1-15-1922/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.juunil 2015.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-1922 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, I ja Sten Lind vi Kesküla Kriminaalasi N.F s

üüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu

2015 aasta otsus 11.märtsi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav N.F , isikukood

XXX kodakondsus: kodakondsuseta elukoht ; ; :

XXXXXXXX XX XXXXXXX iibib Tallinna (v Vanglas emakeel: vene keel; haridus: XXXXXXXXX; );

ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. Kahtlustatavana kinni peetud 30.07.2014.a-31.07.2014.a, 05.09.2014.a ja alates 09.03.2015.a. RESOLUTSIOON

Jätta n kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. N.F apellatsioo

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.

tema 30.07.2014 kella 20.08 paiku N.F süüdistatakse selles,

Tallinnas XXXXX XXX XXX asuvast S -ile kuuluvast J kaupluses, alustas vahetult AS

vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kaks lõhemarja maksumusega 19,79 eurot purk, kaupa kogumaksumusega 39,58 eurot, peitis kaubad endale pükstesse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötajate poolt. Samuti tema, 05.09.2014 kella 12.36 paiku Tallinnas XXXXX X asuvas R -ile kuuluvas R AS

kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kaks psmetušši ri

kogumaksumusega 28,98 eurot ja üheksa huuleläiget kogumaksumusega 48,55 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 77,53 eurot, peitis kaubad endale jaki taskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötajate poolt.

Samuti tema, ajavahemikul 11.02.2015 kella 02.30-st kuni 11.02.2015 kella 05.15-ni

Tallinnas XXXXXX XX X asuvate korterite X ja X llasasja üldkoridoris, võttis võõra va ebaseadusliku omastamise eesmärgil le kuuluvad tööriistad: haamri JT- maksumusega 5 eurot,

erinevad tangid (5tk) kogumaksumusega 25 eurot, veevoolikud mutritega (7-8tk)

kogumaksumusega 50 eurot, elektripirnid (9tk) kogumaksumusega 15 eurot, 15-meetrise elektrijuhtme maksumusega 50 eurot, poldid, mutrid, naelad kogumaksumusega 20 eurot, säästulambid (4tk) maksumusega 30 eurot, isoleerlint (3tk) kogumaksumusega 5 eurot ning jalgrattalambid (2 tk) kogumaksumusega 22 eurot, tekitades JT-le varalist kahju summas 222 eurot. Samuti tema, 09.03.2015 kella 11.35 paiku Tallinnas XXXX XX asuvas S -ile kuuluvas P AS

kaupluses alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis šampooni Apple maksumusega 5,70 eurot, kaks šampooni Citrus maksumusega 5.70 eurot pudel, šampooni

Anti Hair maksumusega 5,70 eurot, šampooni Sensitive maksumusega 5,70 eurot ja ühe pudeli Mask Ultimate Oil maksumusega 5,30 eurot, kaupa kogumaksumusega 33,80 eurot, peitis kaubad endale põue, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötajate poolt.

Oma tahtliku tegevusega N.F pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus nnistas N.F tu süüdi KarS § järgi

199 lg 2 p 9 ja

mõist vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetavat is karistuseks 9 kuud ti

põhikaristust 1/3 võrra lõplikuks mõisteti KarS § 68 lg 1 ja karistuseks

6 kuud vangistust. alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 (30.07.2014.a-31.07.2014.a, päeva

05.09.2014.a)

dmisele kuuluvaks karistuseks kuud 27 ja lõplikuks ärakan mõisteti 5 päeva

vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti N.F kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 09.03.2015.a. N.F suhtes valiti tõkendiks – vahistamine, mida kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistuse ärakandmiseni. Sama otsusega rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja mõisteti välja menetluskulud, s.o sundraha ja kaitsjatasu.

APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni esitas N.F , kes vaidlustab otsust temale mõistetud karistuse määra osas, kuna ainult üks episood on lõpuleviidud ja kolm episoodi jäid katse staadiumi. Palub vähendada karistuse määra kasvõi 1 kuu võrra.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooni leia iivitu ning ga b üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspekt tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-

1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega

(nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses osas.

tehtud järeld sisust lähtu uste muutmiseks. Apellatsiooni des on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

Kolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. akohtu poolt mõistetud Ringkonnakohus leiab, et ma

karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

4.1 Kolleegium leia toodud argumendid ei anna alust b üksmeelselt, et apellatsioonis

maakohtu otsuse tühistamiseks ega lühemaajalise vangistuse N.F-ile mõistmiseks. KarS § 199 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase lg 2 p 9

vangistuse, . Maakohus on seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust N.F karistanud 9 kuulise vangistusega,

mida on vähendatud 1/3 võrra.

Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on pigem sanktsiooni

N.F alammäära lähedane. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et

di neljas varguse episoodis, mõisteti süü siis on maakohtu poolt mõistetud

karis juhul ei ole maakohus karistus tuse määr enam kui kohane. Käesoleval määra valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -

määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld kui ka eripreventiivseid eesmärke - ning andnud sellega seisukoha ka juba

apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

5. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Sten Lind Ivi Kesküla