3-15-193/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.06.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-193

Haldusasi

Reimo Koorti kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

kartserikambrites akende avatavaks tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.03.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Reimo Koorti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Reimo Koort

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.03.2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu (riigilõiv) apellatsiooniastmes tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.t kuni 20.07.2015.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5

alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 p-de 1–3 järgi võib

ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega

mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt

ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses

või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega

nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning

ka apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. R. Koort soovis kaebuses Tartu Vangla

kohustamist kartserikambrites akende avatavaks tegemiseks. Halduskohtule heidab kaebaja

ette materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist, kohtumenetluse normi olulist rikkumist ja

otsuse mittevastamist esitatud tõenditele, märkides kohtumenetluse normi rikkumisena

otsuses põhjenduste puudumist ning kaebaja esitatud tõendite arvestamata jätmist.

3. Tartu Vangla 05.12.2014. a vastuses selgitustaotlusele nr 2-3/5520-2 (tl 3), 19.01.2015. a

vaideotsuses nr 1-11/566-4 (tl 8-8p), 26.02.2015. a vastuses kaebusele nr 1-10/43-2

(tl 25-25p) ja 15.05.2015. a vastuses apellatsioonkaebusele (tl 47) on ammendavalt ja selgelt

vastatud kaebaja väidetele ning põhjendatud, miks puudub alus tema taotluse rahuldamiseks.

Sarnaselt halduskohtule nõustub ka ringkonnakohus nende põhjendustega ega korda neid.

4. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule lisab ringkonnakohus järgmist. Kuna asja

lahendamisel lihtmenetluses teeb halduskohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 1 otsuse kirjeldava

ja põhjendava osata, siis ei ole Tartu Halduskohus 24.03.2015. a otsust (tl 27) tehes

kohtumenetluse normi rikkunud. Kaebaja väide tõendite arvestamata jätmise kohta on

põhjendamatu. Nähtuvalt halduskohtu otsusest on kohus nõustunud vastustaja põhjendustega,

järgides otsuse tegemisel Tartu Vangla 19.01.2015. a vaideotsuses ja 26.02.2015. a vastuses

kaebusele toodud põhjendusi. Kaebaja ei ole nimetanud konkreetselt ühtegi tõendit, mille osas

ei ole asjas seisukohta võetud. Kaebaja apellatsioonkaebuses märgitud vangistusseaduse

(VangS) § 45 ja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 (määrus nr 38) vastu võetud

„Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ p 5 osas on vastustaja nii 19.01.2015. a

vaideotsuses kui ka 26.02.2015. a vastuses kaebusele selgituse andnud, millega ka

halduskohus nõustus. Ringkonnakohus selgitab, et ka kohtupraktikas on sedastatud, et VangS

§ 45 lg 1 viitab määrusele nr 38, kuid sätestab samas erisuse määruse nr 38 p-st 5 ning VangS

§ 45 lg 1 ei nõua, et kambri aken peaks olema avatav, mis on kooskõlas vangla eripäraga. See,

et kaebaja ei saa täiendavalt mingil ajal kambrit tuulutada, on ebameeldivus, mis kaasneb

vangistuses viibimisega, kuid samas ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Tegemist on ka

kartserikambritega, kus on asjakohased täiendavad abinõud julgeoleku tagamiseks ja kus

viibitakse lühiajaliselt (Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2010. a otsus nr 3-10-157, p 7). Kaebaja

ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi asjaolu ega viidanud tõenditele, mis lükkaksid

ümber halduskohtu seisukoha. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

halduskohtu otsuse tühistamiseks.

5. Eeltoodust tulenevalt jääb R. Koorti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

24.03.2015. a otsus muutmata.

6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on apellatsiooniastmes tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 40). Kuna R. Koorti apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata, jääb kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulu HKMS § 108

lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel