Legislator Case Law & Legislation
2-15-6749/3 AI generated

2-15-6749/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-15-6749/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Antti Kägu vastu 20. septembril 2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1100724/96ta alusel võla väljamõistmiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-15-6749/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: septembril 2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1100724/96ta alusel võla väljamõistmiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-6749

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Antti Kägu vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

561,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ; registrikood

11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu, 51006, Tartumaa.

Hageja

esindaja:

Alar

Kondratjev;

e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee

• Kostja: Antti Kägu; isikukood 36712022711, elukoht

XXXXX. Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Antti Kägu vastu 20.

septembril 2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1100724/96ta alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Antti Kägult (Kägu) (ik 36712022711) Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood

11906650) kasuks välja:

2.1. 366 (kolmsada kuuskümmend kuus) eurot ja 54 senti (sealhulgas tagastamata krediidisumma

218 eurot ja 33 senti, järelmaksuintress 20 eurot ja 2 senti, võla sissenõudmise kulu 51 eurot

ja 12 senti ning viivis ajavahemiku 15. mai 2013 – 5. mai 2015 eest 77 eurot ja 7 senti);

2.2. alates 6. maist 2015 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 17,8944%

tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta hagi ülejäänud osas (krediidiintress, võla sissenõudmisega seotud kulu 89,46 eurot ja viivis

ulatuses, mis ületab 17,8944% aastas) rahuldamata.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 72% kostja kanda ja 28% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Antti Kägult (Kägu) Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja menetluskulu 158 (ükssada

viiskümmend kaheksa) eurot ja 40 senti.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 15. mail 2015. Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 20. septembril 2011. a. järelmaksulepingu

nr 1100724/96ta (edaspidi: järelmaksuleping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle

järelmaksu summa 487,50 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 14. mail 2013 üles põhjusel,

et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust. Hageja palub

mõista kostjalt enda kasuks järelmaksulepingu alusel välja põhivõla 218,33 eurot,

järelmaksuintressi 20,02 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 140,58 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 116,28 eurot ning tasumata krediidiintressi 7,39 eurot ja alates 6. maist 2015

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27% tagastamata krediidisummalt

aastas.

5. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 218,33 eurot ja järelmaksuintressi 20,02 eurot osas on

tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ütles hageja lepingu üles,

järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399

lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda lepingu järgi enne lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi.

6. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu

tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt

nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud,

et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt

Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín

Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata

sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

8. Järelmaksulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel

maksegraafikus toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise tähtpäeval püsimakses

sisalduva järelmaksu summa tasumata osa ulatuses krediidisaajale üleantuks ning tasumata

järelmaksu summa sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma

väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt kuulub

väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt maksab

krediidisaaja

krediidiandjale

viivist

lepingujärgse

krediidiintressiga

võrdses

määras

krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust

tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel.

9. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on

tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras,

peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1

kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on

seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist

samas määras, mille pooled on näinud ette järelmaksulepingus intressimäärana.

10. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu üldtingimuste p-d 7.1(2.1); 2.1 ja 2.2

on osas, milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel

maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas,

VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus,

milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud

intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja

antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda,

kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 17,8944%).

Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et

võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415

lg-ga 1. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras

17,8944% tagastamata järelmaksusummalt aastas.

11. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 15. mai

2013 – 5. mai 2015 eest viivis summas 77 eurot ja 7 senti (218,33*720/365*0,178944) ning alates

6. maist 2015 kuni põhivõla (218,33 euro) täieliku tasumiseni viivis 17,8944% tagastamata

põhivõlalt aastas.

12. Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 14. mail 2013 lepingu ülesütlemist

sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, ei ole kohtul võimalik mõista kostjalt hageja

kasuks välja enne 14. maid 2013 sissenõutavaks muutunud viivist, mida hageja arvutas tühiste

tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata krediidiintressi kostjalt väljamõistmiseks summas

7,39 eurot tuleb seega jätta rahuldamata.

13. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmise kulude nõue on üksnes osaliselt õiguslikult

põhjendatud.

14. Hagist nähtuvalt on hagejal tekkinud krediidi tagasimaksmise kohustuse rikkumise tõttu võla

sissenõudmise kulu 140,58 eurot seoses kostjale saadetud teatiste ning avaldustega. Lepingu

üldtingimuste kohaselt on kostja kohustatud hüvitama lepingu rikkumise tõttu saadetud teatistega

seotud kulud vastavalt hageja hinnakirjale. Samas võib hageja nõuda nii lepingu üldtingimuste

kui ka VÕS § 113 lg 5 järgi kostjalt ainult mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Asja

materjalidest nähtub, et hageja on saatnud alates augustist 2012 kostjale kaheksa kuu jooksul iga

kuu ühe võlateatise. Samas on kostja nimetatud kaheksa kuu jooksul jätnud tasumata vaid kaks

ning lepingu ülesütlemise hoiatuse tegemise ajaks kokku kolm lepingujärgset osamakset (tl-d 3,

9). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ühe ja sama tasumata osamakse sissenõudmiseks

korduvate võlateatiste saatmine. Olukorras, kus leping on üles öeldud pärast kolme osamaksega

viivitusse jäämist, on võla sissenõudmiseks piisav ühe võlateatise saatmine ning võla tähtaegse

tasumata jätmise korral seejärel lepingu ülesütlemise hoiatuse- ning avalduse tegemine. Samuti

on kostja hagi kohaselt teinud lepingujärgseid makseid pärast võlateadete saatmist (v.a viimane

võlateade, ülesütlemise hoiatus ning ülesütlemisavaldus), mis VÕS § 415 lg 2 p 1 kohaselt läksid

esmajärjekorras võla sissenõudmise kulude katteks. Hageja võla sissenõudmise kulu on mõistlik

ning põhjendatud seega ühe võlateatise, lepingu ülesütlemise hoiatuse- ning avalduse saatmise

osas, st kokku 51,12 (12,78 + 12,78 + 25,56) eurot (tl-d 12, 13, 22).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 72% ulatuses.

16. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 239 eurot, sh

riigilõiv 125 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 4179

nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu (tl 23).

17. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg

1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-

st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud summas 95 eurot, s.t osas, mis

ei sisalda käibemaksu.

18. Hageja menetluskulud koosnevad seega riigilõivust summas 125 eurot ja esindajatasust summas

95 eurot, kokku 220 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 72% kostja kanda ja 28% hageja

enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 158 eurot ja 40 senti. Kostja

menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud

ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik