2-14-59667/38 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-59667

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Meeli Kaur Christine Kompus Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2015.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-59667 Tsiviilasi XXXhagi OÜ XXXvastu leppetrahvi tasumise tingimuse tühisuse tuvastamiseks Tsiviilasja hind

13 500 eurot Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(registrikood XXX), seaduslik esindaja XXX(e-post: XXX), lepinguline esindaja Rene XX (epost: rene@simons.ee) Kostja OÜ XXX(registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup (e-post: t.viilup@phlaw.ee) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XXXhagi OÜ XXXvastu läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud XXXkanda.

2. Rahuldada OÜ XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

3. Välja mõista XXX OÜ XXXkasuks menetluskulu 1312 eurot, millest hüvitamisele kuuluv riigilõiv on 50 eurot, asja läbivaatamise kulu 2 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1260 eurot.

2-14-59667

4. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1312 eurot) viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.10.2014 esitas XXX(hageja) 24.10.2014 hagi OÜ XXX(kostja) vastu leppetrahvi tasumise tingimuse tühisuse tuvastamiseks. 12.12.2014 esitas kostja vastuse hagiavaldusele ning taotluse kohustada hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks rahaline tagatis 5000 eurot. Tagatise tasumata jätmisel taotleb kostja hagi läbivaatamata jätmist.

2. 12.05.2015 määrusega rahuldas kohus kostja taotluse, kohustades hagejat tasuma 10 päeva jooksul määruse jõustumisest tagatis 5000 eurot. 12.05.2015 määrus jõustus 28.05.2015. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist ei tasunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

197 sätestab, et kohus määrab käesoleva seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kuna hageja kohtu määratud tähtajaks hageja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist ei tasunud ning hageja on vastava taotluse esitanud, tuleb hagi jätta läbi vaatamata.

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd TsMS § 168 lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

5. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja esitas 11.06.2015 taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Kostja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 50 eurot ja lepingulise esindaja tasust summas 1828 eurot.

6. Menetluskuluks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu (TsMS § 138 lg 2). Asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud (TsMS § 143 p 2) Kostja taotlus

2-14-59667

hagejalt menetluskuluna riigilõivu 50 euro ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 2 euro väljamõistmiseks on põhjendatud.

7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike

4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kontrollides esitatud avaldust ning arvestades käesoleva tsiviilasjas keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus esindaja tunnitasu 120 eurot põhjendatuks. Samas leiab kohus, et osaliselt ei ole vajalik ega põhjendatud esindamisele kulunud aeg.

8. Kohus ei nõustu kostja esindaja ajakuluga, mis esindajal kulus seoses kohtuga elektronkirja vahetuseks 0.4 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole sellise kulu väljamõistmine vastaspoolelt põhjendatud. Kohus vähendab esindaja ajakulu 0.4 t ulatuses summas 48 eurot. Samuti ei ole põhjendatud menetluskulude hüvitamise taotluse esitamisega seonduv kulu üks tund. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega jätab kohus nimetatud ajakulu osas kostja esindaja taotluse rahuldamata, vähendades ajakulu 1 tunni ulatuses, so 120 eurot. Kohus ei nõustu esindaja ajakuluga arve nr 150443 spetsifikatsioonis toodud ajakuluga „ekirjad kliendiga seoses tagasiostuõiguse teostamisega, osalemine notaris tagasiostutehinguga seoses 04.05 – 1.3 t; taganemisavalduse koostamine tagasiostuõiguse teostamise tehingust taganemiseks 07.05 – 1.7 t; e-kirjad Harju MK-ga seoses menetluse käiguga 07.05 – 0.2 t“. Nimetatud kulud ole seotud käesolevas tsiviilasjas esindamisega. Kohus vähendab esindaja ajakulu 3.2 tunni ulatuses, so 384 eurot. Samuti ei nõustu kohus arvetele lisatud kantseleikulude väljamõistmisega vastaspoolelt. Menetluskulude koosseis on välja toodud TsMS §-s 138. Kantseleikulud ei liigitu ühegi kululiigi alla, mida saaks TsMS mõistes menetluskuludena vastaspoolelt välja mõista. Seega ei rahulda kohus kostja taotlust 14 euro ulatuses. Muus osas on kostja esindaja taotlus põhjendatud. Lepingulise esindaja ajakulu peab kohus põhjendatuks 10.5 tunni ulatuses, so 1260 eurot. Kohus rahuldab kostja taotluse osaliselt summas 1312 eurot (50+2+1260).

9. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

2-14-59667

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud. 10. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik