1-15-3320/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-3320

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.juunil 2015 s, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-3320 (14221000162) Kohtunik

Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus Kriminaalasi Leonid Tserel süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluse Prokurör Andres Ülviste Süüdistatav LEONID TSEREL isikukood 37406150241, vene keel, kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht XXX, viibib Vanglas, tõkendina kohaldatud vahistamist, kriminaalja väärteokorras karistatud Kaitsja Kadi Mägi (määratud korras)

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Leonid Tserel KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat ja 11 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 23.08.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 1 kuu ja 8 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 7 aastat ja 8 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 12.11.2014.a karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 12.11.2014.a.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Leonid Tserelilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 336 eurot, ekspertiisikulu 312 eurot riigituludesse.

Kohustada Leonid Tsereli tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 135.25 eurot.

Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Leonid Tserelile posti teel Vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena Leonid Tserel, kriminaalasi 1-15-3320, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud ekspertiisikulud riigi kanda.

Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - läbipaistvad kilekotid, kilekott, Prisma Peremarket AS-i 04.11.2014.a. kuupäeva tšekk tootele süsivesikupulber Dextro (Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas) - konfiskeerida ja hävitada. DVD ja CD plaadid jätta kriminaalasja juurde

KarS § 832 lg 2 p1 alusel konfiskeerida Ringkonnakohtu 12.03.2015.a. määruse alusel arestitud kolmandale isikule Alevtina XXX(ik 44703200430) kuuluv sõiduauto Audi A3 (reg nr XXX, VIN-kood XXXXXXXXXXX). (sõiduauto koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega asub Politsei-ja Piirivalveameti parklas, aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn). KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 17.02.2015.a. määruse alusel arestitud 40 eurot (Politseija Piirivalveameti tagatiskontol).

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Leonid Tserel`ilt 2 000 /kaks tuhat/ eurot, mis on Leonid Tserel`i suhtes konfiskeerimise tagamiseks kantud (deponeeritud) prokuratuuri tagatiste kontole järgmiselt: Saaja: Rahandusministeerium Pangakonto: EE891010220034796011 Pank: AS SEB Pank Viitenumber: 3100057361 Summa: 2 000.00 EUR Selgitus: Leonid Tserel, konfiskeerimise tagamiseks kriminaalasjas nr 14221000162.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Esitatud süüdistused

Leonid Tserel`ile süüdistatakse selles, et tema, varem narkokuriteo sooritanud isikuna, pani 2014.a. novembris Eesti Vabariigis s toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 2014.a. novembris, täpselt kindlaks tegemata ajal enne 12.11.2014.a. kella 19:30 omandas Leonid Tserel eeluurimisel tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – 820,9 grammi amfetamiinipulbrit, mis sisaldas 163 grammi puhast amfetamiini. Seejärel Leonid Tserel 12.11.2014.a. ebaseaduslikult valdas suures koguses narkootilist ainet – 820,9 grammi amfetamiinipulbrit, mis sisaldas 163 grammi puhast amfetamiini – ebaseaduslikult hoides seda tema kasutuses olevas sõiduautos MB C 200CDI (reg nr XXX) ja ebaseaduslikult vedades nimetatud narkootilist ainet kõnealuse sõiduautoga oma teekonnal linnas kuni Valget tn 18E asuva majani. Nimetatud maja juures väljus Leonid Tserel tema kasutuses olevast sõiduautost, võttes endaga kaasa pakendi eelmärgitud narkootilise ainega. 12.11.2014.a. kell 19:46 peeti Leonid Tserel s Valge tn 9 asuva hoone läheduses politseiametnike poolt kinni. Vahetult enne kahtlustatavana kinnipidamist viskas Leonid Tserel pakendi suures koguses narkootilise ainega – 820,9 grammi amfetamiinipulbriga, milles sisaldus 163 grammi puhast amfetamiini – maha Valge tn 9 territooriumi ümber oleva piirdeaia läheduses asuva jalgraja kõrvale, kust see järgnenud sündmuskoha vaatluse käigus ära võeti. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist puhta ainena.

Oma tegevusega pani Leonid Tserel, varem narkokuriteo sooritanud isikuna, toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav Leonid Tserel , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.06.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Leonid Tserel süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 4 /neli/ aastat ja 11 /üksteist/ kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 23.08.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 /kaks/ aastat 1 /üks/ kuu ja 8 /kaheksa/ päeva vangistust – võrra ja mõista Leonid Tserel`ile lõplikuks liitkaristuseks 7 /seitse/ aastat ja 8 /kaheksa/ päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Leonid Tserel`i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 12.11.2014.a.

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Leonid Tserel`ilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 40 /nelikümmend/ eurot, mis on Harju Maakohtu 17.02.2015.a. määrusega arestitud ning kantud Politseija Piirivalveameti tagatiskontole.

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Leonid Tserel`ilt 2 000 /kaks tuhat/ eurot, mis on Leonid Tserel`i suhtes konfiskeerimise tagamiseks kantud (deponeeritud) prokuratuuri tagatiste kontole järgmiselt: Saaja: Rahandusministeerium Pangakonto: EE891010220034796011 Pank: AS SEB Pank Viitenumber: 3100057361 Summa: 2 000.00 EUR Selgitus: Leonid Tserel, konfiskeerimise tagamiseks kriminaalasjas nr 14221000162.

KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kolmandale isikule Alevtina XXX(ik XXX) kuuluv sõiduauto Audi A3 (reg nr XXX, VIN-kood XXX), mis oli Leonid Tserel`i kasutuses. Nimetatud sõiduauto on Ringkonnakohtu 12.03.2015.a. määruse alusel konfiskeerimise tagamiseks arestitud ning asub Politsei-ja Piirivalveameti parklas, aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn.

Asitõendid

KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad järgmised asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - läbipaistvad kilekotid, kilekott, Prisma Peremarket AS-i 04.11.2014.a. kuupäeva tšekk

tootele süsivesikupulber Dextro DVD ja CD plaadid jätta kriminaalasja juurde

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 336 eurot, ekspertiisikulu 228 eurot riigituludesse.

Süüdistatava kaitsja esitas taotluse menetluskulude vähendamiseks ja ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus ajatamisega, kuid ei nõustunud vähendamisega. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu see ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele.

DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (lk 72) kohaselt oli käesolevas kriminaalasjas ekspertiisiobjektide arv 11. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 4 proovi (lk 67), ehk siis tegemist oli nelja ekspertiisobjektiga. DNA-ekspertiisi nr 14E-GE1467 teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt oleks DNA-ekspertiisi nr 14E-GE1617 põhjendatud maksumus 4x57 s.o 228 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ülejäänud DNA ekspertiisikulud tuleb jätta riigi kanda.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara

kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Leonid Tserelil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu.

Kohus asub seisukohale, et menetluskulude ajatamisega seoses esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik