1-15-4833/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2015.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-4833 (15230200298)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Liilia Rehhovskaja

Prokurör Kati Maitse-Pärkna

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: I.U isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodakondsusega; emakeel: eesti keel;

keskharidusega; töökoht: puudub; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.U KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

28.03.2015.a, s.o 1 (üks) päev ning ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 kuu 29 päeva, see on 59 päeva vangistust, üldkasuliku tööga selliselt, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 59 (viiskümmend üheksa) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 4 alusel on I.U kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas XXX;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud ning allutada I.U üldkasuliku

töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

I.U suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista I.U-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammäära – 585.00 eurot;

- tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses – 96.00 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 68.10

eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank,

EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 №rdea Pank.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega

tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

I.U süüdistatakse selles, et tema 28.03.2015.a kella 06.31 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas,

Estonia pst 5a juures suunaga Laikmaa tänava poole, mootorsõidukit Ford Fusion, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,82 mg/l laiendmääramatusega

± 0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,75 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid /juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi

3 ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/.

Sellise tegevusega pani I.U toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava I.U karistamist vangistusega 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb I.U kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.03.2015.a, s.o 1 päev, arvata karistusaja hulka, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 1 kuu ja

29 päeva. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetav vangistus 1 kuu ja 29 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 kuule ja 29 päevale vangistusele, mis on 59 päeva, vastab 59 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb sooritada 6 kuu jooksul.

KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb süüdlasel üldkasuliku töö tegemisel järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lõikele 1:

- elama kohtu määratud alalises elukohas;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele,

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15-ks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele.

I.U nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgituse sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et

menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest

aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb I.U temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista

ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab I.U süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

4

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid

määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest

otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund

tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid,

mis lubaksid järeldada, et I.U esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile

põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka

seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise

otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi

kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa

kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada

kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna

mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha 585.00 eurot. Lisaks sundrahale

tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 96.00 eurot, mis on samuti menetluskulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4.

Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t

määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Kohtunik