2-14-53558/49 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-53558

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu elatise maksmise kohustuse

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

1972,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX elukoht XXX; e-post

XXX)

Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post

XXX)

Kostja

lepinguline

esindaja

Mare

Lust

(e-post

viruvaravaab@gmail.com)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lõpetada Harju Maakohtu 14.06.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-2825 XXX`ilt

XXX`a kasuks väljamõistetud elatise maksmise kohustus alates hagiavalduse

esitamisest, so alates 20.06.2014.

Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus

3. Jätta menetluskulud kostja XXXkanda.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja

XXXXXX`i kasuks menetluskulud summas 175 (ükssada seitsekümmend viis)

eurot.

5. Menetluskulud summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot tuleb kanda

XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas

kohtulahendit edasi kaevata ei saa (TsMS § 178 lg 2).

Hageja nõue ja selle põhjendused

Harju Maakohtu 14.06.2006 otsusega tsiviilasjas 2-06-2825 rahuldati osaliselt XXX`a hagi

XXX`i vastu ning mõisteti XXX`ilt välja XXX`a kasuks elatisraha igakuiselt 3430 krooni

(219,22 eurot). hageja varaline ja tervislik seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise

aluseks olnud asjaoludega muutunud ning ta ei ole võimeline tasuma igakuiselt kostjale elatist

219,22 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2014 otsusega nr XXX on hagejal

tuvastatud keskmine puue kestusega 08.03.2014 kuni 31.03.2019 ning korduvekspertiisi

taotlemise tähtaeg on 05.02.2019 kuni 20.02.2019. Hageja soovib elatise maksmise

lõpetamist, sest invaliidina ja pensionärina ei ole tal võimalik täita elatise maksmise

kohustust. Raha, mis on tema pangaarvel, on ta arvestanud vajaminevaks operatsiooniks ja

taastusraviks, et taastada parema käe töövõime. Elatise maksmisega kostjale ei ole tal endal

võimalik kõige vajaminevaga toime tulla. Hageja palub kohtul muuta Harju Maakohtu

14.06.2006 otsust tsiviilasjas 2-06-2825 käesoleva hagi esitamise ajast ning lõpetada XXX`ilt

elatise väljamõistmine XXXkasuks.

Hageja esitas 07.11.2014 hagiavalduse täpsustuse ja vastuse kostja vastusele, mille kohaselt

hageja on vanaduspensionär alates 08.03.2014 ning tema sissetulekuks on pension 391,01

eurot ning sotsiaaltoetus 12,13 eurot, kokku 403,14 eurot kuus. Nimetatud summast maksab

hageja 219,22 eurot elatist XXX`ale. Elamiseks jääb hagejale iga kuu 183,92 eurot. Hageja

pangaarvel oli 04.11.2013 seisuga 303,50 eurot. Pangas olev raha on kahanenud ja kahaneb

kiiresti, kuna pension ja sotsiaaltoetus on hageja ainsateks sissetulekuteks. Lisasissetuleku

teenimiseks puuduvad hagejal võimalused puude tõttu. Kinnisvaraks on 1-toaline korter

Tallinnas XXX ja elamumaa XXX. Kinnistul XXX on suvemaja, mis ei sobi aastaringseks

elamiseks. Mootorsõidukiteks on sõiduauto Citroen Xsara Picasso esmase registreerimisega

07.02.2003 ja Ford EAS Transit esmase registreerimisega 05.07.1993. Hagejal on keskmine

puue – parema käe nõrkus ja hulginärvide kahjustus, mis põhjustab liikumis- ja liigutuste

funktsiooni kõrvalekalde. Puue põhjustab lisakulusid transpordile, kõrvalabile ning hageja

vajab

regulaarset

kõrvalabi

söömisel,

hügieenitoimingutel,

riietumisel,

liikumisel.

Taastusraviks vajalik füsioteraapia, tegevusteraapia, parafiin, laserravi, impulssravi,

vesivõimlemine, massaaz jm. Hagejal on hüpertooniatõbi ehk essentsiaalne e primaarne

arteriaalne hüpertensioon e kõrgvererõhktõbi, somatoformsed häired, unehäired jm, mistõttu

on vajalik igapäevaselt tarvitada ravimeid. Lisaks retseptiravimitele vajalikud käsimüügis

olevad ravimid nt nohu, köha, peavalu jms korral. Vajalik raha transpordile, söögile,

hügieenivahenditele, riietusele jne: eluasemekulud 140 eurot, toidule 190 eurot, transpordile

130 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiule 90 eurot. Hageja ainsaks sissetulekuks on 403,14

eurot, millest 219,22 eurot maksab hageja elatist kostja XXX Hageja on suutnud oma vajadusi

rahaliselt katta tänu kahe tütre abile ja panka kogutule, kuid varsti saab seal olev raha otsa.

Hageja varaline seisund on muutunud. Pealegi internetist saadud andmetel XXXei ole püsivalt

töövõimetu. Hageja palub kohtul arvestada hageja materiaalset olukorda ja seda, et hageja

maksab elatusraha täiskasvanule, kellel on kindel sissetulek ja täiskasvanud poeg, kellel on

kohustus oma ema aidata.

Kostja vastuväited hagile

Kostja esitas 30.10.2014 vastuse hagile, milles leiab, et hagi ei ole konkreetne ning sellest ei

nähtu, milline varaline seisund on hagejal ja kui palju rahalisi vahendeid kulub tal enese

ülalpidamiseks ja tervisele. Ainuüksi keskmise puude tuvastamine ja töölt koondamine ei

anna alust elatise maksmise kohustusest vabastamiseks. Hagi ei ole tõendatud

perekonnaseaduse (PKS) § 76 lg 2 sätestatud alusel, mille kohaselt kohus võib vabastada

endise abikaasa ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd see abikaasa ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud

abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kostjal on raske puue

ja ta vajab lisakulusid, mida tõendab otsus nr XXX.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud,

mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada. PKS § 76 lg 2 kohaselt kohus võib vabastada endise abikaasa

ülalpidamiskohustusest kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese

tavalist ülalpidamist kahjustamata.

Harju Maakohtu 14.06.2006 otsusega rahuldas kohus osaliselt XXX`a hagi ja mõistis XXX`ilt

välja XXX`a kasuks igakuise elatise summas 3430 krooni alates 12.05.2006 kuni elatise

suuruse muutmiseni seaduses sätestatud alustel või seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse

aluste ära langemiseni. Nimetatud otsuse kohaselt oli kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu

perioodil 01.01.2005 kuni veebruar 2006 ja aprillis 2006 keskmiselt 9218,62 krooni.

02.05.2013 OÜ XXX ülesütlemisavalduse kohaselt lõpetati hagejaga tööleping erakorraliselt

alates 01.06.2013 (tl 26). Eesti Töötukassa 10.03.2014 otsusega lõpetati hageja töötuna

arvelolek, kuna hageja jõudis vanaduspensioniikka (tl 17). Sotsiaalkindlustusameti

26.02.2014 otsuse nr 80475 kohaselt määrati hagejale vanaduspension alates 08.03.2014

eluaegselt 379,53 eurot (tl 15). 07.10.2013 Sotsiaalkindlustusameti büroo otsuse nr

XXXkohaselt tuvastati hagejal keskmine puue ja puudest tulenevad lisakulud ravimitele,

transpordile,

abivahendite

kasutamisele,

erihooldusele

ja

majapidamisele,

kommunikatsioonivahendite kasutamisele 224% sotsiaaltoetuste määrast kuus kestusega

alates 31.10.2013 kuni 07.03.2014 (tl 20). Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2014 otsuse nr XXX

kohaselt tuvastati hagejal keskmine puue, millest tingituna ta vajab regulaarset kõrvalabi

söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, kestusega viis aastat. Puue põhjustab

lisakulusid transpordile, kõrvalabile (tl 8). Sotsiaalkindlustusameti 10.10.2014 tõendi

kohaselt on hageja arvel vanaduspensioni saajana ning alates 01.04.2014 on pensioni suurus

400,85 eurot kuus ja alates 01.10.2014 peetakse kinni tulumaks 9,84 eurot (tl 99).

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja majanduslik olukord on võrreldes

Harju Maakohtu 14.07.2006 kohtuotsusega muutunud. Hageja on käesoleval ajal

vanaduspensionär, kellel on ka tuvastatud keskmine puue. Seega ei ole hageja võimeline

tulenevalt oma majanduslikust olukorrast maksma kosjale 219,22 eurot elatist. Elatise

maksmine kahjustaks hageja enda igapäevast ülalpidamist, kuna hageja ainsaks sissetulekuks

on vanaduspension.

Samuti on hageja tervislik olukord muutunud ning hageja on ise abivaja rollis. AS Ida-

Tallinna Keskhaigla 01.04.2014 ambulatoorse epikriisi kohaselt diagnoositi hagejal õla- ja

õlavarrepiirkonna närvide vigastused, närvide hulgivigastus õla- ja õlavarrepiirkonnas (tl 137-

138). Haigusloo nr XXX väljavõtte ja tõendi nr XXX kohaselt viibis hageja perioodil

7.02.2015 kuni 02.04.2015 LTKH Nakkuskliinikus ravil vasaku jala roospõletikuga. Jala

haavade tõttu vajab liikumise abivahendit (tl 188-189). Seega võib elatise maksmise

jätkamine panna hageja raskesse majanduslikku olukorda ja on hageja suhtes ka äärmiselt

ebaõiglane. Hageja majanduslik seisund ei võimalda kostjale elatist maksta. Hageja esitas

kohtule internetti väljatrükid selle kohta, et üldarst dr XXX alustas 26.04.2011 vastuvõttudega

(tl 139-141). Kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole. Seega on kohtul alust arvata, et

kostja majanduslik olukord on sedavõrd paranenud võrreldes Harju Maakohtu 14.07.2006

kohtuotsusega ja kostja abivajadus on ühtlasi ka ära langenud

TsMS 459 lg 2 alusel otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul,

kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Eeltoodust tulenevalt

tuleb lõpetada TsMS § 459 lg 2 alusel Harju Maakohtu 14.06.2006 otsusega tsiviilasjas nr

2-06-2825 XXX`ilt XXX kasuks väljamõistetud elatise maksmise kohustus alates

hagiavalduse esitamisest, so alates 20.06.2014.

Menetluskulud

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt asjaolust, et

hagejale anti riigi õigusabi kohustusega hüvitada õigusabikulud riigile, on käesolevas asjas

menetluskuludeks 18.09.2014 hageja poolt tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Seega menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata ei saa.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik

kohtunik