4-15-534/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 17.juunil 2015.a, Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasja number 4-15-534 (2302,14,010124)

Väärteoasi N.F kaebuse Politsei – ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve

liiklusmenetlustalituse 15.12.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2302,14,010124; Kaebuse esitaja N.F, ik. XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX; Kohtuväline menetleja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus, asukoht Rahumäe tee 6, Tallinn

RESOLUTSIOON

Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 79 lg 2 p 2; 120; 132 p 2; 133-135 otsustas:

1. Rahuldada osaliselt N.F-i kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve liiklusmenetlustalituse 15.12.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2302,14,010124 otsuse tühistamiseks.

2. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, nimelt N.F-ile mõistetud

karistuse osas ja teha väärteoasjas uus otsus, millega karistada N.F Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut s.o summas 160.- (ükssada kuuskümmend) eurot.

3. Rahatrahv tuleb tasuda 2 kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kohtuvälise menetleja poolt 15.12.2014.a otsuses nr 2302,14,010124 märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvetele märkides viitenumbriks 10220145254549.

Kui nimetatud tähtajaks ei ole rahatrahv tasutud, siis saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks. 4. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks N.F-ile ning Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebe kord ja tähtaeg

2

Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse avalikult teatavakstegemise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule.

Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus:

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 15.12.2014.a otsusega väärteoasjas nr 2302,14,010124 karistati menetlusalust isikut N.F Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga

100 trahviühikut, s.o summas 400 eurot, samuti mõisteti viimaselt välja menetluskulud – ekspertiisikulud summas 84 eurot. Väärteoasja otsuse kohaselt N.F 31.07.2014.a kella 14.06 ajal juhtis mootorsõidukit ning ei hoidnud vastavalt sõiduki kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees

ootamatult pidurdanud sõidukile ja sõitis tagant otsa ees ootamatult pidurdanud sõidukile Toyota, mis paiskus saadud löögist vastu sõidukit Škoda. Kokkupõrke tagajärjel kukkus trollis olnud reisija. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju TLT ASle №rdea Finance Estoniale, XXX, tervisekahjustused XXX, rikkudes selliselt LS § 46 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

Kohtumenetluse poolte seisukohad:

Eelpool märgitud otsusele esitas N.F 23.01.2015.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esmalt taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, millise kohus rahuldas

10.02.2015.a ning samuti esitas N.F kohtule kaebuse, millises taotleb eelpool

märgitud kohtuvälise menetleja poolt 15.12.2014.a tema suhtes koostatud väärteootsuse nr 2302,14,010124 tühistamist.

Nimelt kohtule esitatud kaebuses on N.F märgib, et tema ei saa nõustuda

liikluspolitsei poolt tehtud väärteootsusega ja temale määratud trahviga, sest tema – N.F ennast liiklusõnnetuse põhjustamises, milline toimus 31.07.2014.a kell 14.06 Paldiski mnt majast nr 98a üle tee - süüdi ei tunnista. Kohtule esitatud kaebuses N.F selgitab, et 31.07.2014.a töötas tema 6. liinil Väike – Õismäe- Kaubamaja, trollibussil nr 447. Kella 14.05 ajal sõitis ta Loomaaia peatusest välja ja hakkas liikuma mööda Paldiski maanteed kesklinna suunas. Kiirus oli ca 40 km/h, kuna teeolud olid väga halvad – sadas tugevat hoovihma, siis sotis tema paremas äärmises reas. Enne Looga peatust, tema sõidureas toimusid teetööd, mistõttu kõik teised sõidukid liikusid vasakus reas. Järsku kõrval reas liikuv sõiduauto reastus ümber tema ritta, arvatavast sellepärast, et ta ees oli palju autosid. Ümberreastumist sooritades keeras viimane trollile ette ja, kui selle auto juht märkas, et edasi on teelõik kinni, teostatavate teetööde pärast, siis viimane pidurdas järsult, kuna tal ei olnud võimalik enam oma ritta tagasi minna. Kaebuse esitaja juhib kohtule esitatud kaebuses tähelepanu sellele, et troll mida ta juhtis oli 18 meetrit pikk ja 28 tonni raske, troll oli rahvast täis ja sellepärast ei saanud tema koheselt trolli seisma jätta. Samuti sadas sel ajal tugevat hoovihma, mis veelgi pikendas pidurdusteekonda, seega ei olnud temal mingit võimalust seda õnnetust vältida. Autojuht ei jätnud talle mingit võimalust, kuna viimane keeras järsult trollile ette ja, siis järsult pidurdas. Samuti puudub tal informatsioon selle kohta, missuguse ekspertiisi eest ta tasuma peab.

3

Kohtu tähelepanu juhib N.F veel sellele, et temal on pikk üle 20 aasta juhistaaž. Kinnitab ta seda, et täidab alati liikluseeskirju ning ta peab tähtsaks nii kiiruse kui ka pikkivahe hoidmist, mingeid karistusi tal olnud ei ole.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 25.03.2015.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja

N.F kinnitas, et tema kohtule esitatud kaebus juurde, taotledes väärteomenetluse lõpetamist kuna ta ei ole süüdi ja, selgitades, et tema sõitis 31.07.2014.a trolliga nr 447 välja Zoo peatusest ning liikus suunaga linna poole. Ta sõitis oma sõidureas, mõned meetrid eespool olid teetööd ja tee oli seal kinni pandud. Kinnitab ta seda, et vasakus sõidureas sõitis palju autosid, tema ees oli aga rida vaba. Tema hakkas kiirust juurde võtma ja ootamatult sõitis tema ette sõiduauto Toyota, kelle juht pidi ees nägema takistust, sest viimane peatus järsult. Tal on oli olemas ka kolm tunnistajat, osad neist lahkusid, üks tütarlastest jäi ka politseid ootama. Kohtule kinnitas N.F, et tema staaž mootorsõiduki juhina on juba alates 1987 aastast,

varasemaid rikkumisi tal ei ole. Ta leiab, et süüdi on see juht, kes talle ette sõitis, ilmselt viimane ehmatas, et ta ees on takistus. Märgib ta seda, et tema arvamuse kohaselt vahemaa trollist ehitustöödeni oli umbes 100 meetrit; (kd I tl 27, 45 pöördel) Kohtuvälise menetleja poolt esitatud küsimustele selgitas kaebuse esitaja, et tema oli peatusest trolliga liikunud umbes minuti, võib-olla vähemgi, kui auto talle ette keeras. Tol päeval sadas paduvihma ja kogu tema tähelepanu oli ette poole suunatud, vaatamata sellele, et tee tema ees oli vaba. Ta mõtles, et sõidab natuke kaugemale kuna kõrval rida oli kinni. Ta mõtles, et sõidab takistusest mööda ja sel momendil ootamatult sõitis ette auto, mis järsult pidurdas. Temal aga

oli lõõtsaga trollibuss, see on raske ja sellega ei ole reaalne kiiresti pidurdada. Olles oma sõidureas ei olnud tal vajadust enam sõidurida vahetada, kuid kuna tee oli kinni, siis nemad trollijuhid sõidavad takistusele lähedale ja alles siis hakkavad möödasõitu tegema. Ta tahtis

sõita takistuse juurde, siis seal lülitada sisse suunatule ja lähtudes olukorrast sõita mööda. Sõidukiirus oli tal 30-40km/h, alles peale seda hakkas ta kiirust üles võtma. Sõiduk, mis tema ritta jõudis keeras ette ja siis kohe järsult pidurdas, sest ilmselt nägi siis takistust ja tahtis seisma

jääda, sest järsult peatus. Kinnitab ta seda, et tema nägi seda sõidukit alles siis kui oli ta sõidureas ja järsult pidurdas. Kuna viimane järsult peatus ja üritas rooli keerata välja, siis sellest

