1-15-4475/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr. 1-15-4475
Legislator headnote
AI generated1-15-4475/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr. 1-15-4475
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr. 1-15-4475
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
01.juunil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Jane Oidsalu juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat Marko Paabumets osavõtul
arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja
süüdistatav M. ,J IK XXX; sünniaeg: 02.juuni 1992.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud,
süüdistuses KarS § 424 järgi.
Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,
t u v a s t a s:
Süüdistus
M.J süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 31.mail 2015.a kella 19:45 paiku Tartumaal Tartu linnas Aruküla tee 2 juures mootorsõidukit VW Passat Variant
registreerimismärgiga XXXX, sest alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,05 milligrammi.
M.J rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille
kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
Sellega pani M.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.J-ile karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 31.mai 2015.a - 01.juuni 2015.a (2 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS § 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus M.J suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.J ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse
katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ning
kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma
kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste
täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast
lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.
Menetlus kohtus
Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.
M.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub M.J-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele
süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt
KrMS § 2565
lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning
kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades menetluskulude suurust ning süüdistatava
taotlust leiab kohus, et on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja anda isikule menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus
o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust. M. J
Karistusseadustiku § 68 alusel arvestada karistusaja hulka kinnipidamine 31.mai- M. J
01.juuni 2015.a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kaks (2) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M. J ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.
KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest M. J ja käitumiskontrolli nõuete täimise kohustust alates kohtuotsuse jõustumisest.
Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. M. J Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus M. ilt J- kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.
Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti M. J
elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha M. ilt J-
kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud M. J osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kolme (3) kuu jooksul.
Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist
Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti
filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700040343. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.
Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale
kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka
juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Kohtunik Anneli Tanum