3-15-104/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-104 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tegevuse peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 02.06.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata. 2. Jätta Tartu Halduskohtu 2. juuni 2015. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades neid käesolevas määruses toodud põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Streltsov esitas 13.01.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab 15 000 euro suurust hüvitist, sest Viru Vanglas anti talle 12.12.2014 hommikusöögi ajal putru musta ja haisva plastkausi seest, mistõttu ei saanud ta seda süüa ja pidi pika toiduvahe tõttu kannatama kõhuvalu käes. Kaebaja nõudis vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja Viru Vanglal tema õiguste ja vabaduste rikkumise keelamist.

2. Tartu Halduskohus tagastas 29.04.2015. a määrusega A. Streltsovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel, kuna hüvitamiskaebus ei ole kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu lubatav ja kaebajal puudub keelamiskaebuse esitamise osas ilmselgelt kaebeõigus.

3. A. Streltsov esitas 06.05.2015 määruskaebuse halduskohus 29.04.2015. a määruse tühistamiseks. Ühtlasi palus ta riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel.

2 4. Tartu Halduskohus jättis 02.06.2015. a määrusega rahuldamata A. Streltsovi menetlusabi taotluse HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ning jättis määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. Kohus märkis, et A. Streltsov esitas menetlusabi taotluse koos määruskaebusega 6. mail 2015. Seega tuli HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks kindlaks teha ja arvesse võtta A. Streltsovi sissetulek ja kulud ajavahemikul 6. jaanuar – 5. mai 2015. A. Streltsovi vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et vaadeldaval ajavahemikul tal sissetulek puudus. Samas ilmneb, et määruskaebuse esitamise aja seisuga oli tema konto lõppjääk 241 eurot ja 10 senti. Kohus leidis, et A. Streltsovil oli piisavalt raha riigilõivu tasumiseks 06.05.2015. a määruskaebuse esitamisel, mistõttu ei ole talle menetlusabi andmine riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks lubatud. Kuna puudus A. Streltsovile menetlusabi andmise vajadus, ei hakanud halduskohus hindama seda, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks kaebajal edukas. Halduskohus jättis määruskaebuse käiguta, andes A. Streltsovile riigilõivu tasumiseks tähtaja. Samuti selgitati A. Streltsovile, et kui ta ei tasu riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks, tagastab kohus esitatud määruskaebuse.

MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED

5. A. Streltsov esitas 06.06.2015 määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu 02.06.2015. a määrus, kuna see on tühine, õigusvastane ja põhjendamata. A. Streltsov märgib, et halduskohus pressib temalt raha välja ja üldse on tegemist riigilõivuseaduse § 22 p 3 ja p 11 alusel esitatud kaebusega, mis on riigilõivuvaba, kuna vaidlustatakse väärteo eest mõistetud ebaseadusliku karistuse kohaldamist ja hüvitist nõutakse seoses kaebaja psüühilise ja kehalise terviserikkega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel halduskohtu 29.04.2015. a määruse tühistamiseks ei ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ebatäpne on halduskohtu seisukoht, justkui esineks ka käesoleval juhul HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord, mille puhul on kaebajale menetlusabi andmine keelatud. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole A. Streltsovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli 0 eurot. Samas järeldus, et

3 HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebajale menetlusabi andmine keelatud, ei tähenda veel, et kohus peab A. Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi anda või mitte. Kui menetlusabi taotleja suudab oma majanduslikust seisundist tulenevalt menetluskulusid tasuda, siis on üks HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud eeldus menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata HKMS § 111 lg 1 alusel. Kuna kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli vahetult enne menetlusabi taotluse esitamist ja ka selle esitamise ajal konto lõppjääk 241,10 eurot ja vaba raha jääk oli 236,13 eurot, siis ei näinud halduskohus õigesti põhjust kaebajale menetlusabi anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.

9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et tegemist on riigilõivuseaduse § 22 p 3 ja p 11 alusel esitatud kaebusega, mis on riigilõivuvaba. Kui lugeda vastavat põhjendust (kaebaja arvates vaidlustab ta väärteo eest mõistetud ebaseadusliku karistuse kohaldamist ja hüvitist nõuab ta seoses kaebaja psüühilise ja kehalise terviserikkega), siis on kaebaja ilmselt mõelnud kehtiva riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-e 4 ja 12, mille kohaselt riigilõivu ei võeta ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel ja kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamisel. Kaebaja vastavad väited ja viited ei ole asjakohased, sest antud juhul ei ole temalt 02.06.2015. a määrusega nõutud riigilõivu tasumist kaebuse esitamisel. Halduskohus nõuab kaebajalt igati põhjendatult riigilõivu tasumist määruskaebuse esitamisel halduskohtu 29.04.2015. a määruse vaidlustamiseks, mis on riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi igati seaduspärane nõudmine, sest riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

10. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 02.06.2015. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades neid käesolevas määruses toodud põhjendustega.

Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/