2-14-16008/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Indrek Parrest, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-16008 Tsiviilasi N K hagi I K vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.03.2015 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I K apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): N K (isikukood XXXXXXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): I K (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja Anatoli Majevski Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20.03.2015 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta I K kanda. Maakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

2(3) Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

177 lõikele 2.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 12.04.2014 esitas N K (hageja) maakohtule I K (kostja) vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu.

2. Pooltel ei ole ühiseid lapsi. Hageja ei soovi enam kostjaga koos elada. Poolte kooselu on faktiliselt lõppenud alates 30.11.2013. Pooltel ei ole juba ammu abielulisi suhteid. Pooltele on antud aega abielu taastamiseks. Poolte omavahelistes suhetes ei ole juba ammu olnud usaldust. Hageja ei soovi abielu säilitada ja suhteid taastada pole võimalik.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pooled on ikkagi abielulistes suhetes ja neil on nii perekondlikud kui ka intiimsed suhted. Pooltel on olnud väga hea abielu. Abielulistes suhetes ei ole olnud stressi ega pahandusi. Hagejal on hakanud muutuma maailmavaade. Hageja keeldub kõigest, mis on tema elus olemas ja muudab tihti oma arvamust. Hageja tervis on kahjustatud ja pooled käisid psühhiaatri juures, kus neile pakuti ravi. Hageja on kõigiga suhted katkestanud ja ta ei tööta. Kui hagejal tekib depressioon, mõtleb ta enesetapule. Hagejal on vaja aega, et teada, mida ta tegelikult tahab. Hageja tegi notarile avalduse selle kohta, et soovib jätta kogu vara kostjale, kuid nüüd see arvatavasti ei õnnestu. Pooled vajavad aega vara jagamiseks.

Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused

4. Harju Maakohus 20.03.2015 otsusega rahuldas hagi, otsustas lahutada poolte vahel Moskva linna Hamovnitšeski perekonnaseisuameti osakonnas 07.03.1992 sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud kanne nr 121, jätta kostjale perekonnanimi K ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Abielutõendist nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud 07.03.1992 Moskva linna Hamovnitšeski perekonnaseisuameti osakonnas, mille kohta on koostatud kanne nr 121.

6. Maakohus leidis, et abielu on võimalik säilitada, kui seda soovivad mõlemad abikaasad. Kuna hageja soovib alates hagi esitamisest 12.04.2014 abielu lahutada, on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud ja on alust arvata, et pooled kooselu ei taasta.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Poolte vahel on tegelikult väga head suhted ja probleeme ei ole. Hagejal on tekkinud kriis, mille sunnil hakkas ta otsima elus midagi arusaamatut ja saavutamatut. Hageja võib sattuda hätta ja tal ei ole teisi lähedasi. Hagejat ametiasutustes aidata võiks kostja ainult abikaasana. Maakohus ei ole neid asjaolusid arvestanud.

3(3)

9. Maakohus rikkus kostja menetlusõigusi, kui pidas 09.03.2015 kohtuistungi vaatamata sellele, et kostja oli haige, mille kohta kostja esitas haiguslehe.

Vastustaja seisukoht

10. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus on õigesti põhjendanud, et pooltel abielulist kooselu enam ei ole ning hageja on pikema aja jooksul avaldanud tahet abielu lahutada ja abielulist kooselu mitte taastada. Samuti pole alust järelduseks, et abikaasad abielulise kooselu tulevikus taastavad, kuna hageja on veendunud, et ta ei soovi abielu jätkata. Maakohus ei oleks saanud otsuse tegemisel lähtuda poolte muude omavaheliste isiklike ja varaliste suhete olemasolust. Arvestades poolte seisukohti, puudub alus kahelda hageja võimes kujundada ja avaldada oma tahet. Hageja on maakohtus osalenud kohtuistungitel ning väljendanud selgelt ja üheselt mõistetavalt oma seisukohti.

13. Apellatsioonkaebuse väide 09.03.2015 kohtuistungi pidamise kohta kostja osavõtuta on ebaõige. Apellant osales kohtuistungil koos oma lepingulise esindaja Anatoli Majevskiga. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, kuidas seetõttu, et 09.03.2015 kohtuistungi ajal oli apellandil kõrge vererõhk, peaks kohus tegema teistsuguse otsuse.

14. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud muude menetluskulude jaotust menetluskulude poolte endi kanda jätmise kohta.

Margo Klaar

Indrek Parrest

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/