3-15-215/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-215 Haldusasi OÜ Kodukartul kaebus Veterinaarja Toiduameti Pärnumaa Veterinaarkeskuse 17.10.2014 kontrollakti nr 09-95-14-116 tühistamiseks või alternatiivselt vastustaja kohustamiseks anda uus haldusakt Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Kodukartul, volitatud esindaja adv Marko Tammann Vastustaja – Veterinaarja Toiduameti Pärnumaa Veterinaarkeskus, volitatud esindaja v.adv Jaanus Tehver Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.03.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Kodukartul määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Kodukartul määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 30.03.2015 määruse haldusasjas nr 3-15-215 resolutsiooni p-d 1 ja 4.

2. Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg Veterinaarja Toiduameti Pärnumaa Veterinaarkeskuse 17.10.2014 kontrollakti nr 09-95-14-116 tühistamise nõudes.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veterinaarja Toiduameti Pärnumaa Veterinaarkeskus (PVK) kontrollis 17.10.2014 Pärnumaal Paikuse vallas Tammuru külas Luige tee 4 taga asuvat veiste karjaaeda ja koostas kontrolli tulemusel samal päeval OÜ-le Kodukartul kontrollakti nr 09-95-14-116. Kontrollaktiga tuvastati, et karjaaias ei olnud loomi, kuid aias olid selgelt näha karjatamise tunnused (loomade väljaheited, mis olid selle aasta omad). Tunnistaja sõnul oli ta näinud seal

3-15-215 2(5) loomade karjatamist ja seda, kuidas veisel on kile suus ja ühel vasikal oli suvel jalg vigastatud. Karjaaed oli täis sinna mittekuuluvaid esemeid: kiletükid, autokummid, plastkanister, pudelid, metall, oksarisu ja muu rämps. Kontrolliaktis leiti, et selline karjatamisala ei ole sobilik karjatamiseks ning on reaalne oht loomade tervisele ja heaolule. Kontrollaktis sisalduva ettekirjutusega kohustati OÜ-d Kodukartul korrastama karjaaed enne sinna loomade viimist.

PVK peaspetsialist ES saatis kontrollakti 17.10.2014 OÜ Kodukartul juhatuse liikmele Aivar Ildile ja palus esitada sellele vastuväited või kinnitada nende puudumist ning saata kontrollakt digitaalselt allkirjastatuna 5 tööpäeva jooksul tagasi. Aivar Ild allkirjastas kontrollakti 24.10.2014 ja esitas oma vastuväited, mille kohaselt ei ole ta 2014. aastal oma loomi sellel maaalal karjatanud.

OÜ Kodukartul advokaat Marko Tammann saatis 02.12.2014 ES-ile e-kirja, milles juhtis tähelepanu tema poolt Aivar Ildile 30.10.2014 telefoni teel antud lubadusele saata kaebajale kontrollakt nr 09-95-14-116 koos selles sisalduva ettekirjutusega. Kaebaja ei ole seda selle ajani saanud. Seejuures ei saanud arvestada 17.10.2014 saadetud dokumendiga, sest selle tegemisel ei olnud arvestatud OÜ Kodukartul vastuväidetega.

PVK juhataja RM selgitas 03.12.2014 saadetud vastuses, et PVK ei ole kaebaja küsitud dokumenti koostanud. PVK poolt leidsid tuvastamist asjaolud, mille ümberlükkamist OÜ Kodukartul poolt ei peetud võimalikuks. Seega ei oleks OÜ Kodukartul selgitused saanud muuta seda, mida järelevalveametnik oli kohapeal selgelt tuvastanud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2). Järelevalveametnik hindas esitatud selgitusi, kuid ei pidanud põhjendatuks teha enda poolt tuvastatud asjaoludes ega tehtud ettekirjutuses muudatusi. Kontrollakt nr 09-95-14-116 on menetluse käigus vormistatud.

OÜ Kodukartul esitas 18.12.2014 vaide nõudega teha PVK-le ettekirjutus haldusakti andmiseks, kus oleks sisuliselt kaalutud ja põhjendatud kaebaja poolt 24.10.2014 esitatud vastuväiteid või nendega arvestamata jätmist.

Veterinaarja Toiduamet (VTA) luges 30.12.2014 vaide tagastamise otsuses nr 1.2-14.9- 2877-1 vaide esemeks vastustaja 17.10.2014 kontrollaktis nr 09-95-14-116 tehtud ettekirjutuse. OÜ Talukartul allkirjastas kontrollakti 24.10.2014, järelikult sai ta ettekirjutusest teada hiljemalt samal päeval ning vaie on seega esitatud HMS §-s 75 sätestatud tähtaega rikkudes ja kuulub HMS § 79 lg 1 p 3 alusel tagastamisele. Menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus tulnuks esitada 2 nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist (HMS § 34 lg 2).

2. OÜ Kodukartul esitas 28.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse PVK 17.10.2014 kontrollakti nr 09-95-14-116 tühistamiseks või alternatiivselt haldusakti andmiseks kohustamiseks. Kaebaja taotles tühistamiskaebuse tähtaja ennistamist. ES lubas 30.10.2014 kaebaja esindajale saata kontrollakti koos ettekirjutusega, kuid dokumenti ei saadetud. Eelnevalt oli ES 17.10.2014 pöördunud kaebaja poole ja andnud võimaluse esitada kontrollaktile vastuväiteid. Kaebaja edastas oma vastuväited PVK-le.

3. Tallinna Halduskohus luges 30.03.2015 määrusega OÜ Kodukartul kaebuse PVK 17.10.2014 kontrollakti nr 09-95-14-116 tühistamise nõudes mittetähtaegseks, jättis OÜ Kodukartul kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas selles nõudes haldusasja menetluse (p 1). Kaebuse PVK kohustamise nõudes jättis halduskohus läbi vaatamata (p 2). Lisaks jättis halduskohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 3) ning tagastas OÜ-le Kodukartul riigilõivu summas 7,50 eurot (p 4).

3-15-215 3(5)

PVK 17.10.2014 kontrollakt-ettekirjutus on haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. See on antud kirjalikus vormis ja vastab kirjalikule haldusaktile esitatavatele nõuetele. Haldusakt tehti kaebajale teatavaks ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud ega tühistatud, samuti ei ole tegemist ilmselgelt tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 tähenduses. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on kaebajale täitmiseks kohustuslik. Vaidlusalusest haldusaktist ei nähtu, et tegemist oleks vaid haldusakti eelnõuga, kuigi järelevalveametniku 17.10.2014 e-kirjast võib selline ekslik mulje jääda. Haldusakti olemasolu või kehtivus ei sõltu sellest, kas haldusorgan järgis haldusakti andmisel kõiki haldusmenetluse reegleid ja tagas kaebajale ärakuulamisõiguse. Kuna haldusakt oli antud ja menetlus HMS § 43 lg 1 p 1 järgi lõppenud, oli kaebaja poolt vastustajale esitatud nõue haldusakti andmiseks asjakohatu ega kuulunud täitmisele. Kui kaebaja ei nõustunud haldusaktis tuvastatuga ja tehtud ettekirjutusega, olnuks tal haldusaktis sisalduva vaidlustamisviite järgi õigus esitada haldusakti peale VTA-le vaie või halduskohtule kaebus hiljemalt 24.11.2014. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule alles 28.01.2015, seega HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega rikkudes.

HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja ei ole nimetatud tähtaega järginud, sest vaie esitati alles 17.12.2014. Kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra hulka ei arvata aega, mil kaebaja suhtles vastustajaga telefoni ja e-kirja teel, arvesse saab võtta vaid vaide lahendamise menetlust. Kuna kaebajat esindas haldusmenetluses õigusteadmistega advokaat, ei saa kaebaja tugineda enda subjektiivsele teadmisele ja õiguslikule kogenematusele ning põhjendada tähtaja rikkumist asjaoludega, et talle ei olnud selge, kas haldusakt oli antud või mitte, millised tagajärjed haldusaktiga kaasnevad ja millised on haldusakti vaidlustamise tähtajad. Vaatamata sellele, et haldusorgani käitumine oli menetlusalust isikut eksitav, pidanuks õigusteadmistega esindaja erinevalt kaebajast mõistma 17.10.2014 ettekirjutuse tähendust ja õiguslikke tagajärgi. Esindaja teadmine ja arusaam tuleb lugeda kaebaja teadmiseks. Ka juhul, kui oli ebaselgus selles, kas 17.10.2014 ettekirjutust tuli käsitada haldusakti või selle eelnõuna, tuli selles jõuda selgusele vajadusel vastustajale järelepärimise esitamisega seaduses ettenähtud tähtaegade jooksul. Kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole selgitanud, millised olid need mõjuvad põhjused või objektiivsed asjaolud, mis takistasid tal menetlustähtajast kinni pidada.

4. OÜ Kodukartul palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.03.2015 määrus osas, millega kohus luges OÜ Kodukartul kaebuse PVK 17.10.2014 kontrollakti nr 09-95-14-116 tühistamise nõudes mittetähtaegseks, jättis OÜ Kodukartul kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas selles nõudes haldusasja menetluse.

Riigikohtu praktikas on leitud, et ettenägematud takistused, haldusorgani põhjendamatu viivitus, haldusorgani eksitavad lubadused või muud sarnased asjaolud, mis pikendasid vaidluse kohtuvälist lahendamist, võivad kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. PVK peaspetsialist ES lubas 30.10.2014 saata kaebaja seaduslikule esindajale PVK kontrollakti nr 09-95-14-116 koos selles sisalduva ettekirjutusega (täpsemalt kontrollakti, milles on enne ettekirjutuse ehk haldusakti andmist esitatud ja haldusorgani poolt kaalutud ka OÜ Kodukartul juhatuse liikme Aivar Ildi vastuväiteid). Sellises olukorras oli kaebajal hea halduse põhimõttest tulenevalt mõistlik uskuda ja loota, et haldusorgan sellise lubaduse täidab. Kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et hilinemine halduskohtusse kaebuse esitamisel oleks võimalikult väike. Kohtumääruse kriitika määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja aadressil on kohatu.

3-15-215 4(5)

5. Veterinaarja Toiduameti Pärnumaa Veterinaarkeskus palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Dokumentaalselt on tõendatud, et vaidlustatud haldusakti sai kaebaja kätte 24.10.2014. Kaebaja väide, et 30.10.2014 lubati talle vastustaja poolt saata mingisugune täiendav haldusakt (kontrollakt), milles pidavat sisalduma täiendavad põhjendused, ei ole õige. Vastustaja ei ole kaebaja väidetud lubadust telefoni teel andnud. Kaebaja ei ole sellise sisuga lubaduse andmist tõendanud ja seda fakti ei kinnita ükski kohtule esitatud dokumentaalne tõend. Haldusakti edastamise lubadus iseenesest ei õigusta haldusakti tähtaegset vaidlustamata jätmist. Olukorras, kus kaebaja oli hiljemalt 24.10.2014 kätte saanud haldusakti, milles sisaldus ka vaidlustamisviide, ei saanud ta ka alates 30.10.2014 väidetava lubaduse saamisest olla eksimuses selles küsimuses, kas 24.10.2014 tema poolt kätte saadud haldusakt on kehtiv või mitte ning millal möödub selle haldusakti vaidlustamise tähtaeg.

Kaebaja väide, et ta pöördus vastustaja poole asja lahendamiseks võimalikult vara, esitades vaide 18.12.2014, ei ole põhjendatud. Vaide esitamist 18.12.2014 ei ole võimalik käsitleda võimalikult varajase pöördumisena haldusorgani poole, arvestades fakti, et 30-päevane vaide esitamise tähtaeg möödus juba 24.11.2014 ning kaebajal ei olnud ühtegi takistust vaide tähtaegseks esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kuigi pärast 30.12.2014 vaide tagastamise otsuse saamist pöördus kaebaja kohtusse HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30 päeva jooksul, oli vaie esitatud hilinemisega. Tühistamiskaebuse menetlusse võtmine sõltub sellest, kas VTA 30.12.2014 vaide tagastamise otsus on õiguspärane.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et PVK käitumine on olnud eksitav. Olukorras, kus PVK tegi 17.10.2014 kontrollakti, milles sisaldus ettekirjutus, edastati nimetatud haldusakt kaebajale kaaskirjaga, millega anti kaebajale kontrollaktile vastuväidete esitamiseks 5-tööpäevane tähtaeg. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja allkirjastas kontrollakti 24.10.2014 ning esitas ka omapoolsed vastuväited. Seega on kaebaja astunud õigeaegselt samme kontrollakti vaidlustamiseks. Kui PVK hinnangul oli 17.10.2014 seisuga kehtiv haldusakt juba antud, oleks tulnud kaebaja 24.10.2014 vastuväiteid vaadelda vaidena. Oluline ei ole, et vastuväited ei olnud esitatud vaidele kohases vormis.

Ringkonnakohus peab usutavaks kaebaja väidet, et 30.10.2014 oli tal telefonikõne PVK ametnikuga, kes kinnitas, et tulemas on haldusakt, milles kaalutakse ka kaebaja poolt esitatud vastuväiteid. Eelnimetatud telefonikõnele tugines kaebaja juba PVK-le 02.12.2014 saadetud ekirjas, kus ta tundis huvi, millal haldusakt väljastatakse. PVK 03.12.2014 vastuses ei ole viidatud asjaolule, et telefonikõne ei ole toimunud. Vastusest nähtub hoopis, et PVK hindas kaebaja poolt esitatud vastuväiteid, „kuid ei pidanud põhjendatuks ei enda poolt tuvastatud asjaoludes ega ka tehtud ettekirjutuses muudatuste tegemist“.

Pärast PVK 03.12.2014 vastuse saamist pöördus kaebaja vaidega VTA poole 18.12.2014.

7. Eelnevat silmas pidades leiab ringkonnakohus, et vastustaja on vaidlusaluses haldusmenetluses käitunud arusaamatult. Kaebajale võis kontrollakti edastamise kaaskirjast mõistlikult jääda mulje, et 17.10.2014 väljastatud kontrollakt ei ole lõplik ning haldusmenetlus jätkub. Selline veendumus süvenes veelgi 30.10.2014 telefonikõne tulemusel. Kaebaja pöördus

3-15-215 5(5) uuesti PVK poole ca ühe kuu möödudes pärast viimatinimetatud telefonikõnet. Tegemist ei ole ebamõistliku ajavahemikuga. PVK eksitava tegevuse mõju ei vähenda asjaolu, et kaebajal oli õigusteadmistega esindaja. Toimiku materjalidest ei nähtu, et esindaja oleks haldusmenetluses osalenud enne PVK-le 02.12.2014 järelepärimise saatmist.

8. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning tühistab halduskohtu 30.03.2015 määruse resolutsiooni p 1. Kaebetähtaeg PVK 17.10.2014 kontrollakti tühistamise nõudes tuleb ennistada ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Tühistada tuleb ka määruse resolutsiooni p 4, millega kohus tagastas kaebajale HKMS § 108 lg 5 p-de 3 ja 4 alusel riigilõivu summas 7,50 eurot. Kuna kohtumenetlus jätkub, ei ole riigilõivu osaline tagastamine põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets