2-14-34803/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-34803

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2015. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-34803 Tsiviilasi PlusPlus Baltic OÜ hagi Tõnu Selli vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 814.64 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja PlusPlus Baltic OÜ (registrikood 12273105; Jõe 3 Tallinn 10151) • Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (menetlus@plusplus.ee) • Kostja Tõnu Sell (isikukood 35305172760; XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg 24.03.2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista Tõnu Sellilt PlusPlus Baltic OÜ kasuks põhivõlg 407.32 eurot ja viivised 407.32 eurot, kokku 814.64 eurot (kaheksasada neliteist eurot 64 senti). Menetluskulud 1. Jätta menetluskulud Tõnu Selli kanda. 2. Välja mõista Tõnu Sellilt PlusPlus Baltic OÜ kasuks menetluskulud 245 eurot (kakssada nelikümmend viis eurot). Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 1. Tartu Maakohtu menetluses on PlusPlus Baltic OÜ hagi Tõnu Selli vastu põhivõla 407.32 euro ja viiviste 407.32 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-iga Tele2 Eesti 27.08.2009 liitumislepingu 40039646, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest tasuma. Kostja on jäänud võlgu 01.03.2011 kuni 27.10.2012 esitatud arvete eest tasumisega.

AS Tele2 Eesti loovutas oma nõude kostja vastu 2013. aasta lõpus hagejale. Enne hagejale loovutamist nõudis võlga sisse AS Tele2 Eesti esindajana Creditreform ning sinna makstud summad on hageja arvestanud võlgnevusest maha.

Üldtingimuste kohaselt on kostjal kohustus tasuda viiviseid 0.15% päevas. 09.02.2013 kuni 03.02.2015 eest on hagejal õigus nõuda viiviseid 442.35 eurot, hageja vähendab viiviseid põhivõla suuruseni.

KOSTJA VASTUVÄITED 2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja vastuväidete kohaselt on tema sellel numbril kolmas omanik ning on ebaselge eritariifsete kõnede arvestus. Kostja tuli selle numbriga EMT-st üle Tele2-te. Kostja on teinud kokkuleppe Creditreformiga, kust öeldi, et temaga seotud menetlus on lõpetatud. Kostja õuele tulid mingid võõrad mehed raha nõudma ning kostja soovib nende isikute nimede teatamist, kes käisid temalt raha küsimas.

Kostja leidis, et viiviste summa on ülemäära suur, aga arvutuskäik on õige.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja sõlmis AS-iga Tele2 Eesti 27.08.2009 liitumislepingu 40039646 (tl 19-36).

AS Tele2 Eesti loovutas oma nõude kostja vastu hagejale ning ta on saatnud kostjale ka sellekohase teate (tl 77).

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja esitatud arvestuste kohaselt on kostja jäänud võlgu arvete tasumisega alates 01.02.2011 kuni 01.01.2012 (tl 37-76). Pärast seda perioodi ei ole kostjale kuutasu tasumise kohustusega arveid esitatud ning tema poolt tasutud summad on võlgnevusest maha arvestatud.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole selge eritariifsete kõnede arvestus. Kostjale esitatud arvetelt nähtub, et eritariifsetele numbritele on helistatud 2011. aasta veebruaris, märtsis, aprillis. Hageja selgituste kohaselt ei ole eritariifsete kõnede logi säilinud.

Seega oli poolte vahel sõlmitud sideteenuste osutamise leping ning müügileping (kõneaja müümiseks), millele saab kohaldada VÕS § 619 ning VÕS § 208. Kostjal oli kuni lepingu lõpetamiseni kohustus täita oma lepingujärgseid kohustusi, s.t tasuda tarbitud teenuste eest. Kostja on esitanud vastuväite eritariifsete teenuste osas, kuid ei ole näidatud perioodi eest tasunud ka igakuiseid kuumakseid. Kostja ei ole näidanud, et tema telefon oleks olnud kellegi teise käes (näiteks remondis), millest tulenevalt saaks järeldada, et kostja teenuseid ei tarbinud. Kostja läks AS-i Tele2 Eesti üle AS-ist EMT oma numbriga 2009. aastal ja seega ei saa ka eeldada, et keegi oleks teinud kõned enne numbri kostja kasutusse minekut. Tulenevalt

üldtingimuste p 4.2 vastutab klient, kes on võimaldanud kolmandal isikul kasutada SIM-kaarti (s.t ka helistada tema telefonilt) Tele2 ees osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumise eest. Kohus mõistab VÕS § 208 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 407.32 eurot.

5. Hageja on viiviseid arvestanud 09.02.2013 kuni 03.02.2015 eest ning lähtunud lepingujärgsest viiviste määrast. Kuna kostja võlgnevus tekkis 01.02.2011 kuni 01.01.2012, on hageja arvestanud viiviseid vähema aja eest kui võimalik. Kostja ei ole vaidlustanud viiviste arvutust ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 407.32 eurot.

6. Kohus jätab tähelepanuta kostja viited võõraste meeste poolt raha nõudmisele, kuna see ei ole käesoleva menetluse esemeks. Kostjal on õigus pöörduda kaebusega politsei poole.

7. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 363 eurot ja tasutud riigilõivu 175 eurot.

Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ning tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ning ühe kohtuistungiga, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 70 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskuluks 245 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik