2-13-53321/38 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-53321

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu XXX hagi XXX vastu

kaubamärgile sarnase väljendi nimes kasutamise

keelamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Mittetulundusühing XXX(registrikood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe

Kostja: Sihtasutus Tallinna XXX(registrikood XXX),

lepinguline esindaja Terje XXX

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine ja täiendavate nõuete

menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata hageja Mittetulundusühing XXX 11. novembri 2013 hagi

(viimati täpsustatud 16. aprillil 2015) kostja Sihtasutus Tallinna XXX vastu

nõudes keelata kostjal kasutada oma põhitegevuses, ehk muuseumiteenuste

osutamisel klassis 41 hageja kaitstud kaubamärgile (ühenduse kaubamärk

nr XXX) äravahetamiseni sarnast kostja nime.

2. Keelduda menetlusse võtmast hageja 19. märtsil 2015 esitatud ja 16. aprillil 2015

täpsustatud järgnevaid täiendavaid nõudeid:

2.1.

kohustada kostjat muutma oma nime ja muutma selleks põhikirja selliselt,

et kostja uus nimi ei oleks tarbijale eksitav ega rikuks hageja

kaubamärgiõigusi;

2.2.

välja selgitada hageja moraalse kahju suurus ja mõista see kostjalt

hagejale välja;

2.3.

välja mõista kostjale hagejale kõik hageja kulud seoses kaubamärgi

rikkumise ärahoidmise taotlemisega kostja poolt.

3. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda, välja arvatud kostja kulud kaja

esitamisel ja lahendamisel, mis jätta kostja kanda.

4. Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt, kummalgi poolel tuleb teise poole

menetluskuludest hüvitada null eurot.

2-13-53321

2 (5)

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võivad mõlemad pooled, punkti 2

peale hageja ja punkti 4 peale kostja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

MENETLUSE KÄIK

1. Mittetulundusühing XXX(hageja) esitas 11. novembril 2013 kohtule hagiavalduse

Sihtasutuse Tallinna XXX(kostja) vastu ühenduse kaubamärgist nr XXX (XXX XXX,

edaspidi „vaidlusalune kaubamärk”) tulenevate õiguste kaitseks. Kohus jättis hagi

5. detsembri 2013. aasta määrusega käiguta ja hageja piiras oma nõudeid vastavalt kohtu

selgitustele 10. detsembri 2013 hagi täpsustuses. Kohus võttis 19. detsembri 2013. aasta

määrusega menetlusse hageja nõude keelata kostjal hageja kaubamärgile äravahetamiseni

sarnase väljendi kostja (äri)nimes kasutamine.

2. Kohus hagi toimetas kostjale kätte. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud, mistõttu

maakohus rahuldas hagi 10. jaanuari 2014. aasta tagaseljaotsusega. Kostja esitas seepeale kaja

ja 25. veebruaril 2014 ka vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Maa- ja ringkonnakohtus

jäi kaja rahuldamata, aga Riigikohus rahuldas kaja 25. märtsi 2015. aasta määrusega

tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14. Riigikohus leidis, et hageja ei toonud esile asjaolusid, millest

oleks nähtunud, kas ja mil viisil kostja nõudes nimetatud tähist oma teenuste puhul tegelikult

kasutab. Hagiavaldusest nähtub vaid see, et kostja nimi sisaldab hageja kaubamärgiga sarnast

sõnalist osa (viidatud määruse p 24).

3. Hageja esitas 19. märtsil 2015 ja 16. aprillil 2015 hagiavalduse täpsustused, milles märkis

muu hulgas täiendavad nõuded ja tõi esile hageja kaubamärgile sarnase tähise kostja poolt

kasutamise tasulise teenuse osutamisel samas valdkonnas, milles vaidlusalune kaubamärk on

registreeritud. Kostja esitas 30. märtsi 2015 täiendava vastuse, milles vaidles hagile jätkuvalt

vastu. Vastavalt kohtu küsimustele esitasid pooled 28. mail 2015 oma seisukohad ja kostja ka

menetluskulude nimekirja.

Hageja nõuded ja väited

4. Kohus võttis hagi menetlusse järgmises nõudes:

− keelata kostjal hageja kaitstud kaubamärgile (XXXXXX) äravahetamiseni sarnase

väljendi (XXX vene keeles XXX) kostja (äri)nimes kasutamine.

Lisaks on hageja esitanud vastavalt 16. aprilli 2015 menetlusdokumendi sõnastusele veel

nõuded:

− kohustada kostjat muutma oma nime ja muutma selleks põhikirja selliselt, et kostja

uus nimi ei oleks tarbijale eksitav ega rikuks hageja kaubamärgiõigusi;

− välja selgitada hageja moraalse kahju suurus ja mõista see kostjalt hagejale välja;

− välja mõista kostjale hagejale kõik hageja kulud seoses kaubamärgi rikkumise

ärahoidmise taotlemisega kostja poolt.

5. Hageja põhiväited on nüüdseks muu hulgas järgmised:

2-13-53321

3 (5)

− hageja esitas vaidlusaluse kaubamärgi taotluse 4. märtsil 2013 ja kaubamärk

registreeriti 7. augustil 2013;

− 18. märtsil 2014 andis hageja vaidlusaluse kaubamärgi registreerimise ja õiguskaitse

taotlemise õiguse üle vaidlusaluse kaubamärgi praegusele omanikule, kellega sõlmis

20. märtsil 2014 litsentsilepingu ja selle alusel kasutab hageja vaidlusalust kaubamärki

edasi;

− hageja on vaidluse kaubamärgina registreeritud tähist kasutanud oma nimes juba alates

2001. aastast;

− kostja kasutab alates 21. oktoobrist 2010 oma nimes hageja kaubamärgiga sarnast

tähist, kuna kostja osutab tasulist muuseumiteenust, siis toimub tähise kasutamine

kaubandustegevuse käigus ja samas valdkonnas, milles kaubamärk on registreeritud.

6. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− kostja võib oma nime kasutada, sest ta võttis selle kasutusele enne vaidlusaluse

kaubamärgi registreerimist;

− kostja ei kasuta vaidlusaluse kaubamärgiga sarnast tähist kaubandustegevuses;

− hageja on nõudeõiguse kaotanud, sest ta ei ole enam kaubamärgi omanik.

8. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt

koosnevad kostja menetluskulud riigilõivudest kaja esitamisel summas 200 eurot ja

õigusabikulust Riigikohtu menetluses summas 288 eurot – kokku 488 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus tutvus hagiavalduse ja poolte seisukohtadega ning leiab, et hagi tuleb menetlusse

võetud nõudes jätta läbi vaatamata ning hageja täiendavate nõuete menetlemisest tuleb

keelduda. Kohus määrab ka menetluskulude jaotuse.

10. Hageja taotleb hagiga kaitset ühenduse kaubamärgist tulenevatele õigustele. Ühenduse

kaubamärgiga seonduvat reguleerib nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ)

nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon, edaspidi „määrus

nr 207/2009”). Määruse nr 207/2009 art 14 lg 1 sätestab, et ühenduse kaubamärgi mõju

reguleerivad ainult viidatud määruse sätted. Muudel juhtudel reguleerib ühenduse kaubamärgi

rikkumist siseriiklik õigus, mis käsitleb siseriikliku kaubamärgi rikkumist, määruse X jaotise

sätete kohaselt. Määruse nr 207/2009 art 14 lg 2 järgi ei välista määrus ühenduse kaubamärki

käsitlevaid õigustoiminguid eelkõige tsiviilvastutust ja kõlvatut konkurentsi käsitleva

siseriikliku õiguse alusel. Samad reeglid tulenevad käesolevat asja lahendavale kohtule kui

ühenduse kaubamärkide kohtule määruse nr 207/2009 art-st 101. Siiski näeb viidatud art 101

lg 3 ette, et kui samas määruses ei ole sätestatud teisiti, siis kohaldab ühenduse kaubamärkide

kohus samu menetlusnorme, mida kohaldataks kohtu asukohaliikmesriigi siseriikliku

kaubamärgiga seonduva sama liiki hagi puhul.

11. Eesti menetlusõiguses sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1, et

kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi

alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud

faktiliste väidete õigsust. Kui hagi kostja vastu on perspektiivitu ja selle rahuldamine esitatud

kujul on välistatud, siis võib kohus hagi menetlemisest keelduda (Riigikohtu 1. juuni

2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 28 kolmas lõik). Perspektiivitu nõude võib

kohus jätta muu hulgas TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata (vt Riigikohtu

2-13-53321

4 (5)

17. detsembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 15 esimene lõik). Sarnaselt

võimaldab TsMS § 371 lg 2 p 1 jätta hagi samadel tingimustel menetlusse võtmata. TsMS

§ 371 lg 2 p 1 kohaldamisel eeldab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust ja

analüüsib, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi

rahuldada. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis

esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud

hageja esitatud õigusliku põhjendusega (Riigikohtu 7. märtsi 2014. aasta määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-192-13, p 8 teine lõik ning seal viidatud 5. juuni 2007. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-56-07, p-d 10 ja 11).

12. Hageja tugineb hagi alusena kõigi nõuete puhul sellele, et kostja rikub oma nime

kasutamisega vaidlusalusest kaubamärgist vastavalt määruse nr 207/2009 art-le 9 tulenevaid

õigusi. Praeguseks ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja hakkas oma nime kasutama

hiljemalt 21. oktoobril 2010, kui kostja kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Määruse nr 207/2009 art 9 lg 3 esimese lause kohaselt jõustuvad ühenduse kaubamärgiga

antud õigused kolmandate isikute suhtes alates kuupäevast, mil avaldatakse kaubamärgi

registreerimine – st käesoleval juhul hageja väidete järgi 7. augustist 2013. Sama artikli teise

lause alusel saaks nõuda mõistlikku kompensatsiooni küsimustes, mis kerkivad esile pärast

ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäeva ja mis oleksid pärast kaubamärgi

registreerimise avaldamist kõnealuse avaldamise tõttu keelatud, aga sellise kompensatsiooni

nõuet hageja otseselt ei ole esitanud ega kostja rikkumisele kaubamärgi taotluse esitamise ja

registreerimise vahelisel alal selgelt tuginenud. Määruse nr 207/2009 art 12 punkt a näeb mu

hulgas ette, et ühenduse kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul

kaubandustegevuse käigus oma nime kasutamist. Kohus leiab, et kõnealuse keeluga on

hõlmatud kõigi selliste kolmandate isikute nimede kasutamine, mis algas enne ühenduse

kaubamärgi registreerimise avaldamise aega (art 9 lg 3 esimene lause), aga samuti nende

nimede kasutamine, mis algas enne kaubamärgi taotluse esitamist (art 9 lg 3 teine lause).

Kuna kostja asus kasutama oma nime 2010. aasta oktoobris ja hageja esitas kaubamärgi

taotluse 2013. aasta märtsis, siis ei anna vaidlusalune kaubamärk määruse nr 207/2009 art 12

punkt a tõttu selle omanikule ega sama määruse art 22 lg 3 kaudu teatavatel tingimustel ka

litsentsiaadile õigust keelata kostjal tema nime kasutamist kaubandustegevuses. Seega ei

saaks kohus ka eeldades hageja faktiväidete õigsust hagi juba menetlusse võetud ega

täiendavates nõuetes rahuldada. Menetlusse võetud nõue (täpsustatud kujul) tuleb jätta

eelmises punktis märgitud menetlusõiguslikel alustel läbi vaatamata ja täiendavad nõuded

menetlusse võtmata.

13. Kuna kohus jätab eeltoodud kaalutlustel hagi läbi vaatamata ja täiendavad nõuded

menetlusse võtmata, siis ei ole vaja vastata kostja sisulistele vastuväidetele. Samuti puudub

vajadus analüüsida veel menetlusse võtmata nõuete teisi puudusi. Vaatamata menetluse

senisele kestusele oli kohtu hinnangul TsMS §-s 2 sätestatud eesmärkidega kõige paremini

kooskõlas esmalt lahendada eelmises punktis uuritud õigusküsimus. Maakohtu käsitluse järgi

välistab see hagi edulootuse nii tähise kasutamise keelamise, nime ja põhikirja muutmiseks

kohustamise kui ka kahju hüvitamise nõuetes.

14. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses

sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 372 lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi

ei ole olnud kohtu menetluses.

15. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-test 1 ja 2 jäävad menetluskulud hageja kanda, välja arvatud kaja esitamise ja

2-13-53321

5 (5)

menetlemisega seotud kostja kulud, mis jäävad TsMS § 169 lg 2 alusel kostja enda kanda.

Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja nõuab

488 euro hüvitamist, mis kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub erinevatest

kuludest seoses kaja menetlemisega. Kuna kajamenetluse kulud jäävad kostja kanda, siis ei

tule neid kulusid hagejal hüvitada ja kohus ei hinda kostja kulusid üksikasjalikumalt.

Kokkuvõttes peavad pooled vastastikku hüvitama null eurot. Hagejal on võimalus TsMS

§ 150 lg 1 p 3 järgi taotleda menetluses olnud hagilt makstud riigilõivu tagastamist.

Täiendavatelt nõuetelt ei ole hageja kohtu andmetel lõivu tasunud, aga TsMS § 150 lg 1 p 2

kohaselt tuleks see niikuinii tagastada.

16. TsMS § 427 võimaldab pooltel esitada määruskaebuse hagi läbi vaatamata jätmisele,

§ 372 lg 5 esimese lause järgi saab hageja kaevata menetlusse võtmisest keeldumisele ja

TsMS § 178 lg 2 alusel kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata

jätmisele.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik