1-15-4381/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2015, Narva kohtumajas, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-15-4381 (14930000482) Kohtunik Anu Ammer Kriminaalasi M.I süüdistuses KarS §

1 lg 1 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni kohaselt KarS § 392 lg 1) järgi

Menetlusliik Käskmenetlus Süüdistatav

M.I, i kukood xxx; kodakondsuseta, si

kõrgharidusega, emakeel vene keel; elukoht xxxx; varem : kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 04.09.2014 otsusega KarS § 320 lg 1 ja § 424 järgi vangistusega 11 kuud ja 28 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat; t puudub. õkend

Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina

, määratud korras P

rokurör Pavel Gordijevski Resolutsioon Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1 ja § 254, § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3, kohus

O T S U S T A S:

M.I süüdi tunnistada KarS § 421

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära miinimum ulatuses, s.o summas 320 eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates juulikuust 2015.a tuleb igas kuus tasuda 26 ( kakskümmend kuus) eurot ja 67 karistuse tasumise hiljemalt 30.06.2016 osamaksega senti, lõpetades rahalise summas

26 (kakskümmend kuus) eurot ja 63 senti.

Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB

Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, №rdea Pank

EE401700017002872300, Danske bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „ 99915400007220 nimi, 1-15-4381 rahalise karistuse

osamakse.“

Mõista M.I-lt riigituludesse menetluskuluna: 585,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel ning 72,00 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Tatjana Massalina . poolt õigusabi osutamise eest

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulu kokku summas 657 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates juulikuust 2015 igakuiselt vähemalt 54 (viiskümmend neli) eurot ja 75 senti, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.06.2016.

Menetluskulu osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, №rdea Pank

EE401700017002872300, Danske bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber selgitus: „ 99915700044446 ning nimi, 1-15-4381, menetluskulu osamakse.“

Kui rahalise karistuse ja menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud

Kriminaalasja materjalide kahtlustatakse KarS § 421 st nähtub, et M.I

1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

II Süüdistuse sisu

M.I ta omandas ja 29.11.2014.a kella 10.55 paiku, süüdistatakse selles, et

suundudes Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti kaudu aadressil Narva

Peterburi mnt 1 toimetas Euroopa Liidu tolliterritooriumile taskulambi sisse ehitatud elektrišokirelva Molnija BL-1103, nimelt kauba, mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas punktis EST 2 f. Strateegilise kauba seaduse § 6 lg 2 kohaselt on selle kauba veoks vajalik kehtiv eriluba, mis peab olema omandatud enne kauba riigipiiri ületamist. M.I polnud kaasasoleva eseme kohta esitada Välisministeeriumi Strateegilise kauba komisjoni eriluba. Sel moel pani M.I toime strateegilise kauba veo ilma nõutava kehtiva eriloata, s.o kuriteo, mis teo toimepanemise ajal oli ettenähtud KarS § 392 lg 1 järgi (alates 01.01.2015.a. KarS § 392 lg 1 on kehtetu, seega tuleb isiku tegevused kvalifitseerida KarS § 4211 lg 1 järgi).

III Prokuröri ettepanek

Võttes ar tõendami prokurör peab võimalikuks vesse, et seseme asjaolud on selged ja

kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, taotleb prokuratuur asja lahendamist käskmenetluses. Karistusregistri andmetel on M.I kriminaalkorras karistatud isik ja tal on kehtiv kriminaalkaristus: on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.09.2014.a otsusega M.I

KarS § 320 lg 1 ja § 424 järgi ning karistatud vangistusega 11 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat.

M.I pani KarS § 392 lg 1 järgi (alates 01.01.2015.a KarS § 421

1 lg 1 järgi) kvalifitseeritava süüteo toime 29.11.2014.a kell 10.55, s.o kehtiva katseaja jooksul. P

rokurör leiab, et M.I on võimalik karistada rahalise karistusega ja vastavalt Karistusseadustiku § 73 lg 5 jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistus täitmisele pööramata määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Prokurör märgib, et süüdistatav on võimeline rahalist karistust kandma.

P ettepan süüdi KarS § 421 rokurör teeb eku tunnistada M.I

lg 1 järgi ja

karistada teda rahalise karistusega 100 s.o summas 32 miinimumpäevamäära ulatuses (kolmsada kakskümmend) eurot ja KarS § 66 järgi määrata tasumine ositi tähtajaga 1 (üks) aasta.

IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS §

254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.

Kriminaalasi ning süüdistusakt süüdistuses saabus kohtusse M.I 29.05.2015. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud 29.05.2015.

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud reisija läbivaatuse aktiga strateegilise kauba komisjoni vastusega, asitõendi ,

vaatlusprotokolliga ja kahtlustatava M.I ütlustega. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus M.I lusid ei käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjao tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Teo toimepanemise hetkel kehtinud KarS § 392 lg 1 (alates 01.01.2015 on KarS § 392 lg 1 kehtetu ja isiku tegevus on kvalifitseeritud KarS § 4211 lg 1 järgi) näeb strateegilise kauba veo või strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise eest ilma nõutava kehtiva eriloata, selle kasutamise õiguse, sertifitseeringu või registreeringuta karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks on M.I puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatav

M.I puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse m tuginedes süüdi õistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuleb M.I tunnistada KarS § 4211 lg 1 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses ehk 320 eurot. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja vastavalt KarS § 66 lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse tasumise ositi kaheteistkümne osam ksena 1 (ühe) aasta jooksul. a

V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 585,00 eurot määratud kaitsja tasu 72

ja eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 alusel, võttes arvesse süüdistatava varalist ja 3

seisundit ja tema resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tal menetluskulud käesolevas kohtuasjas tasuda ositi 12 osamaksena 1 (ühe) aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik