1-13-5791/60 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg 02.06.2015 – Kohtuasja number 1-13-5791 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kaitsja Margo Normann Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

S.Z , isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 28.08.2012 ja lõpp 24.08.2016 RESOLUTSIOON

Vabastada S.Z temale Maakohtu 25.09.2013 Pärnu otsusega mõistetud

karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega katseajaks

käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 751 lg 3 p 2 määrata S.Z elektroonilise valve pikkuseks 6 (kuus) kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata S.Z katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 24.08.2016.

Kohustada S.Z katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p

6 sätestatud 1- kontrollnõudeid:

 e lukohas xxxx; lama kohtu määratud alalises e –

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada S.Z lg 2 p 2, 2 katseajal järgima KarS § 75 1, 4, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

 mitte tarvitama alkoholi;

 mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

 asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul vangistusest vabanemisest alates, samuti asuma omandama üldharidust esimesel võimalusel;

 alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Määrata S.Z kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt KarS § 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vabastada S.Z karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, S.Z-ile, tema kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 25.09.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5791 tunnistati S.Z süüdi KarS § järgi ning karistuseks mõisteti talle KarS § 65 lg 1

209 lg 2 p 1, 3

1 aasta vangistust.

alusel, lugedes mõistetav karistus kaetuks Tartu Maakohtu 30.08.2012 otsusega mõistetud karistuse 4 aastat 23 päeva vangistusega, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 23 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 28.08.2012.

Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglas viibib esimest korda. Käesolevat vangistust kannab kelmuse ja röövimise eest. Varasemalt on karistatud uimastite vahendamise, kelmuse eest. Kuritegevuse dünaamika on muutunud võrreldes varasemate kuritegudega raskemaks, kuna juurde on lisandunud vägivalla kasutamine rahalise kasu saamise eesmärgil ning on saadud suuremat tulu. Läbivaks kuritegevuse eesmärgiks on rahalise kasu saamine. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine vahendeid valimata. Individuaalsest täitmiskavast tulenevalt on kinnipeetav vangistuses l alprogrammi Eluviisitreening (kinnipeetav ei arva, et tal äbinud sotsia

sõltuvusainetega probleeme oleks. Mõistab, et alkoholi tõttu on elus mõningaid probleeme olnud, aga olukord on kontrolli all. Grupis oli aktiivne osaleja, toob näiteid, teeb ettepanekuid), l Corrigo tugigrupi, kus o äbinud salus oli aktiivne, töötas kaasa, jagas oma kogemusi ja avaldas oma arvamust; l nud

äbi taastava õiguse programmi Tee ning läbinud sotsiaalprogrammi Õige

Hetk (kinnipeetav osales programmis aktiivselt. Täitis kõik programmis antud töölehed ja kodutööd, osales aktiivselt arutelus ja vestlustes, oli positiivne. Vestluste käigus oli arutlev ja analüüsiv, ei eemaldunud tunni teemast, vajadusel esitas täpsustavaid küsimusi ning enda nägemusi. Tundus, et isik on paljud enda käitumise probleemkohad vangistuse ajal enda jaoks lahti mõtestanud ning saab aru nende tekkimiste põhjustest ning ka tagajärgedest). 06.03.2015 toimunud sotsiaalprogrammi Õige hetk järeltegevus. Programmis läbitu peateemad olid meeles, arutles asjalikult, välja tuli väga kõrge motiveeritus saada oma eluga seaduskuulekalt hakkama, kasutades oskust teha õigeid valikuid, arvestada ressursse ja võtta vastutust. Alates 05.05.2014 õpib IVKH puidupingitöölise erialal ning a lates 10.02.2014 osaleb kunstiringis. Isik on töötanud majandustöödel köögitöölisena ning hõivatud vangla alates 20.03.2015 on majandustööl koristajana. Kinnipeetaval on vangistuse jooksul 9 distsiplinaarkaristust.

Enne vangistust elas kinnipeetav üürikorteris xxxx. Vabanemise korral soovib elama asuda vanemate majja aadressile xxxx. Maja omanik on kinnipeetava isa. Elamispind on sobiv elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. On olemas vanemate nõusolek isiku vabanemiseks antud aadressile. Kinnipeetava olid peamiselt alla-aastased ja mitteametlikud. Avas töösuhted oma autopesula, mis ei olnud edukas. On toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vanglas toetavad rahaliselt vanemad. K Raha andmetel on võlgnevusi - 7502,91 eurot, vabanemisfondis 1156 eurot. Enda sõnul on motiveeritud võlgnevusi tasuma. Vabanemisel . garantiikiri tööle asumiseks xxxx

Isa tegeleb ettevõtlusega, ema töötab koristajana xxxx. Mõlemad vanemad muretsevad poja heaolu pärast ja üritavad vangistuse ajal toetada. Suheldakse telefonitsi, kirjaja kokkusaamiste teel. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Kuriteod viitavad riskivale elustiilile, kuid on enda sõnul teinud järeldusi oma käitumises ja soovib ennast parandada. Osales viimases kuriteos arvates, et sõbrad teevad nalja. Enne vangistust on kinnipeetav kuritarvitanud alkoholi, mida kinnitab Alkoholiseaduse korduv rikkumine ning joobes juhtimine. Viimasel paaril aastal väidetavalt tarvitas alkoholi vähe. Väidetavalt on motiveeritud elama vabaduses alkoholivaba eluviisi. Kinnipeetav on tarvitanud kanepit, ecstasy't, amfetamiini ja kokaiini. Eelmise riskihindamise andmetel on tegelenud narkootikumide müümisega. Mitmeid kor § 15 alusel. Korduvad di karistatud NPALS samaliigilised rikkumised näitavad, et isik ei suuda eelmistest vigadest õppida, pannes toime uusi rikkumisi, mistõttu on kinnipeetav impulsiivse käitumisega. Puudulik seaduslik probleemide lahendamise oskus. Kuritegude toimepanemisel arvestanud endale saava kasuga, mitte teiste inimeste tunnete ja seisukohtadega. On seadunud endale tulevikuks palju reaalseid ja teostatavaid eesmärke haridus, töötamine. -

Korduvast kriminaallt on kinnipeetaval kuritegelikud ja väärteokorras karistatusest tuleneva hoiakud ning negatiivne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ametniku korraldusele allumatuse eest ja ametniku solvamise eest. Varasemalt kriminaalhooldusel pannud toime mitmeid rikkumisi, kuid mõistab kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. Olemas ka nõustaja ennetähtaegse vabanemise korral. vangla Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on hinnangul s kahe aasta jooksul on 38%. 53%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosu Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab S.Z ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ning teeb ettepaneku kohaldada S.Z suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 9 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei seisa vastu ettepanekule kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kinnipeetav kahetseb toimepandud kuritegusid, vabaduses on tal garanteeritud õppimisvõimalus, tugiisikud ning võimalus asuda tööle. Kinnipeetava käitumiskontrollile allutamisega, elektroonilise valve kohaldamisega ja lisakohustuste panemisega saab jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Käesolev üle a seisuga on kinnipeetava

võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. S.Z taasühiskonnastamise huvides toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta ning lve tähtajaks määrata 9 teeb ettepaneku elektroonilise va kuud.

Maakohtu istung

02.06.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ta soovib vabaneda kogu südamest. Leiab, et kolm ja pool aastat, mis on vanglas olnud, on toonud ta se juurde. ta mõistu

7 korda on kriminaalkorras karistatud, kuna e teeb ja tekkisid valed i mõelnud nooruses, mida sõbrad ja tuttavad. Ei analüüsinud oma käitumist. Distsiplinaarkaristustest, mida on tal selle aja jooksul 9, ei ta kski karistus ei ole raske iseloomuga, kuna õigusta ühtegi. Leiab, et ü ta töötas köögis toidujagajana ja sealt tulid pooled karistused. Selgitab, et jagas toiduportse valesti ja sellepärast tulid karistused. naarkaristused on vanglas väga kerged tulema. Leiab, et distsipli Viimane karistus oli selle eest, et Isik unustas, tal peale dušši all käiku rätik kuivas ukse peal.

et seda ei tohi teha ja sai karistada Kahetseb distsiplinaarkaristusi.

10 päeva kartsariga. Esimesed distsiplinaarkaristused on tulnud ka sellepärast, et oli noorem. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkad oma käitumist analüüsima. antakse võimalus vabadusse Leiab, et kui talle minna, siis tema vanglas saadud distsiplinaarkaristused ei mõjuta teda väljaspool vanglat. On kindel, et saab vabaduses hakkama. xxxx 2015. operaatori paberid on käes, lõpetas 15.05. Samale erialale on talle garanteeritud

, ka töökoht. Isik käib vanglas tööl aga see palk on väike ja selle eest ei saa võlgasid tasuda. Kinnipeetaval on kindel plaan keskkool lõpetada, vanglas ei võimaldat isik näinud ud seda teha, kuid vabanendes xxxx saab. Selle 3,5 aasta jooksul on piisvalt inimesi, kes on vabanenud ja kes on tulnud vanglasse miks nad ei tagasi. Ta ei mõista, kasuta võimalust, mis neile võimaluse on antud ning kui isik saab sellise , siis kasutab seda ta ära, n vanglas täiskasvanuks kuna tahab endale luua perekonda. Kahetseb tegu ja tunneb, et o saanud.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja on seisukohal, et materjaliga tutvudes peaks tekkima mulje, et positiivne kaalub üle negatiivse. Kaitsja leiab, et distsiplinaarkaristused o ning toob n põhjendatud välja karistuse nr 2, mida kinnipeetav kaitsja kirjeldas nii, htud et saabub vangla töötaja, tunniplaanis on ettenä spordiaeg, töötaja ütleb, et aeg on lõpetada, kummast juhinduda kas tunniplaanist või , vanglaametnikust. Loomulikult juhinduti tunniplaanist. Seetõttu ka karistus, kuid kas see väärib kartserit 10 Isikul on vabanemisel elukoht, t ööpäeva, on kaheldav. öökoht. Tal on täitmiskava täidetud, isik soovib hariduse omandamist jätkata. Omandatud on konkreetne amet. Prokuröri seisukoht on olnud positiivne. Eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Kaitsja leiab, et 9 kuud elektroonilise j on liiga palju, kuna tal on ema ja isa, kes hoiavad ärelevalve all isikul samuti silma peal. E kaitsja hinnangul kesta 3 kuud. Ta lektrooniline järelevalve võiks käib kriminaalhooldaja juures ja annab aru.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 6 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru

Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilisele valve alla, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust muuhulgas esimese astme

varavastase süüteo (röövimise) eest, kuna kuriteo raskus ei välista isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist. Vanglas viibib S.Z esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada potentsiaalselt tugevaks.

Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel alaline elukoht oma vanemate juures, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Vanemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on isikule vabanedes garanteeritud t ja xxxx ametikohale. öökoht xxxx

Vangla iseloomustusest nähtuvalt omab isik võlgnevusi ligikaudu 7500 euro ulatuses, vabanemisfondi on hoiustatud ligikaudu 1150 eurot, mis kohtu hinnangul tagab isikule vabanedes esialgse majandusliku toimetuleku, arvestades, et elukoht vanemate juures ei nõua väga suuri igakuised lisakulutusi. Samuti on kinnipeetava vanemad kinnitanud, et toetavad poega vabanedes, kindlasti moraalselt ning võib eeldada, et vajadusel ka materiaalselt, alustades sellest, et lubavad isikul enda juurde elama tulla. Materiaalselt on vanemad poega aidanud ka vangistuses olles. Kindel töökoht ja sellest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek aitab kohtu hinnangul vähendada materiaalse kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava käitumist vangistuses ei saa pidada rahuldavaks, kuna isikul on vangistuse jooksul kokku 9 distsiplinaarkaristust, samuti nähtub vangla iseloomustusest, et isiku suhtumine vanglaametnikesse ei ole positiivne, millele viitavad korduvad ametnike korraldustele mitteallumised ja ametnike sagedased solvangud. Samas, isiku viimane distsiplinaarkaristus oli 16.01.2015, peale seda isikul rikkumisi vangla iseloomustusest nähtuvalt ei esine. Samuti on kinnipeetav läbinud 19.03.2015 vabanemiseelse nõustamise, mis omakorda on kaasa aidanud isiku

suunamisele õiguskuulekale käitumisele nii vanglas kui ka eeldatavasti vabanemisel.

Positiivsena võib veel välja tuua asjaolud, et isik on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, osalenud vangla tööhõives majandustöödel köögitöölisena, hetkel töötab vangla koristajana. O -Virumaa majandustöödel n vangistuses oldud aja jooksul lõpetanud Ida

Kutsehariduskeskuses xxxx eriala ning talle on garanteeritud koht Viljandi Täiskasvanute

Gümnaasiumis keskhariduse omandamise lõpuleviimiseks. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles edaspidi motiveeritud muutuma. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul olnud probleeme nii alkoholi kuritarvitamisega kui ka narkootikumise tarvitamisega, kuid vanglas läbinud erinevaid sotsiaalprogramme (sh Eluviisitreeningu ja Corrigo tugigrupi) nende tarvitamisest loobumiseks ning isik on edaspidi motiveeritud elama ilma sõltuvusaineteta. Vangla hinnangul on uue 53% üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul , vägivaldse kuriteo toimepanemiseks aga 38%. Tegemist on küll keskmiselt enamarvestatavate tõenäosustega, kuid kohus leiab, et neid riske on võimalik maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega. Kinnipeetav on andnud nõusoleku vabanemisel lisakohustuse võtmiseks, s.o elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus S.Z viibib. Kohtu arvates piirab vabanemine elektroonilise järelevalvega teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kuigi kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna pannud toime katseaja nõuete rikkumisi, tuleks kohtu hinnangul anda võimalus näidata seda, kinnipeetavale et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Samuti toetavad Isikul on vabanedes olemas nõustaja. kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist nii vangla kui ka prokuratuur.

Täiendavalt märgib kohus, et abastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt v

allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös.

Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, vabastab tema tingimisi enne tähtaega, kohaldades elektroonilist valvet. Kohtu hinnangul on otstarbekas ja põhjendatud kohaldada elektroonilist järelevalvet pikkusega 6 kuud.

Vastavalt KarS § 751

lg 4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp