15-5055

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta KÜ Aseri Kooli 3 hagi solidaarvõlgnike E. A.`i ja M. Z. vastu 1169,00 euro võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.

2. Saata kohtumäärus hageja esindajale teadmiseks.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.

ASJAOLUD

Kohtuasja number 2-15-5055 Määruse tegemise aeg ja koht

18 juuni 2015, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtujurist Olev Mihkelson Ulvi Anissimova Kohtuasi KÜ Aseri Kooli 3 hagi solidaarvõlgnike E. A.`i ja M. Z. vastu 1169,00 euro võlgnevuse nõudes. Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:

Hageja esindaja: KÜ Aseri Kooli 3 (RK: xxx)

Aljona Melter (volikirja alusel, e-post ma.impresa@hotmail.com

Kostja:

Kostja:

E. A. (sünd. xxx, elukoht: xxx)

M. Z. (sünd. xxx, elukoht xxx)

2(2) Viru Maakohtu menetluses on KÜ Aseri Kooli 3 hagi solidaarvõlgnike E. A.`i ja M. Z. vastu 1169,00 euro võlgnevuse nõudes. Viru Maakohtu 09.04.2015 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse.

Kohtul ei õnnestunud kostjatele hagimaterjale kätte toimetada, hagimaterjalid tagastati kohtule märgetega „välja nõudmata“.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hagi täiendusega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Hagiavalduse kohaselt on kostjad korteriomandi asukohaga: xxx omanikud. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistris puuduvad andmed E. A.`i ja M. Z. (sündinud xxx) kohta. Kostjad on hagis märgitud korteriomandi omanikud 02.01.2013 kinnistamisavalduse alusel. Kostjate elukohad on Venemaa Föderatsioonis. Kohus järeldab, et tegemist on Venemaa kodakondust omavate isikutega.

Kohus, tuginedes varasemale kohtupraktikale, võttis hagi menetlusse TsMS § 88 alusel, mille kohaselt hagi korteriomaniku vastu, mis tuleneb korteriomandiga seotud õigussuhtest, võib esitada ka korteriomandi esemeks oleva kinnisasja asukoha järgi.

Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 1 ja 2). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonnaja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kohus tuvastas, et kostjal puudub Eesti Vabariigis elukoht.

Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-30347 25.03.2015 tehtud kohtumääruses selgitanud, et „kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust tuleneb TsMS § 75 lg-st 1. Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhte kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (edaspidi Eesti - Vene õigusabileping) art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab Eesti - Vene õigusabilepingu art 1 alusel asuda seisukohale, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla üksnes juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust.“ Seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostjate elukoha järgi. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna hagi ei allu Eesti kohtule.

3(2) Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse määruses, millega jäetakse hagi läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1).

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kui hagiavaldus on jäetud läbi vaatamata, on hagejal õigus esitada taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson Kohtunik