löögist viskus teise auto vastu. Tema – N.F vajutas ka pidurile, sest see oli nii ootamatu, vaatamata sellele, et sellised situatsioonid on nende töös igapäevased. Teise sõiduki juhiga tema seda arutanud ei ole, kes oli süüdi. Kuna tihe autode vool oli vasakus reas ja ette sõitnud autojuht arvatavasti mõtles, et esimene rida on vaba ja otsustas reastuda esimesse ritta. Nähes, et ees on takistus pidurdas järsult. Kohtuistungil N.F kinnitas, et tema reastus bussitaskust esimesse ritta. Tema rida oli täielikult vaba, kõik teised liikusid teises reas. Väljas olid teemärgid, mis piirasid kiirust, muidu on 70 km/h aga siis oli 50 ja 30 km/h. Sõidukile praktiliselt mingeid vigastusi ei tekkinud, trolli oli kahe tunni pärast uuesti liinil. Põrkelaua all olid mingid vigastused, millised vigastused olid sõiduautol, seda ta öelda ei oska. Trollis oli üks naine, kes kukkus, viimane alguses kiirabi ei tahtnud, aga nii tema kui ka teised reisijad leidsid, et kiirabi on ka vaja kutsuda; (kd I tl 27 pöördel ja tl 28) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 20.04.2015.a kuulati tunnistajana üle XXX, kes andis

ütlusi selle kohta, et tema arvab, et teab N.F seoses avariiga, mis toimus 31.07.2014.a. Kinnitab ta seda, et kell 14.40 toimus sündmuskoha vaatlus, õnnetus toimus enne seda. Tunnistaja XXX selgitas kohtuistungil, et tema sõitis eelpool märgitud kuupäeval Tallinnas Paldiski mnt’l linna suunas sõiduautoga Toyota Avensis. Sõitma hakkas ta Paldiski 247A ja õnnetus juhtus natuke loomaaiast edasi linna poole. Sõites loomaiast mööda üks 20-30 meetrit,

avanes talle pilt, et parempoolne tee on suletud remondi tõttu. Vasakpoolne rida oli enamvähem täis, ta aeglustas sõitu, et reastuda tagasi vasakusse ritta, et mitte ennast kinni sõita.

4

Samal hetkel sõitis talle tagant otsa troll. Üsna tugevast löögist paiskus tema auto tükk maad edasi paralleelselt sõitva auto taga tiiba. Tunnistaja XXX kinnitas kohtus, et tema sõitis äärmises parempoolses reas, kõrval oli veel trolli kiirendus rida, trollitasku. Üks rida veel vasakul pool ja üks kiirendusrida veel vasakul pool. Kuna tee oli suletud siis kaks külgmist rida sõitsid kokku keskmisesse ritta ja see järjekord oli temani, loomaaiani. Kui tema – XXX oleks edasi sõitnud oleks ta ennast kinni sõitnud, vasakule enam võtta ei oleks saanud. Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele selgitas tunnistaja XXX, et Loomaaia peatusest 20- 30 meetrit edasi olid teetööd näha, enne seda teetöid näha ei olnud. Siis avanes talle ka see, et on kiiruse piirangud ja teetööd käivad. Kohe alustas ta vasakule pööret, ja aeglustas manöövri ohutuks sooritamiseks. Kinnitab ta seda, et liikus koguaeg esimeses reas alates Haabersti ringist kuni sinnani. Kinnitab ta seda, et ta sõitis äärmiselt ettevaatlikult ja tema sõitis trollist mööda, kui see oli see veel peatuses. Kui troll tema autole otsa sõitis, siis selleks ajaks oli ta kõvasti aeglustanud, sest ta soovis vasakut pööret teha. Tema arvab, et seal oli 50 km/h tsoon ja tema sõitis kuskil kiirusega 40 km/h. Tema mäletamist mööda oli vihmane ilm, ja liiklus oli üsna aeglane. Tihe vihm hakkas pihta peale seda, kui see õnnetus oli juhtunud. Mõõtmised toimusid tihedas vihmasajus. Liiklus oli tol korral rahulik ja üsna tihe. Ei olnud tipptunni aeg, oli kella 14ne aeg, aga tunda oli neid töid liikluses juba Haabersti ringini. Tagant sisse sõidu tõttu auto jäi tema auto umbes 10 cm lühemaks, löök oli üsna tugev. Masside vahe oli üsna suur. Tema – XXX paiskus peaga vastu istet ja siis ettepoole, kätel olid sellest marrastused. Pärast pidi ta minema ka kiirabisse, kuna silmade ees virvendas; (kd I tl 35 ja 35 pöördel) Kohtu esitatud küsimustele selgitas tunnistaja XXX, et tema oli koguaeg parempoolses reas, vasakpoolne rida oli kinni ja ta ei saanud sinna ka enne sõita. Trollist mööda sõites vaatas ta et troll ei olnud veel väljunud peatusest. See põhjus selgus hiljem, miks see rida oli nii täis. Ta ei saanud sinna manööverdada, sest rida oli kinni. Ta teab, et trollil on eesõigus ja seetõttu ta jälgis, et troll ei olnud veel sõitma hakanud; (kd I tl 35 pöördel)

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 20.04.2015.a toimunud kohtuistungil kuulati

tunnistajana üle XXX, kes andis ütlusi selle kohta, et kaebus esitajat teab ta üksnes liiklusõnnetusega seoses. Kinnitab ta seda, et tema – XXX seisis ummikus, kõik ootasid oma järjekorda, et sõita kuna seal olid teetööd. Tema oli sõiduauto Škoda Octavia roolis ja sõitis linna suunas. Seal kus õnnetus juhtus oli kolm rida, tema oli keskmises. Parem rida oli tühi, sest seal edasi olid teetööd. Tema oli järgmises reas. Vasakult poolt oli tagasipöörde rida. Tema siis seisis ja ootas oma järjekorda, siis kuulis ta tagant mingit lööki ja talle sõitis tagant paremasse

rattasse sisse Toyota. Enne seda ta Toyota liikumist ei näinud. Toyota sõitis, kui vasakult paremale lugeda, siis kolmandas, ehk esimeses reas. Peale kokkupõrget tema auto liikus natuke ette poole aga ei jõudnud ees oleva autoni; (kd I tl 36)

Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele selgitas tunnistaja XXX, et tema üksnes kuulis liiklusõnnetuse hetke. Seda, kes liiklusõnnetuses süüdi oli, seda juttu ta ei kuulnud, kirjutati üksnes seletuskirju; (kd I tl 36)

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 19.05.2015.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle XXX, kes andis ütlusi selle kohta, et tema teab kaebuse esitajat kui trollijuhti, kes juhtis trolli nr 6, milline sõitis Õismäelt kesklinna poole. Tema seisis trollis üsna ees ja vaatas koguaeg liikust. Mäletab ta seda, et troll sõitis Zoo peatusest välja, trollirada oli vaba. Siis nägi ta seda kuidas üks must auto liikus hästi aeglaselt trolli ees, aga trollil oli suur kiirus ja ei saanud pidama. Troll oli rahvast täis ja troll ei saanud äkkpidurdust teha. Kummalt poolt auto tuli, seda ta ei märganud. Mäletab ta seda, et üks vanem naisterahvas kukkus trollis ja kaotas teadvuse, tema helistas kiirabisse ja jäi naise juurde; (kd I tl 45) Kohtuvälisele menetleja kinnitas tunnistaja XXX, et tema ei näinud auto tuleku hetke, kuid kinnitab ta seda, et sõidurida lõppes seal ära; (kd tl 45 pöördel)

5

Kohtuväline menetleja on käesoleva kaebemenetluse kestel asunud seisukohale, et N.F-i

süü on tõendamist leidnud ja seetõttu vaidlevad nad esitatud kaebusele vastu.

Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et N.F on olnud isikuks, kes oleks saanud liiklusõnnetuse ära hoida ning märgitu on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega, millised riimuvad teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. N.F oleks saanud õnnetuse ära hoida

valides õige sõidukiiruse ja olles tähelepanelikum. 15.12.2014.a kohtuvälise menetleja koostatud otsus on õige, karistuse määramisel kohtuväline menetleja on arvestanud sellega, et N.F ei ole varasemalt karistatud ja viimasele määratud karistus on proportsionaalne ning õige. Mõistetud karistus mõjutab N.F edaspidi hoiduma seaduse rikkumisest; (kd I tl 45 pöörde,)

Kohtuotsuse põhjendused:

Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, väärteoasja originaalmaterjaliga, ära

kuulanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad, ning üle kuulanud tunnistajad, leiab, et LS § 223 lg 1 väärteo toimepanemine N.F-i poolt on tõendamist leidnud, ta on selles teos süüdi ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Hoolimata sellest et N.F oma süüd selle väärteo toimepanemises ei tunnista, on kohtu hinnangul teise liiklusõnnetuses osalenud juhi tunnistajana üle kuulatud XXX´i ütlustega

tõendamist leidnud, et tema sõiduk liikus alates Haabersti ringist kuni liiklusõnnetuse toimumise kohani esimeses rajas, trollist möödus ta siis, kus see seisis veel peatuses. Märgates ees takistuseks olevaid teetöid, pani sisse suunatule, et reastuda vasakusse s.o teise ritta ning

aeglustas manöövri sooritamiseks kiirust. Kokkupõrge toimus esimeses sõidurajas, kui troll

sõitis tema autole tagant sisse. Tunnistajana on üle kuulatud ka kolmanda liiklusõnnetuses

osalenud sõiduki juht XXX, kes andis ütlusi selle kohta, tema juhitud sõiduautole Škoda

Octavia sõitis tagant paremasse rattasse sisse Toyota, milline liikus esimeses reas.

Sündmuskoha vaatlusprotokollilt ja fototabelitelt nähtub sõidukite paiknemine teel peale liiklusõnnetust, samuti sõidukitel tekkinud vigastused. Neid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et liiklusõnnetuse põhjustas trolli juht N.F, kes liikudes esimesel sõidurajal sõitis tagant otsa tema ees samal rajal liikunud sõiduautole Toyota, mis saadud löögist paiskus

ots teises sõidureas seisnud sõiduautole Škoda. Ükski väärteoasjas kogutud ja kohtuliku uurimise käigus uuritud tõend ei kinnita kohtu hinnangul N.F-i versiooni selles, et sõiduauto Toyota juht reastus äkki teisest reast esimesse ritta ning takistust märgates pidurdas ootamatult. Tunnistaja XXX kinnitab, et ta liikus pikema aja vältel esimeses sõidureas ning märgates takistust tõepoolest aeglustas, et vahetada rida, kuid ei pidurdanud äkki. Sõiduauto

Toyota liikumis esimeses reas kinnitas ka tunnistaja XXX. Trollis olnud tunnistaja XXX kinnitas, et kui troll sõitis Zoo peatusest välja, oli trollirada vaba. Siis nägi ta seda kuidas üks must auto liikus hästi aeglaselt trolli ees, aga trollil oli suur kiirus ja ei saanud pidama. Trollis sõitnud vanem proua kukkus ja kaotas teadvuse. Ekspertiisiaktist nähtub, et trollis kukkunud XXXtuvastati tervisekahjustused, mis ei olnud eluohtlikud.

Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et N.F juhtides 31.07.2014.a kella

14.06 ajal mootorsõidukit ning ei hoidnud vastavalt sõiduki kiirusele sellist pikivahet, mis

võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile ja sõitis tagant otsa ees

ootamatult pidurdanud sõidukile Toyota, mis paiskus saadud löögist vastu sõidukit Škoda. Kokkupõrke tagajärjel kukkus trollis olnud reisija. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju TLT ASle №rdea Finance Estoniale, XXX, tervisekahjustused XXX, rikkudes selliselt LS § 46 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

6

Samas leiab kohus, et on võimalik vähendada N.F-ile mõistetud karistust. Vaatamata

sellele, et tegemist on pika juhistaažiga isikuga, ei ole N.F kunagi varem

liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud, enne käesoleva liiklusõnnetuse põhjustamist ei olnud ta karistusregistrisse kantud, mis näitab kohtu hinnangul, et ta on väga korralik liikleja. Seega võib kohtu hinnangul talle karistuse mõista sanktsiooni miinimumi lähedasena, andes rahatrahvi tasumiseks aega kaks kuud.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/