1-14-9684/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

18. juunil 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-9684 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 18.06.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne O.U´i tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.U isikukood XXX viibib xxx Kaitsja Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. O.U

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus O.U ´ile riigi õigusabi osutamise ee eurot. st tasu määramiseks summas 48,0

Välja mõista O.U´ilt kriminaalmenetluse kulud 48,0 eurot kaitsjatasu.

O.U´il tasuda kaitsjatasu tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise

30 päevase tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida ja selgitus „O.U 1 viitenumber 99914700039151

-14-9684 menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

O.U g 2 p 4,7,8 tunnistati süüdi Viru Maakohtu 03.12.2014 kohtuotsusega KarS § 199 l järgi (alates 10.06.2009 kuni 26.05.2012) karistuseks mõisteti 10 ning kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistus loeti kaetuks Viru Maakohtu 07.11.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega ning lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, loeti karistus kantuks.

Sama Viru Maakohtu 03.12.2014 kohtuotsusega O.U on karistatud KarS § 199 lg 2 p7,8,9 järgi KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha eelvangistus

8 kuulise vangistusega, millest mõistes karistuseks kuud 28 päeva vangist ust. Karistuse kandmise algus

19.01.2015 ja lõpp 15.09.2015.

Kinnipidamisasutuses O.U

kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama xxx. Isiku sõnul kogu elu jooksul vaid 2 kuud ametlikult tööd teinud. Mitteametlikult töötanud lühiajaliselt ehitustel. Enne vangistus ei töötanud. Isikul on suuri raskusi kulude ja tulude t tasakaalus hoidmisega, tal on välja kujunenud kulutamisharjumus. Isikul on rahalisi nõudeid summas ca 6500 eurot, tal puuduvad kindlad plaanid, kuidas võlgnevusi likvideerima hakata. Vabanedes on lubanud isikule materiaalset tuge pakkuda isa, kes on pensionär. Suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos on pandud toime ka kuritegu. Tarvitab alkoholi harva ja sõltuvust ei ole. Diagnoositud narkosõltuvus. Isik tunnistab amfetamiini ja hiinlase suu kaudu tarvitamist ja ka süstimist ning seda 2 3 korda nädalas kuni vanglasse sattumiseni. Ühe korra sooritanud kuriteo - narkojoobes. Korduvalt karistatud väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest. Isik tunnistab narkootikumide tarvitamisega seotud probleemi ja andis nõusoleku minna statsionaarsele ravile, kuna ise ta hakkama ei saa. Narkootikumide tarvitamist vabaduses võib pidada otseseks kuritegude sooritamise põhjuseks. Käesoleval hetkel saab metadooniasendusravi. Taasühiskonnastavaid tegevusi ei ole läbi viidud, kuna kinnipeetav paikneb meditsiiniosakonnas ning saab metadooniasendusravi. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 82%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama xxx. xxx sots xxxi Txxx selgus, et nad on valmis O.U iaaltöötaja N enda keskusesse võtma. Tegemist on kinnise rehabilitatsioonikeskusega, kus sõltlased viibivad üheksa kuud kuni aasta. Keskuses peab sõltlane osalema kõigis keskuse poolt korraldatud üritustes, sh töö, individuaalne ja grupinõustamine jm. Juhul kui sõltlane ei pea kinni rehabilitatsioonikeskuse reeglitest, lõpetatakse temaga leping. Peale ravi läbimist võimalus elama asuda oma isa A xxx on O.U xxx Mxxxi korterisse aadressile xx. AxxxMxxxon valmis toetama O.U vanglast vabanemise korral materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole kindlat töökohta ja eriala. Omab töökogemusi ehitusel. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat seitse korda kriminaalkorras karistatud. Enamus kuritegusid sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Ühe korra sooritanud kuriteo narkojoobes. Korduvalt karistatud väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest. Statsionaarsele ravile asumine O.U puhul oleks otstarbekas, kuna O.U tunnistab narkootikumide tarvitamisega seotud probleemi. Narkootikumide tarvitamist vabaduses võib pidada kuritegude sooritamise põhjuseks.

Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

O.U taotleb

ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks vangistusest.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et O.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvust ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt iseloomustusest on O.U poolt uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul peale vabanemist - 82

%.

O.U on 7 korda kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest) ning vanglakaristust kannab esmakordselt.

Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma vabaduses seaduskuulekalt.

Varasemalt O.U oli (2011 a.) e, mis ei olnud tulemuslik määratud kriminaalhooldusel kuna isik

ule pöörati vangistus täitmisele.

Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna O.U on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise.

Vabaduses puudub kinnipeetaval eriala ja ja sellest tulenevalt alaline, legaalne kindel töökoht sissetulekuallikas, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, tal on diagnoositud narkosõltuvus ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Peale seda kinnipeetava suhtlusringi kuuluvad isikud on kriminaalse taustaga, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju.

Seega võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist O.U

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigus kinnipeetava käitumist vabaduses puudu tada. Arvestades b kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks e kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine O.U uut katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suure

ndaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist vabaduses ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale mõistetud O.U vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik