4-15-2579/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mail 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-2579 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

T.L isikukood xxx elukoht XXX väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 11.12.2014.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302, 14, 015317.

Asja läbivaatamise kuupäev 04.05; 14.05 2015.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja T.L , kohtuvälise menetleja PPA Põhja Prefektuuri esindaja Triinu Riigor .

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas:

Jätta

T.L-i kaebus rahuldamata.

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 11.12.2014.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302, 14, 015317 jätta muutmata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 18. juunil 2015.a. alates kella 14.00 .

Asjaolud Antud väärteoasjas on Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Ly Teder koostanud 19.11. 2014.a. väärteoprotokolli, mille kohaselt 19.11.2014.a. kell 16.37 juhtis T.L- ratjev Tallinnas Suur-Sõjamäel Lõõtsa tn. ja Ääsi tn.vahel liikudes Ääsi tänava suunas , mootorsõidukit Volkswagen Golf Country, reg. märgiga XXX kiirusega 79 km/h +- 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h.

Kirjeldatud tegevusega rikkus T.L liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi. Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanem väärteomenetleja Hannes Küünarpuu määras 11.12. 2014.a. otsusega nr. 2302,14, 015317 T.L-ile karistuseks liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi karistusena rahatrahvi 40 trahviühikut s.o. 160 eurot .

Kaebuse sisu.

Kaebaja T.L palub Harju Maakohtule esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja poolt 11.12.2014.a väärteoasjas nr 2302,14,015317 tehtud otsus tühistada ja lõpetada väärteoasjas menetlus. Kaebaja väitel kiirusmõõturi kasutamise protokolli ei koostatud, samuti ei ole väärteoprotokollis ega otsuses märgitud, mis seadmega kiirus tuvastati ega pole andmeid selle taatlemise kohta. Videosalvestusest pole võimalik tuvastada ei auto marki, selle värvust, asukohta ega reg. numbrit. Kuna salvestus on ebakvaliteetne ei vasta see V™S § 33 lg.1 1 sätetele ja seda tõendina kasutada ei saa. Otsusele lisatud videosalvestusel võib olla suvaline mootorsõiduk. Seda tema kahtlust süvendas asjaolu, et kui ta käis 29.12.2014.a. videosalvestusel järel, siis lasti teda poolteist tundi oodata, väites, et salvestus on kadunud ja seda peab otsima. Rikkumise asjaolude kohta selgitab kaebaja, et ta sõitis ühtlases liiklusvoolus mööda

Suur-Sõjamäe teed, suunaga linnast välja tööle. Ta peeti kinni ning asuti protokolli koostama. Kaebaja ei olnud kindel, kas ta ületas kiirust, Politseiametnik ütles, et siis tuleb sõita jaoskonda asjaolude väljaselgitamiseks ning kuna ta kartis tööle hilineda, siis möönis, et võis kiirust ületada. Samas ei ole kaebaja senini kindel, et ta kiirust ületas ning puuduvad tõendid rikkumise kohta. Kaebaja arvates ei tohi tema enda ütlusi kasutada tema vastu, kuna need on antud surve all. Pole arvesse võetud mingeid karistust kergendavaid asjaolusid, kuigi teda pole varem karistatud ja tal on juhtimisõigus juba kaks aastat. Tõendite õigel hindamisel ja asja kaalutlemisel oleks kohtuväline menetleja jõudnud teissugusele otsusele või piirdunud kergema karistusega.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele ja leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus kaebuses toodud põhjendustel puudub ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et T.L-i süüline käitumine LS § 15 lg.1 p.2 nõuete rikkumises on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Väärteotoimikus on kiirusemõõteseadme

LaserCam4 LE0023 salvestusandmete väljatrükk, mis vastab kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli nõuetele s.t. asendab seda. Kohtuväline menetleja möönab, et videosalvestuselt ei ole võimalik tuvastada, et see oli menetlusaluse isiku sõiduk. See oli aga põhjusel, et kiiruse mõõtmine toimus pimedal ajal ning sellisel juhul läheb politseiametnik sõiduki juurde, võtab kaamera kaasa ning filmib peatatud sõiduki juhti ja sõiduki marki ning numbrimärki., et välistada vaidlused. Kohtuväline menetleja leiab, et tõsiseltvõetavad ei ole menetlusaluse isiku väited, nagu oleks teda mõjutatud kiiruse ületamist tunnistama, kuna tegemist on täiskasvanud isikuga, kes saab aru ,milliseid ütlusi ta annab ja kuhu alla kirjutab. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku süü ei olnud suur, sellest tulenevalt on määratud karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Menetlusalusel isikul varasemad väärteokaristused puudusid . Sellest tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et karistus on igati õiglane ja proportsionaalne, vastavuses karistuspraktikaga ning selline karistus oli piisav mõjutusvahend. Palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest: väärteoprotokolli 20141119372602

19.11.2014.a, LaserCam4 LE0023 salvestusandmete väljatrüki, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, karistusregistri väljavõtte; videosalvestuse; menetlusaluse isiku avalduse 29.12.2014.a. .

Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukoha, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et T.L-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 11.12.2014.a. otsus väärteoasjas nr 2302,14,015317 jätta muutmata. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle Eerik Purgeli ,kes täites tööülesandeid, mõõtis Suur-Sõjamäe tänaval 19.novembril 2014.a. kiirust. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta 19. novembril 2014.a. Suur-Sõjamäe tänaval liiklusjärelevalvet s.t. tema mõõtis sõidukite kiirust LaserCamiga, mis on sarnane seade UltraLight, kuid selle juurde käib video, et näidata rikkujale tema kiirust. Tunnistaja on täiesti kindel, et ei eksinud kiiruse mõõtmisel sõidukiga, kuna kiirust mõõdeti pimedal ajal, siis teeb alati juurde teise video, mida ka antud juhul tegi, et salvestada auto number, mille kiirust mõõdeti ja sõidukit juhtinud isik. Näitas rikkujale kiiruse näitu. Tunnistaja mäletamist mööda menetlusalune isik ei eitanud kiiruse ületamist , seletas midagi auto pööretest, mida peab üleval hoidma.Ei kahtle, et mõõtis just selle auto kiirust, on seda tööd teinud

5 aastat.

Kohus leiab , et kaebaja väide , mille kohaselt väärteomaterjalis puudub kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll , on asjakohatu. Kohtuväline menetleja selgitas, et väärteotoimikus olev kiirusemõõteseadme LaserCam4 LE0023 väljatrükk asendab kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning samuti on olemas salvestus.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega ja leiab tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates , et T.L-ile süüksarvatud tegu, liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni.

T.L-ile määratud karistusele hinnangu andmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 järgi isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et karistust raskendavad asjaolud ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse mõistmisel, et menetlusalust isikut ei ole varem karistusregistri andmetel karistatud. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus LS § 227 lg 2 järgi, rahatrahv summas 160 eurot s.o. 40 trahviühikut, on määratud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu arvates määratud rahatrahvi suurus sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksemas määras põhjendatud . Kuigi kohapeal menetlusalune isik tunnistas kiiruse ületamist, siis hiljem hakkas oma rikkumise toimepanemises kahtlema . Menetlusalune isik väidab, et andis ütlused surve all, ta kartis tööle hiljaks jääda ja sellest tulenevalt andis õigusrikkumist tunnistavaid ütlusi. Samuti väidab T.L, et ta ei ole adekvaatne hindama oma sõiduki täpset kiirust , kuigi jälgis enda sõnul spidomeetrit. Veel väitis T.L , et ta ei ole kindel, kas kiirusemõõtja oli täpne ning kas see oli taadeldud.

Vaatamata T.L-i väidetele selle kohta, et ta ei ole kindel enda poolt

Liiklusseaduse rikkumise toimepanemises, leiab kohus, et T.L-i poolt toimepandu on tõendamist leidnud, õigesti kvalifitseeritud ja määratud karistus vastab süü suurusele. Kaebuse esitaja oleks pidanud jälgima oma liiklusalast käitumist, kuivõrd isikut ei ole eelnevalt üldse karistatud , siis on kohus seisukohal, et õigusrikkumise toimepanemise tõttu liiklusrikkumise eest trahvi määramine alla sanktsiooni keskmist määra ning tema isikut, käitumist, süü suurust ja karistuse üldja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on olnud selline karistus põhjendatud. Rikkudes liiklusnõudeid ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Seega leiab kohus, et puuduvad mistahes alused kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik