1-14-8292/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-8292

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-8292 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Julia Katškovskaja Meelika Aava,

Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 12.12.2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ringkonnaprokurör Aarne Pruus, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. 12.12.2014 otsus I.V-lt (I.V) Pärnu maakohtu menetluskulude väljamõistmise kohta tühistada as, milles maakohus jättis pool osaliselt, nimelt os kaitsjatasust ja kaitsjal tekkinud kuludest, s.o summa 277,08 eurot, riigi kanda. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta määratud kaitsja tasu ja kaitsjal tekkinud kulud kogu ulatuses, s.o summas 554,16 eurot I.V kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3 rahuldada. . Esitatud määruskaebus

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulusid (kogusummas 1113,66 eurot) on I.V võimalik tasuda vabatahtlikult kümne (10) kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. KrMS §

159 lg 3 alusel edastatakse summa tasumiseks vajalik makseinfo eraldi dokumendina.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.12.2014 otsusega I.V s Pärnu Maakohtu üldmenetluses mõisteti üüdi KarS § 424 järgi ja karist vangistus 10 kuud KarS 74 - 1 ja 3 alusel 18-kuulise katseajaga useks mõisteti , mis jäeti § lg te

tingimisi täitmisele pööramata. Lisakaristusena võeti I.V-lt 5 kuuks ära mootorsõiduki

juhtimisõigus.

2. I.V-lt menetluskulud, s.o Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus välja riigituludesse

sundraha 532,50 eurot, 277,08 eurot ja 27 eurot määratud kaitsja tasu pooles ulatuses summas

1-14-8292

2 ekspertiisi tegemise eest. Maakohus jättis ülejäänud poole kaitsjatasust ja kaitsjal tekkinud kuludest, s.o menetluskulud summas 277,08 eurot riigi kanda. 3. 19.12.2014 esitas Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles vaidlustas menetluskulude osalise riigi kanda jätmise ja taotles kõikide kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist I.V-lt Määruskaebuse koh . aselt on seadusandja KrMS § 180 lg- 1 st tulenevalt määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina

süüdimõistetu Kaebaja märgib, et j ui kohus otsustab KrMS § 180 lg . uhul, k 3 alusel osa menetluskulusid jätta riigi kanda, tuleb seda põhistada. Määruskaebuses on osutatud, et

Riigikohtu praktikast tulenevalt menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalist seisundit

ja K tema taasühiskonnastamise väljavaateid. aristuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega - arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekuid ja varali seisund tervikuna. Kaebaja st it

osutab, et kohtupraktika kohaselt, olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest

osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt

taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Seega peab seadusest tulenevate menetluskulude

suuruse vähendamine ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksujõuetusele. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes süüdistatava sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. I.V ei ole esitanud tõendeid, et ta ei oma vallas ega kinnisvara. Puuduvad tõendid selle kohta, et I.V -

varaline seisund ei võimalda tal menetluskulusid tasuda täies ulatuses. I.V on terve ja töövõimeline, ta töötab OÜ- R, omab igakuulist kindlat sissetulekut, seega tema varaline seisund s võimaldab tal tasuda menetluskulusid. Kokkuvõttes leiab prokurör, et kohtulikul uurimisel ei esitatud andmeid, millest tuleneks, et menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib I.V-le ilmselt üle jõu

või oleks tema lähedastele ebamõistlikult koormav, mistõttu on kohtuotsus I.V osaliselt menetluskulude vabastamise osas põhjendamatu.

4. 01.2015. Pärnu Maakohtu 9. a määrusega edastati prokuröri määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule. Kohus leidis, et kuna ükski kohtumenetluse pool ei teatanud maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, jõustus 12.12.2014.a resolutiivotsus 20.12.2014. Kohus leidis

KrMS 191 - § lg st 1 tulenevalt, et prokuröri kaebus on käsitatav määruskaebusena ja esitas

menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise põhjendused määruskaebuse edastamisel ringkonnakohtule. Menetluskulude põhjendamisel osutas maakohus KrMS § 180 lg- 3 le ja märkis, et praegusel juhul pole alust kahelda selles, et I.V kaotab juhtimisõiguse äravõtmise tõttu senise

töökoha ega pruugi kohe uut sissetulekuallikat leida. gapäevaeluks Samuti osutas kohus, et i

hädavajalike kulude suurus on üldteada ja kinnistusregistrist nähtuvalt ei oma I.V ühtegi kinnisasja. Kohus leidis, et eelnevast tulenevalt on süüdimõistetul raskendatud nii menetluskulude tasumine kui igapäevane toimetulek. Samuti ei sõltu süüdistatavast see, kas talle määratud kaitsja tegutseb riigi õigusabi andmise kohas või peab sinna kohale sõitma teisest linnast. Kokkuvõttes asus

maakohus seisukohale, et ei ole põhjendatud mõista süüdimõistetult välja kaitsja sõidukulusid ega

tasu riigi õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus

määratud kaitsjaga seonduvad menetluskulud pooles ulatuses riigi kanda j määras ülejäänud a

menetluskulud tasumisele ositi 10 kuu jooksul. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2015. a määrusega saadeti kriminaalasi maakohtule tervikotsuse koostamiseks.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2015.

Pruus a määruse peale esitas ringkonnaprokurör A.

määruskaebuse Riigikohtule, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse peale esitatud kaebuse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

1-14-8292

3

7. rahuldati prokuratuuri t Tallinna Riigikohtu 28.05.2015 määrusega määruskaebus, ühistati

Ringkonnakohtu 19.01.2015. ning a määrus prokuratuuri määruskaebus Pärnu Maakohtu

12.12.2014.a otsuse peale saadeti uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus. Riigikohus osutas, et m ngkonnakohtul ääruskaebuse läbivaatamisel tuleb ri

arvestada muu hulgas Riigikohtu senist praktikat, mille kohaselt on süüdistatav kohustatud menetluskulude tasumisest vabastamise taotlemisel oma varatust tõendama või vähemalt taotlema kohtult

sellekohase teabe väljanõudmist.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 3.06.2015 määrusega määrati prokruröri kaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja kohtumenetluse pooltele anti oma kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.06.2015. Määratud tähtaja jooksul ringkonnakohtule ühtegi seisukohta ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse , leiab, et ja prokuröri määruskaebuse seisukohtadega

määruskaebuses esitat vääri tähelepanu u b ja maakohtu otsus menetluskulude kohta tuleb osaliselt tühistada Määruskaebus kuulub rahuldamisele. .

10. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt peab süüdimõistetud isik üldreeglina menetluskulud täies mahus ja koheselt hüvitama ning kulude osaliselt riigi kanda jätmine või kulude ositi tasumine tulevad kõne alla üksnes erandlikel asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võib isiku maksejõuetuse korral teda kuludest osaliselt vabastada või määrat jättis a need tasumisele ositi. Maakohus I.V-lt menetluskulusid välja mõistes KrMS § 180 lg 3 alusel määras ülejäänud need osaliselt riigi kanda ja

osas menetluskulude tasumiseks 10-kuulise tähtaja. Oma seisukohta põhjendas maakohus kokkuvõtlikult sellega, et I.V kaotab juhtimisõiguse äravõtmise tõttu 5 töö -ks kuuks , seejuures

raskendab menetluskulude tasumine ut, arvestades süüdistatava ja tema lähedaste sissetulek hädavajalik tähelepanu e kulu suurust. Samuti juhtis maakohus de I.V varale, mille osas viitas, et kinnistusregistrist nähtuvalt ei oma I.V ühtegi kinnisasja. Maakohus leidis, et I.V-st ei olenenud antud juhul, kas talle määratud kaitsja tegutseb samas linnas või peab kohale tulema teisest linnast,

mistõttu luges põhjendatuks jätta kaitsjaga seotud menetluskulud pooles ulatuses riigi kanda.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud maakohtu on asjakohased menetluskulude põhjendused tasumiseks seaduses ettenähtust ühekuulisest maksetähtajast pikema tähtaja andmise , kuivõrd nende l

kohene tasumine võib käia süüdimõistetule üle jõu

. Tulenevalt aga kehtivast kohtupraktikast ja käesoleva kriminaalasja materjalidest, ei ole põhjendatud I.V-lt menetluskulude väljamõistmine

osaliselt, vaid teda tuleb kohustada tasuma menetluskulusid terves ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on vabastanud I.V osaliselt menetluskulude tasumisest KrMS § 180 lg 3

kohaldamis kohtulahendi el tehtud vea tõttu, mis tähendab, et maakohus on teinud ebaseadusliku KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus võtab seejuures arvesse järgmisi asjaolusid.

11. Nii prokuratuuri määruskaebuses kui Riigikohtu poolt käesolevas kriminaalasjas tehtud määruses on osutatud Riigikohtu 23.11.2012.a määrusele kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, mille p-st 7 tuleneb, et isik on kohustatud menetluskulude tasumisest vabastamise taotlemisel oma varatust tõendama või vähemalt taotlema kohtult sellekohase teabe väljanõudmist. Käesoleval juhul ei ole süüdimõistetu

ega tema kaitsja esitanud senise menetluse jooksul maaega ringkonnakohtule tõendeid I.V

varatusest või maksejõuetusest amuti ei nähtu ega muid taotlusi menetluskuludega seoses. S

kriminaalasja materjalidest erandlikke asjaolusid, mis tingiksid I.V osalise vabastamise menetluskulude tasumisest. Maakohtu istungil taotlesid süüdimõistetu I.V ja tema kaitsja I.V õigeksmõistmist. I.V ja tema kaitsja võisid lähtuda sellest, et õigeksmõistmise korral ei pea I.V

menetluskulusid tasuma, mistõttu nad ei käsitlenud istungil omalt poolt I.V majanduslikku

1-14-8292

4 olukorda ega esitanud menetluskuludega seoses taotlusi. Maakohtu otsus on I.V süüdimõistmises

jõustunud juba 20.12.2014, menetluskulude osas aga jõustumata, kuivõrd need on käesoleva määruskaebemenetluse esemeks. Vaatamata ringkonnakohtu poolt antud tähtajale, ei esitanud I.V

ega tema kaitsja käesoleval ajal, s.o pärast kuriteos süüdimõistmise jõustumist, ringkonnakohtule eelnimetatud tõendeid või taotlusi.

12. kriminaalasja materjalidest erandlikke asjaolusid, Nagu märgitud, ei nähtu kohtukolleegiumile

mis tingiksid süüdimõistetu osaliselt vabastamise menetluskulude tasumisest. Nimelt on I.V tööealine (sünd 1958) ja töövõimeline keskharidusega meesterahvas. mõisteti 12.12.2014 I.V-le otsusega tingimisi vangistus, mis tähendab, et tal on olnud võimalik jääda vabadusse, kus sissetuleku

teenimise võimalused on laialdased võrreldes kinnipidamisasutusega. Kriminaalasja materjalidest

nähtuvalt ja muuhulgas maakohtu istungil on I.V kinnitanud, et töötab

R OÜ- autojuhina. s Maakohtuga võib nõustuda selles, et kuivõrd I.V-lt võeti 12.12.2014 otsusega juhtimisõigus 5-ks kuuks, on tal sel perioodil puudunud lus sissetuleku teenimiseks autojuhina. võima Samas ei nähtu

materjalidest, et oleks välistatud I.V töötamise jätkamine samas äriühingus mõnel muul ametikohal, kuigi se

Arvestades, et tegemist on lle võimaluse puudumist võib pidada tõenäoliseks.

vanemapoolse meesterahvaga, võib tema mobiilsus tööjõuturul olla vanuse tõttu teatud määral pärsitud. Seetõttu võis kohene menetluskulude tasumine olla I.V jaoks raskendatud. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude tasumiseks 10- taja andmine, mille jooksul on on põhjendatud kuulise täh I.V võimalik leida endale sobilik töökoht. Tähelepanu väärib, et maakohtu otsus juhtimisõiguse äravõtmise kohta jõustus 20.12.2014, tänaseks on möödunud samuti 5-kuuline periood, mil I.V

puudus juhtimisõigus, kuid menetluskulude osas on maakohtu otsus veel jõustumata. Seega on I.V käesoleval ajal taas võimalus leida tööd autojuhina. Menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks

ettenähtud 1 võimalda 0 kuud on piisav aeg, mis b I.V teenida sissetulekut menetluskulude tasumiseks. Lisaks ei esine materjalide hulgas tõendeid, mis kinnitaksid, et I.V puudub vara, mida

on võimalik realiseerida menetluskulude tasumiseks. Maakohus on osutanud, et kinnistusregistri kohaselt puudub I.V kinnisvara. Ringkonna segi kui kohus märgib, et i I.V nimel ei ole ühtegi kinnisasja, ei viita see asjaolu siiski isiku varatusele, kuivõrd võib eeldada realiseeritava vallasvara olemasolu. Maakohus on osutanud, et menetluskulude terves ulatuses väljamõistmine raskendab I.V

ja tema lähedaste sissetulekut, arvestades igapäevaste hädavajalike kulutuste suurust.

Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on kokku 1113,66 eurot, mis tähendab, et 10-kuulise vabatahtliku maksetähtaja jooksul tuleks I.V igakuiselt tasudes maksta menetluskulusid ca 110 eurot. Toimikusse lisatud rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on I.V üks alaealine laps. I.V

ei ole eelnimetatud esitanud tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks

suurusega kohustuste Karistusregistri täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav.

andmetest nähtuvalt on I.V 6 kehtivat väärteokaristust liiklussüütegude eest. Oma lähedaste

majandusliku olukorra raskendamine on olnud I.V teadlik valik, kuivõrd vaatamata senistele väärteokaristustele, otsustas ta õigusvastast käitumist jätkata ja pani toime senisest tõsisema teo, s.o

kuriteo. Resotsialiseerumisväljavaateid arvestades on põhjendatud, et korduvaid liiklusrikkumisi toime pannud isik peab kandma täielikult tema teo uurimise ja õigusmõistmisega riigile põhjustatud

kulud. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et menetluskulude osalisest tasumisest vabastamist ei tingi asjaolu, et I.V-st ei ole sõltunud see, kas talle määratud kaitsjal on tekkinud sõidukulud või mitte. I.V on toime pannud kuriteo, mille menetlemisega on riigile põhjustatud

kulud – nende hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu ja kaitsjal tekkinud kulud.

Olles väärteokorras korduvalt rahatrahvidega karistatud pidi I.V arvestama, et kuriteo

toimepanemisega kaasnevad kulud, mis kuuluvad väljamõistmisele süüdimõistetult kui kulude põhjustajalt.

13. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral

kohtulahendi täitmise staadiumis õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse

1-14-8292

5 kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb täitmise tähtaja pikendamist.

14. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude kohta osaliselt, tuleb seejuures parandada maakohtu otsuses olev ebatäpsus. Maakohus märkis oma otsuses, et kaitsjaga seotud menetluskuludeks on kokku 446,16 eurot, mis aga on eba summa. Toimiku materjalidest täpne nähtuvalt on maakohus ja prokuratuur rahuldanud kaitsja kolm tasuja kulude taotlust summades 108 eurot, 302,16 eurot ja 144 eurot, mis tähendab, et kaitsjaga seotud menetluskuludeks on kokku 554,16

eurot. Viimatinimetatud korrektsest kuna I.V-lt summast on maakohus tegelikkuses lähtunud, mõistis ta välja sellest poole, 277,08 eurot ja ülejäänud pool jäi riigi kanda. s.o

15. 390 lg- 180 lg- - - Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § le 1, § le 3, § 337 lg 1 p le 4, § 338 p le 3, § 339 § 189 lg tühistab ringkonnakohus Pärnu M

- 2, lg le - 3 le aakohtu 12.12.2014 otsuse I.V-lt

menetluskulude väljamõistmise kohta osas, millega I.V vabastati osaliselt menetluskulude tasumisest st summas 277,08 eurot ning , s.o määratud kaitsja tasu ja kaitsjal tekkinud kulu tasumise teeb selles osas uue otsuse I.V peab tasuma määrates, et täielikult määratud kaitsjaga seonduvad

menetluskulud, s.o summa 554,16 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse menetluskulude kohta ülejäänud osas muutmata, jäävad I.V kanda menetluskulud kogusummas 1113,66 eurot 10 kuu jooksul. , mida I.V on võimalik tasuda

Meelika Aava

Pavel Gontšarov Julia Katškovskaja