1-15-4938/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-4938

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2015. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-4938 (kohtueelses menetluses 15230200602) Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Leili Merila

Kriminaalasi L.M

süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Abiprokurör Urmo Paal Tõlk Julia Zautina

Süüdistatav L.M

isikukood: XXX, kodakondsuseta, emakeel:

vene keel, kesk-eri haridus, töökoht: XXXOÜ, tööline, elukoht: XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi 1 ja väärteokaristusi 1, kinni peetud 15.06.2015. a kell 09:54. Kaitsja jurist Gennadi Müürsepp (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 256'1, § 256'4 lg 4, § 256'5 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 § 238 lg

1 p 4 kohus otsustas:

1. Tunnistada L.M (i.k. XXX) KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes L.M

’ile vähendatud karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata L.M ’i karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.06.2015. a – 16.06.2015. a, s.o 2 (kaks)

päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

4. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõista L.M ’ile liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (7 kuud ja 28 päeva vangistust) Harju Maakohtu 26.03.2014. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (11 kuud ja 28 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks

1-15-4938

2 (3)

liitkaristuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

5. Vastavalt KarS §-le 69 asendada L.M’ile mõistetud 1 (üks) aasta 7 (seitse)

kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust ehk 601 (kuussada üks) päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 601 (kuussada üks) tundi üldkasulikku tööd.

6. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast.

7. Võttes aluseks KarS § 69 lg 4 on L.M kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ning

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

8. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.M’ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) aastaks.

9. Vabastada isik kinnipidamiselt kohtusaalis.

10. KrMS § 142 lg 1 ja KarS § 83 lg 1 alusel arestida ja konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina L.M ’ile kuuluv mootorsõiduk Ford Transit

350L VAN (VIN kood XXX, riiklik registreerimismärk XXX), mis asub Põhja Prefektuuri parklas asukohaga Rahumäe tee 6/1 Tallinn.

11. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista L.M’ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 292,50 eurot.

12. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb L.M’il tasuda menetluskulud kokku summas 292,50 eurot ositi 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 48,75 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud postivõi e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Kohus selgitab, et vastavalt Liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

1-15-4938

3 (3)

Edasikaebamise kord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 28.08.2015. a kell 16:00. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 28.08.2015. a kell 16:00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS

L.M ´i süüdistatakse selles, et tema 15.06.2015. a. kella 09:54 ajal juhtis tahtlikult

Harjumaal Tallinnas Peterburi tee 111 maja juures mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,93 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,84 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus L.M liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./ ja § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem./ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides./ ja § 34 lg 4 / Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid.

Seega L.M pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Velmar Brett Eeluurimiskohtunik