3-14-52224/31 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52224 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2015, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi M. V (V) kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 3000 eurot seoses juurdepääsu piiramisega Riigikohtu alamlehekülgedele

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – M. V Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17. juuli 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt blokeeriti augustis 2013 Viru Vanglas Riigikohtu veebilehel juurdepääs lehekülgedele: menetlustaotlused, istungid, abiks Riigikohtusse pöördujale, teabenõue, kontaktid, sisukord ning nende alamlehekülgedele.

12.05.2014 esitas M. V Viru Vanglale taotluse (tl 32), milles palus selgitada, mis põhjusel on Riigikohtu veebilehe alamleheküljed blokeeritud. Ühtlasi taotles M. V blokeeringute eemaldamist.

Viru Vangla 10.06.2014 vastusega nr 6-10/17026-2 (tl 33-33p) jäeti M. V taotlus, maha võtta blokeeringud Riigikohtu koduleheküljelt ning tagada juurdepääs Riigikohtu koduleheküljel asuvale infole, mis on blokeeritud, rahuldamata.

2

07.07.2014 esitas M. V Viru Vanglale mittevaralise kahjunõude nr 6-16/198-1 (tl 34-36), milles taotles talle tekitatud mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamist ning kõrvaldada blokeeringu ja piirangud ning lõpetada kinnipeetav põhiõiguste ja vabaduste rikkumine, võimaldades juurdepääs riigikohtu veebilehel asuvatele alamlehekülgedele.

Viru Vangla 05.09.2014 vastusega nr 6-16/198-2 jäeti M. V taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

26.09.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja M. V kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 3000 eurot seoses juurdepääsu piiramisega Riigikohtu alamlehekülgedele. Kaebuse kohaselt kuni 28.08.2013 oli kaebajal juurdepääs Viru Vanglas kogu Riigikohtu veebileheküljele ja kõikidele vajalikele Riigikohtu veebilehel asuvatele alamlehekülgedele. Kaebaja hinnangul 28.08.2013 põhjendamatult blokeeriti Viru Vanglas Riigikohtu veebilehel alamleheküljed. Kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja seisukohtade ja põhjendustega. Kaebaja leiab, et vastustaja põhjendused on täielikult kaalutlemata ja põhjendamata ning vastustaja on ebaõigesti tõlgendanud VangS § 31¹ sätestatut ja sellest tulenevalt kaebaja õigusi, eesmärki ja põhimõtet. Kaebaja on seisukohal, et Riigikohtu kodulehele alamlehtedel asuvale õigusalasele teabele ja infole juurdepääsu keelamisel ja selle blokeerimisel kaebajale ja kinnipeetavatele ei ole legitiimset eesmärki ning selline tegevus on õigusvastane ja vastuolus VangS § 31¹. Kaebaja rõhutab, et varasemalt oli juurdepääs eelnimetatud alamlehekülgedele olemas ning kaebaja kasutas pidevalt alamlehekülgedel olevat infot oma õiguste ja vabaduste kaitseks ning kaebeõiguse realiseerimisel, kuna alamleheküljed sisaldavad kaebajale vajalike õigusalaseid materjale, analüüse ja abinõusid kaebuste koostamiseks. Kaebaja leiab, et käesolev piirang on põhjendamatu, meelevaldne ja õigusvastane. Kaebaja hinnangul vastustaja ei ole arvestanud kõiki olulisi asjaolusid, ega toiminud kaalumisel ratsionaalselt. Kaebaja palub Viru Vanglalt välja mõista kaebajale tekitatud mittevaraline kahju summas 3000 eurot.

Vastustaja vastuväited

28.04.2015 kohtule esitatud vastuses kaebusele (tl 89-89p) on vastustaja seisukohal, et kaebaja ei ole üldse usutavalt välja toonud, kuidas kinnipeetava kasutatavas arvutis kaebuses märgitud veebilehtede blokeerimine on temale kahju tekitanud, seega puudub kahjujuhtum RVastS § 7 lõike 1 tähenduses. Vastustaja on seisukohal, et nii nagu kohtueelses menetluses, ei ole ka kohtule esitatud kaebusest võimalik üheselt mõistetavalt tuvastada, milline võimalik RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud õigushüve kaebaja arvates kahjustada sai. Kaebus on esitatud üldsõnalise ja deklaratiivsena ning kaebaja nõudest võimalik tuvastada, milline on tema kahjustatud õigushüve, mistõttu tuleb kaebus täies ulatuses rahuldamata jätta. Vastustaja märgib, et kaebaja esitas 12.05.2014 vanglale taotluse blokeeringute eemaldamiseks, mille vangla jättis 10.06.2014 otsusega nr 6-10/17026-2 rahuldamata. Vangla otsust ei ole vastustajale teadaolevalt nõutavas korras vaidlustatud. Seega oli kaebajal ka tema enda käsitluse järgi olemas tõhusam õiguskaitsevahend kohustamisnõude näol, mida ta aga ei kasutanud ja kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused ei ole ka seetõttu täidetud.

Vastustaja on seisukohal, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebuses viidatud teave on avalik teave AvTS tähenduses. Vaidluse all on üksnes sellise teabe kättesaadavaks tegemise viis kinnipeetavale. Vastustaja märgib, et kaebuses on viidatud ka ligipääsule EL direktiividele,

3

kuid tegelikkuses on ligipääs veebis avaldatud Euroopa Liidu õigusele, aga ka Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, kinnipeetavatele nende kasutuses olevate arvutite kaudu tagatud, küll mitte lingina Riigikohtu kodulehelt, vaid otseviitena vastava institutsiooni veebilehele. Ülejäänud kaebuses viidatud teavet saab kaebaja teabevaldajalt taotleda AvTS sätestatud korras. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebajal on kaebusest nähtuvalt osa taotletavast teabest ka olemas, kuivõrd see on kaebusele lisatud. Vastustaja on seisukohal, et ainuüksi teabe saamise viis ei saa tekitada isikule mittevaralist kahju, vähemalt mitte kaebuses esitatud kujul. Vastustaja palub jätta M. V kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused VangS § 311 kohaselt kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas on olemas vanglateenistuse poolt kohandatud arvuti, mille vahendusel on kinnipeetaval võimalik tutvuda andmebaaside ja registritega, sh on ligipääs Riigikohtu leheküljele. Kaebuse esitaja leiab, et alates augustist 2013 seatud blokeering on põhjendamatu ja õigusvastane, mistõttu palub Viru Vanglalt välja mõista kaebajale tekitatud mittevaralise kahju summas 3000 eurot seoses juurdepääsu piiramisega Riigikohtu alamlehekülgedele.

Vastustaja seevastu leiab, et kaebus on põhjendamatu ning kaebajale ei ole mittevaralist kahju tekitatud. Vastustaja hinnangul Registrite ja Infosüsteemide keskuse poolt augustis 2013 seatud blokeering ei ole õigusvastane, kuna juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile on jätkuvalt olemas, kuid alamleheküljed ei kuulu VangS § 31¹ mõttes nende alla ega pea olema juurdepääsetavad kinnipeetava arvutis.

Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja on jätnud tõhusama õiguskaitsevahendi kasutamata. Nimelt nähtub M. V 12.05.2014 Viru Vanglale esitatud taotlusest, et kaebuse esitaja palub selgitada, mis põhjustel Riigikohtu veebilehe

4

alamlehekülgedele on blokeeringud seatud ning palub need blokeeringud maha võtta ja võimaldada juurdepääs Riigikohtu veebeilehe alamlehekülgedele.

Kohus tuvastas, et Viru Vangla 10.06.2014 vastusega (tl 33-33p) jäeti M. V taotlus blokeeringute eemaldamiseks ja juurdepääsu võimaldamiseks rahuldamata. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebuse esitaja vangla 10.06.2014 otsust nõuetekohaselt vaidlustanud. Seega kohus nõustub, et kaebuse esitaja on jätnud tema õiguste kaitseks tõhusama õiguskaitsevahendi kohustamisnõude näol kasutamata ning pöördunud 07.07.2014 mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega vastustaja poole.

Kohus möönab, et kaebuse esitaja ei ole kaebuses välja toonud, millist RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud õigushüve kaebaja puhul kahjustatud on. Kaebaja üksnes rõhutab, et varasemalt oli juurdepääs eelnimetatud alamlehekülgedele olemas ning kaebaja kasutas pidevalt alamlehekülgedel olevat infot oma õiguste ja vabaduste kaitseks ning kaebeõiguse realiseerimisel, kuna alamleheküljed sisaldavad kaebajale vajalike õigusalaseid materjale, analüüse ja abinõusid kaebuste koostamiseks.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole kaebuses välja toonud, milles seisneb kaebajale tekitatud mittevaraline kahju. Kohus tuvastas, et kaebajal on jätkuvalt tagatud juurdepääs elektroonilisele Riigi Teatajale, kohtulahendite registrile, Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ning riigikohtu lahenditele, seega on kaebusele esitajale tagatud VangS § 311 sätestatu.

Lähtudes eeltoodust jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest (tl 77-78). Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik