3-13-1799/116 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16.06.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-1799 Haldusasi Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla 03.07.2013. a käskkirja nr 6.-1/859-KP ja 09.10.2013. a käskkirja nr 6.- 1/1441-KP õigusvastasuse tuvastamiseks ning Viru Vangla 07.01.2014. a käskkirja nr 6.- 1/53-KP tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu 20.02.2014. a ja 20.05.2014. a otsused Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant Aleksei Nikiforov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.02.2014. a ja 20.05.014. a otsused muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 16. juulil 2015 (HKMS § 212 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Haldusasi nr 3-13-1799 1. Viru Vangla 03.07.2013. a käskkirjaga nr 6-1/859-KP kohaldati kinnipeetava Aleksei Nikiforovi suhtes alates 03.07.2013 kuni asjaolude äralangemiseni vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja vältida kokkupuuteid teiste isikutega;

2) kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine ning selle vajaduse tingib ka lukustatud osakonna eripära; 4) isiklike esemete keelamist, mis seisneb selles, et kaebajalt võetakse kambrist ära isiklikud esemed, millega on võimalik rikkuda vangla vara.

2. A. Nikiforov esitas vaide, taotledes 03.07.2013. a käskkirja nr 6-1/859-KP tühistamist. Viru Vangla 28.08.2013. a vaideotsusega nr 6-12/192-4 jäeti vaie rahuldamata. 3. A. Nikiforov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 03.07.2013. a käskkirja nr 6-1/859-KP tühistamiseks. 4. Viru Vangla 09.10.2013. a käskkirjaga nr 6-1/1441-KP jätkati A. Nikiforovi suhtes alates 04.10.2013 kuni asjaolude äralangemiseni VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks ning vangla julgeoleku tagamiseks. 5. A. Nikiforov esitas Viru Vanglale vaide 09.10.2013. a käskkirja nr 6-1/1441-KP tühistamiseks. Viru Vangla 13.12.2013. a vaideotsusega nr 6-12/278-4 jäeti vaie rahuldamata. 6. A. Nikiforov esitas 09.10.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, kus märkis, et vaidlustab ka 09.10.2013. a käskkirja ja taotleb kohtult selle käskkirja tühistamist. 7. Viru Vangla 07.01.2014. a käskkirjaga nr 6-1/53-KP jätkati A. Nikiforovi suhtes alates 05.01.2014 kuni asjaolude äralangemiseni VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule. 8. 23.01.2014 esitas A. Nikiforov vaide 07.01.2014. a käskkirja nr 6-1/53-KP tühistamiseks. Viru Vangla 13.02.2014. a vaideotsusega nr 6-12/19-5 jäeti vaie rahuldamata. Viru Vangla 21.02.2014. a haldusaktiga nr 6-12/19-6 tunnistati Viru Vangla 13.02.2014. a vaideotsus nr 6-12/19-5 kehtetuks, kuna 13.02.2014. a vaideotsuse oli allkirjastanud otsustuspädevust mitteomav ametnik. Viru Vangla 21.02.2014. a vaideotsusega nr 6-12/19-7 jäeti A. Nikiforovi vaie uuesti rahuldamata. 9. Tartu Halduskohus andis 14.01.2014. a määrusega nõusoleku minna tühistamisnõudelt Viru Vangla 03.07.2013. a käskkirja nr 6-1/859-KP osas üle tuvastamisnõudele. 10. A. Nikiforov esitas 16.01.2014 Tartu Halduskohtule taotluse, kus märkis, et esitab kaebuse ka Viru Vangla 07.01.2014. a käskkirja nr 6-1/53-KP peale. 11. Tartu Halduskohus andis 29.01.2014. a määrusega nõusoleku minna tühistamisnõudelt Viru Vangla 09.10.2013. a käskkirja nr 6-1/1441-KP osas üle tuvastamisnõudele. Sama määrusega eraldas halduskohus A. Nikiforovi nõuded nii, et haldusasja nr 3-13-1799 nõueteks jääb Viru Vangla 03.07.2013. a käskkirja nr 6.-1/859-KP ja09.10.2013. a käskkirja nr 6.- 1/1441-KP õigusvastasuse tuvastamine ning haldusasja nr 3-14-89 nõudeks jääb Viru Vangla 07.01.2014. a käskkirja nr 6.-1/53-KP tühistamine. 12. Kaebuses ja selle täiendustes leiab A. Nikiforov, et ta ei ole oma käitumisega asetanud ohtu vangla julgeolekut. Kaebaja ei ole kunagi avatud sektoris kakelnud ega konflikti sattunud. 09.10.2013. a käskkirja nr 6-1/1441-KP pikendamisel ei kuulatud kaebajat ära ja tema arvamust ei küsitud. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et avatud osakonnas on 2

kinnipeetavatel rohkem võimalusi rikkumisi toime panna. Vaidlustatud käskkirjad on õigusvastased. Kui kinnipeetav paneb toime rikkumise ja saab selle eest karistada kartserisse paigutamisega või noomitusega, siis ta saab juba karistuse, kuid täiendavalt kohaldatakse tema suhtes veel ka julgeolekuabinõusid. Julgeolekuabinõude kohaldamist võib hinnata lisakaristusena, kuid seadus ei luba ühe teo eest mitu korda karistada. Kaebaja juba viibis kartseris kui tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid käskkirjaga nr 6-1/859-KP. Kaebajat ei paigutatud eraldiasuvasse kambrisse, kuna ta juba viibis üksi eraldi kambris. 13. Tartu Halduskohus jättis 20.02.2014. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt ei riku vaidlustatud õigusaktid kaebaja õigusi, kuna on kooskõlas kehtiva õigusega. Vastustaja tõendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis kaebaja käitumine ajavahemikul 26.06.2013 kuni 02.07.2013 kogumina, kui kaebaja pani toime mitmeid distsipliinirikkumisi, valdavalt karistati kaebajat vangla varasse mitteheaperemeheliku suhtumise eest. Kaebaja on järjepidevalt lõhkunud kartseri vormiriietust (30.07.2013, 31.07.2013, 13.08.2013 ja 10.09.2013) ning vangla leidis, et kaebaja käitumisega seoses ei ole ära langenud temast lähtuv julgeoleku oht. Oluline ei ole, kas kaebaja lõhkus akna kinnises või avatud kambris. Vangla vara lõhkumise ja ametniku ründamise näol on tegemist raskete õigusrikkumistega, mis kujutavad ohtu vangla üldisele julgeolekule. Vangla pidi astuma samme A. Nikiforovi toimepandud rikkumiste minimaliseerimiseks, mistõttu tuli kaebaja suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist mitte ainult tagajärgede likvideerimisele, vaid ka ennetamisele suunatud meetmega. Selline käsitlus on piisav ja kaalutlusvigadeta, et põhjendada kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Ülalmärgitud faktid toetavad vaidlustatud käskkirjade põhjendatust. Vaidlustatud käskkirjade õiguslikes hinnangutes ei tuginenud vastustaja kaebaja käitumise osas põhjendamatutele kahtlustele. Haldusasi nr 3-14-89 14. A. Nikiforov leiab kaebuses ja selle täiendustes, et Viru Vangla rikkus tema õigusi, kui pikendas 07.01.2014. a käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et ta kujutab ohtu teistele isikutele ja vangla julgeolekule ning ei mõista, milles oht seisneb. Samuti jääb arusaamatuks, miks pikendatakse julgeolekuabinõude kohaldamist ennetavalt. Kaebaja ei näita välja negatiivset suhtumist vanglas kehtivate õigusaktide osas. Vangla liialdab ja kohaldab kaebaja suhtes rangemaid meetmeid, mida kaebaja ei ole ära teeninud. 15. Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a otsusega jäeti A. Nikiforovi kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et A. Nikiforov paneb toime uusi distsiplinaarrikkumisi olles eraldi lukustatud kambris, mis näitab tema soovimatust muutuda õiguskuulekaks. Kaebaja on vanglasüsteemi suhtes negatiivselt meelestatud, mida tõendab tema käitumine vanglas. Kaebaja paigutamine avatud osakonda ei ole mõistlik, kuna seal on kinnise osakonnaga võrreldes suurem võimalus rikkumisi toime panna. Eraldatud lukustatud kambris on kaebaja üle järelevalve teostamine hõlpsam ning sel viisil on vähem tõenäoline, et A. Nikiforov võib mõjutada osakonna kinnipeetavaid vangla korda rikkuma. A. Nikiforov kahjustab süstemaatiliselt vangla vara ning seetõttu on vajalik keelata tal ka isiklike asjade kasutamine. Täiendav julgeolekuabinõu ei ole sanktsioon, vaid tulevikku suunatud meede, mille eesmärgiks on ohtu tõrjuda. Kaebajale ei kohaldu VangS § 69 lg 3. Halduskohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et vaidlusaluse käskkirja andmise hetkeks on oht vangla julgeolekule ära langenud või olulisel määral vähenenud. Kirjeldatu alusel on kaebaja puhul tegemist ohtliku, süstemaatilise korrarikkujaga, kes teadlikult ja tahtlikult vanglas 3

kehtivate normide rikkumisega seab ohtu kogu vangla julgeoleku. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Haldusasi nr 3-13-1799 16. A. Nikiforov esitas Tartu Halduskohtu 20.02.2014. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja halduskohtu seisukohaga, et tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekumeetmeid õigesti ja, et nende kohaldamiseks oli tungiv vajadus. Kaebaja suhtes on täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise vajadus ära langenud. Kaebaja on rahulik ja mitteagressiivne ning väide, et ta kujutab ohtu vangla julgeolekule, on paljasõnaline. Kui kaebajat kahtlustataksegi lohakas suhtumises vangla varasse, siis toimus see kinnises kambris, mitte avatud sektsioonis. Kaebaja ei näe sellises teos nagu katkine vanglariietus, vanglale ohtu. Kohtulikult ei ole tõendatud, et kaebaja valas kellegi supiga üle. Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et ei oma tähtsust, kas kaebaja lõhkus akna kinnises või avatud kambris. Üleliigne ja sagedane täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kinnipeetava suhtes provotseerib ja tõukab kinnipeetavat uutele rikkumistele, mitte ei vähenda rikkumisi. Võibolla mõned rikkumised kaebaja panigi toime sellepärast, et teda rõhub psühholoogiliselt kinnine kamber ja sagedane täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Arusaamatuks jääb, milles seisneb rikkumiste minimeerimine kui kaebaja viibib juba kinnises kambris. Kohus ei tuvastanud, kas kaebaja kujutab vanglale ohtu ja kas kohaldatud meetmed olid vajalikud. 17. Vastustaja palub jätta A. Nikiforovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja selgitab, et arvestades seaduse mõtet ja eesmärki, tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tugineda VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alustele. Alus täiendava julgeolekuabinõu kohaldamiseks võib olla seotud isiku varasema käitumisega, sealhulgas kuriteoga, mille eest kinnipeetav karistust kannab. Vangla ei saa jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. VangS § 69 lg 1 rakendamisel ei ole tegemist kaebaja karistamisega. Julgeolekuabinõude kohaldamisega kaitstakse vangla üldist julgeolekut ja eelkõige on tegemist ennetuslikku laadi meetmetega. Haldusasi nr 3-14-89 18. A. Nikiforov esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kaebajal negatiivset meelestatust vanglasüsteemi vastu ja seda pannakse talle süüks valesti. Nõustuda ei saa seisukohaga, et arukas ei ole paigutada kaebajat avatud sektorisse ja, et seal on rikkumise sooritamise võimalus suurem. Kohtu põhjendustest järeldub, et kaebaja eesmärgiks on rikkumisi toime panna, aga tegelikult see nii ei ole. Samuti ei avalda kaebaja mingit mõju teistele kinnipeetavatele. Kaebaja ei kujuta endast ohtu ja ei nõustu, et teda iseloomustatakse ohtlikuna ja rikkumiste toimepanijana. Kaebaja ei ohusta teadlikult vangla julgeolekut, vaid vangla suurendab kaebaja ohtlikkust. 19. Viru Vangla leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuses märgitud kohtu seisukohtadega. 4

20. Tartu Ringkonnakohus liitis 15.05.2015. a määrusega haldusasjad nr 3-13-1799 ja 3-14-89 ühte menetlusse ja menetleb liidetud kaebusi haldusasjana nr 3-13-1799. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 21. Ringkonnakohus leiab, et A. Nikiforovi apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.02.2014. a ja 20.05.2014. a otsused muutmata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei nõustu kohtu järeldustega, ei ole vaidlustatud otsuste tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsustes toodud põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 22. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-33-10 p-s 11 märkinud, et kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. 23. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-3-1-63-09 p-s 12 toonud välja reegli, mille kohaselt täiendavaid julgeolekumeetmeid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Tulevikku suunatud prognoosi ja piiratud teabe alusel antakse hinnang, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline, selle hilisem saabumine ei ole oluline. Arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Alati ei ole nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteovõi kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. 24. Antud juhul leidis tõendamist põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib jätkata õigusrikkumiste toimepanemist. Viru Vangla 03.07.2013. a käskkirjast nr 6-1/859-KP (I kd, tl 63-64) nähtub, et alates 21.06.2013, kui lõpetati eelmise käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine A. Nikiforovi suhtes, on ta osalenud neljas intsidendis, mis on seotud vangla vara kahjustamisega. Lisaks lõhkus A. Nikiforov 02.07.2013 kambri akna klaasi ja pani 30.06.2013 toime vanglaametniku ründamise. Eelneval korral kohaldati A. Nikiforovi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta järjepidevalt lõhkus ja rikkus vangla vara, omades üle 90 distsiplinaarkaristuse. 09.10.2013. a käskkirjast nr 6-1/1441-KP (I kd, tl 76-77) selgub, et pärast 03.07.2013. a käskkirja väljaandmist on A. Nikiforov jätkanud õigusaktidest tulenevate normide rikkumist, visates 18.07.2013 toidujagajat piimaga ning lõhkudes järjepidevalt (30.07.2013, 31.07.2013, 13.08.2013, 10.09.2013) kartseri vormiriietust. 07.01.2014. a käskkirjast nr 6-1/53-KP (II kd, tl 65-66) nähtub, et A. Nikiforov jätkas rikkumiste toimepanemist ka pärast 09.10.2013. a käskkirja väljaandmist ja lõhkus kartseri vormiriietuse 9-l korral ning vangla madratsi ühel korral, mille eest määrati talle distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine. Peale selle on vastustaja viidanud ka sellele, et vangla esemete lõhkumisel on kaebajal võimalik saada ka esemeid, millega on võimalik endale vigastusi tekitada. Eelnevaga on tuvastatud, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus, et A. Nikiforov võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule või panna toime raske õigusrikkumise. Seega on täidetud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eeldused ja puudub alus vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamiseks või tühistamiseks. 25. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu ta ei kujutaks vanglale ohtu ja ei näitaks välja negatiivset meelestatust vanglasüsteemi vastu. Asja materjalidega on tõendatud, 5

et kaebaja paneb järjepidevalt toime distsipliinirikkumisi, olles samal ajal paigutatud eraldi lukustatud kambrisse. Kuna kaebaja käitumine on olnud ettearvamatu ning tema paigutamine eraldi lukustatud kambrisse ei ole rikkumiste arvu vähendanud, ei saa väita, et kaebaja ei kujuta ohtu teistele kinnipeetavatele ja vangla julgeolekule. Sealjuures ei oma tähtsust, kas rikkumine pannakse toime eraldi lukustatud kambris või avatud sektsioonis, kuna igasugune vanglas kehtivate normide eiramine on distsipliinirikkumine. Väljavõte Riiklikust kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrist kinnitab samuti, et A. Nikiforov ei ole lõpetanud rikkumiste toimepanemist, kuna 2013. a jooksul pani ta toime 54 ja 2014. a esimese kolme kuu jooksul 8 distsipliinirikkumist. Seega ei saa väita, et A. Nikiforov järgib vanglas kehtivaid õigusakte, ei kujuta ohtu ümbritsevale ning teda saaks iseloomustada rikkumiste mittetoimepanijana. 26. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas hoiab tema kinnisesse kambrisse paigutamine ära tema poolt uute rikkumiste toimepanemist. Vaidlustatud käskkirjades on leitud, et eraldi lukustatud kambrisse paigutamine minimaliseerib võimalust hankida lahtisest osakonnast esemeid, millega on võimalik lõhkuda vangla vara ning eraldatud lukustatud kambris on kinnipeetava üle järelevalve teostamine kergem. Samuti ka kaebaja isiklike esemete kasutamise keelamine täidab sama eesmärki. Pealegi ei ole kinnisesse kambrisse paigutatud kinnipeetaval võimalik lõhkuda muud vangla vara kui seda, mis asub kambris. 27. Kaebaja avaldab rahulolematust olukorra suhtes, kui ta juba kannab karistust kartserisse paigutamise näol, kuid tema suhtes kohaldatakse jätkuvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ringkonnakohus selgitab, et kuna varasemalt määratud karistused distsipliinirikkumiste eest ei ole kaebaja käitumist positiivselt mõjutanud, tingis kaebaja kinnisesse kambrisse paigutamise kaebaja jätkuvast õigusvastasest käitumisest tulenenud oht vangla julgeolekule, teistele kinnipeetavatele ja kinnipeetavale endale. Lähtudes kaebaja põhjustatud ohust ja kohustusest tagada üldine julgeolek vanglas, kohaldas Viru Vangla kaebaja suhtes ühe täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. 28. Ringkonnakohus selgitab, et kõigis vaidlustatud käskkirjades on viide, et kaebajale anti enne käskkirja koostamist võimalus endapoolsete vastuväidete esitamiseks. Kaebaja kasutas antud võimalust enne 03.07.2013. a ja 07.01.2014. a käskkirja andmist, kuid enne 09.10.2013. a käskkirja andmist loobus esitatud võimalusest. Seega ei ole tõene kaebaja väide, et teda pole enne 09.10.2013. a käskkirja andmist ära kuulatud. 29. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, siis menetluskulud antud haldusasjas puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi 6