4-15-4043/8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2015.a. Rapla Väärteoasjad 4-15-4043 Väärteoasi O.A väärteoasi Liiklusseaduse §§ 201 lg. 2 ja 224 lg. 2 järgi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik O.A, isikukood xxx,

elukoht xxxxxxx maakond xxxxxxx vald xxxxxxx k. xxxxxxx t.

Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja Olimar Merilain (Rapla politseijaoskond Savi 2 79514 Rapla). Kohtuistungi toimumise aeg

Kohaldatud menetlusnormid

27. mai 2015.a.

Väärteomenetluse seadustiku §§ 104 lg 3, 108, 111, 113 lg 2, 4 ja 5 RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi O.A väärteos Liiklusseaduse § 201 lg. 2 järgi.

Tunnistada süüdi O.A väärteos Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi.

KarS § 63 lg 1 kohaselt mõista Liiklusseaduse § 224 lg. 2 kui raskemat karistust ette nägeva seadusesätte järgi karistuseks arest viisteist (15) ööpäeva. Arest kuulub koheselt kandmisele ja karistuse tähtaega arvestatakse O.A kinnipidamisest 25.mail 2015.a. kell 23.54.

Kohtuvälise menetleja taotlus O.A sõiduauto BMW 5351 registrimärgiga xxx xxx kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks jätta rahuldamata.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb 7 päeva jooksul, arvates otsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Kui apellatsiooniõiguse kasutamisest on teatanud üks kohtumenetluse pool, siis on apellatsiooni esitamise õigus ka teisel kohtumenetluse pooltel olenemata ise apellatsiooniõiguse kasutamisest teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisest mitteteatamise korral motiveerivat osa kohtuotsusele ei lisata. Apellatsiooniteate saabumise korral koostab kohus täies mahus otsuse ja otsus on 15. päeval pärast teate esitamist menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Väärteoprotokolli kohaselt juhtis O.A 25.mail 2015.a. kella 23.41 paiku Rapla maakonnas Tallinn-Rapla-Türi tee 57. kilomeetril sõiduautot BMW registrimärgiga xxx xxx ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta ja Liiklusseaduse § 69 lg. 3 vastases seisundistema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,74 milligrammi alkoholi.

Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud O.A teod vastavalt Liiklusseaduse §§ 201 lg.

2 ja 224 lg. 2 ette nähtud väärtegudena ja saatnud väärteoasja lahendamiseks kohtusse, kuna peab vajalikuks karistusena aresti kohaldamist ja KarS § 83 lg. 1 alusel O.A auto kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist.

O.A tunnistab väärtegude toimepanemist ja kahetseb. Kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta oli sel õhtul koos teiste noortega Kehtnas aega veetmas ja jõi kaks pudelit õlut. Joomise ajal ta ei teadnud, et peab veel autot juhtima, kuna lootis saada oma autot juhtima kaine ja juhtimisõigust omava juhi. Lõpuks tahtnud ta koju sõita, kuid ei leidnud kedagi oma autot juhtima ja asus seepärast ise Kehtnast kodu poole sõitma. Enne kinnipidamist jõudis ta sõita umbes 3 kilomeetrit.

Kohtu seisukoht

Süüks arvatud väärtegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on O.A tegevuses tõendatud. Küsimust süüd ja õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisest antud juhul ei tõusetu. Asjas ei ole vaidlust, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas O.A autot juhtis ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt oli tema poolt välja hingatud õhus

0,74 milligrammi alkoholi. (t.l. 5-6)

Mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole O.A kunagi olnud. Sellele vaatamata pidas O.A võimalikuks autot juhtida ja teha seda veel vahetult pärast alkoholi tarvitamist. Seepärast tuleb mõlemad väärteod lugeda toimepanduks KarS § 16 lg. 2 mõttes kavatsetult. Neil põhjustel kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvides ja uute süütegude ärahoidmiseks O.A poolt on kohaseks karistuseks arest. O.A peeti auto juhtimiselt kinni ka 24.mail 2015.a., mil oli samuti alkoholi tarvitanud. Sel korral määras kohtuväline menetleja karistuseks Liiklusseaduse §§ 201 lg. 1 ja 224 lg. 2 järgi rahatrahvi. 13.juunil 2011.a.

karistas kohus O.A KarS 424 ette nähtud kuriteo s.o. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga ja karistus ei ole kustunud. O.A tegevuses ei ole KarS §§ 57 ja

58 nimetatud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Neil põhjustel tuleb O.A süü arutatavate väärtegude toimepanemisel lugeda suureks ja kohus peab vajalikuks kohaldada aresti pooles ulatuses võimalikust suurimast määrast.

Kuna väärtegude eest on mõistetud kõige raskemat liiki karistus, siis ei pea kohus otstarbekaks

O.A auto kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist KarS § 83 lg. 1 alusel, sest esmaseks abinõuks õiguskorra kaitsel peab olema karistus. Järjestikku toimepanduiks saab lugeda ainult 24.mail ja 26.mail k.a. toime pandud väärteod. Enne 24.maid 2015.a. on liiklusalased süüteod toime pandud 15.mail

2011.a., millede eest karistasid kohus ja kohtuväline menetleja O.A vastavalt 13.juunil ja 19.septembril 2011.a. (t.l. 21-22) Kohus leiab, et enam kui nelja aastase ajavahemiku tõttu ei ole õige 15.mai 2011.a. süütegusid enam auto konfiskeerimise aluseks lugeda. Auto konfiskeerimist üksnes 24. ja 26.mai k.a. väärtegude eest ei pea kohus õigeks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar Kohtunik