2-15-6750/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-6750

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Antti Kägu vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

961,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ; registrikood

11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu, 51006, Tartumaa.

Hageja

esindaja:

Alar

Kondratjev;

e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee

• Kostja: Antti Kägu; isikukood 36712022711, elukoht

XXXX. Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Antti Kägu vastu 8.

septembril 2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1100082/96ta alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Antti Kägult (Kägu) (ik 36712022711) Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood

11906650) kasuks välja:

2.1. 629 (kuussada kakskümmend üheksa) eurot ja 9 senti (sealhulgas tagastamata

krediidisumma 402 eurot ja 65 senti, järelmaksuintress 17 eurot ja 82 senti ning viivis

ajavahemiku 13. juuni 2012 – 5. mai 2015 eest 208 eurot ja 62 senti);

2.2. alates 6. maist 2015 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 17,9084%

tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta hagi ülejäänud osas (krediidiintress, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivis ulatuses,

mis ületab 17,9084% aastas) rahuldamata.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 73% kostja kanda ja 27% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Antti Kägult (Kägu) Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja menetluskulu 197 (ükssada

üheksakümmend seitse) eurot ja 10 senti.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 15. mail 2015. Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 8. septembril 2011. a. järelmaksulepingu nr

1100082/96ta (edaspidi: järelmaksuleping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle

järelmaksu summa 668,20 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 12. juunil 2012 üles

põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks järelmaksulepingu alusel välja põhivõla 402,65 eurot,

järelmaksuintressi 17,82 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 115,02 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 314,53 eurot ning tasumata krediidiintressi 2,45 eurot ja alates 6. maist 2015

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27% tagastamata krediidisummalt

aastas.

5. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 402,65 euro ja järelmaksuintressi 17,82 euro osas on

tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ütles hageja lepingu üles,

järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399

lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda lepingu järgi enne lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi.

6. VÕS § 415 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse,

millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse

esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ja alles teises järjekorras

võlgnetava põhisumma katteks. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hagejale pärast lepingu

ülesütlemist tasunud järgmised maksed: 5.11.2013 summas 30 eurot, 5.12.2013 summas 30

eurot, 4.04.2014 summas 30 eurot, 4.07.2014 summas 30 eurot, 5.09.2014 summas 30 eurot,

6.10.2014 summas 30 eurot, 5.11.2014 summas 30 eurot, 5.12.2014 summas 40 eurot, kokku

250 eurot.

7. Hagist nähtuvalt on hagejal tekkinud krediidi tagasimaksmise kohustuse rikkumise tõttu võla

sissenõudmise kulu 115,02 eurot seoses kostjale saadetud võlateatiste ning avaldustega. Lepingu

üldtingimuste kohaselt on kostja kohustatud hüvitama lepingu rikkumise tõttu saadetud teatistega

seotud kulud vastavalt hageja hinnakirjale. Samas võib hageja nõuda nii lepingu üldtingimuste

kui ka VÕS § 113 lg 5 järgi kostjalt ainult mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Asja

materjalidest nähtub, et hageja on saatnud alates novembrist 2011 kostjale kuus võlateatist kolme

tasumata osamakse sissenõudmiseks. Olukorras, kus leping on üles öeldud pärast kolme

osamaksega viivitusse jäämist, on võla sissenõudmiseks piisav ühe võlateatise saatmine ning

võla tähtaegse tasumata jätmise korral seejärel lepingu ülesütlemise hoiatuse- ning avalduse

tegemine. Hageja võla sissenõudmise kulu on mõistlik ning põhjendatud seega ühe võlateatise,

lepingu ülesütlemise hoiatuse- ning avalduse saatmise osas, st kokku 51,12 (12,78 + 12,78 +

25,56) eurot (tl-d 13, 14, 21). Pärast lepingu ülesütlemist tasutud 250 eurot tuleb seega esmalt

arvestada võla sissenõudmisega seotud kulude summas 51,12 eurot katteks. Kuna kostja poolt

pärast lepingu ülesütlemist tasutud maksed kokku summas 250 eurot katavad täielikult hageja

võla sissenõudmise kulude nõude, ei ole hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 51,12

eurot siiski õiguslikult põhjendatud.

8. Kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist tasutud maksete ülejäänud summa 198,88 eurot tuleb

arvestada võlgnetava põhisumma katteks. Kuivõrd hageja on põhivõlast maha arvestanud

suurema summa, on hageja nõue põhivõla 402,65 euro osas õiguslikult põhjendatud.

9. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu

tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt

nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). ). Ka Euroopa Kohus on

leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust

(vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín

Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata

sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

11. Järelmaksulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel

maksegraafikus toodud ajaks loetakse poolte kokkuleppel krediidisumma püsimakse tasumise

tähtpäeval püsimakses sisalduvast järelmaksu summast puudujääva osa ulatuses krediidisaajale

üleantuks ning järelmaksu summa sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on

kohustatud tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 2.2

kohaselt kuulub väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1

kohaselt maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras

(so lepingujärgne krediidiintressi määr) krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti

sissenõudmiskulu või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu

hüvitamisega viivitamisel.

12. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on

tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras,

peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1

kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on

seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist

samas määras, mille pooled on näinud ette järelmaksulepingus intressimäärana.

13. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu üldtingimuste p-d 7.1; 2.1 ja 2.2 on

osas, milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel

maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas,

VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus,

milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud

intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja

antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda,

kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 17,9084%).

Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et

võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415

lg-ga 1. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras

17,9084% tagastamata järelmaksusummalt aastas.

14. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 13. juuni

2012 – 5. mai 2015 eest viivis summas 208 eurot ja 62 senti (402,65*1056/365*0,179084) ning

alates 6. maist 2015 kuni põhivõla (402,65 euro) täieliku tasumiseni viivis 17,9084% tagastamata

põhivõlalt aastas.

15. Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 12. juunil 2012 lepingu ülesütlemist

sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, ei ole kohtul võimalik mõista kostjalt hageja

kasuks välja enne 12. juunit 2012 sissenõutavaks muutunud viivist, mida hageja arvutas tühiste

tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata krediidiintressi kostjalt väljamõistmiseks summas

2,45 eurot tuleb seega jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 73% ulatuses.

17. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 289 eurot, sh

riigilõiv 175 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 4179

nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu (tl 22).

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg

1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-

st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud summas 95 eurot, s.t osas, mis

ei sisalda käibemaksu.

19. Hageja menetluskulud koosnevad seega riigilõivust summas 175 eurot ja esindajatasust summas

95 eurot, kokku 270 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 73% kostja kanda ja 27% hageja

enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 197 eurot ja 10 senti. Kostja

menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud

ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik