3-13-70164/78 · 3-13-70164/78 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-70164

1

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-70164 Haldusasi I.S.i kaebus Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsuse nr 181 "Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks" õigusvastasuse tuvastamiseks ja Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" tühistamiseks.

Menetlusosalised Kaebaja – I.S.; esindajad v-adv Eerik Entsik ja adv Mari-Liis Mets Vastustaja – Harku vald, esindaja v-adv Taivo Ruus Kolmas isik – OÜ Strantum, esindaja v-adv Taivo Ruus

Asja läbivaatamine Suuline ja kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta I.S.i kaebus Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsuse nr 181 "Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks" õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata. 2. Jätta kaebaja kaebus Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" tühistamiseks rahuldamata. 3. Mõista kaebajalt I.S. välja kolmanda isiku OÜ Strantum (reg. kood 10731164; asukoht Kooli 2A Harku vald, Harju MK, 76901) kasuks välja menetluskulud kokku summas 4536, 75 eurot.

3-13-70164

2 4. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 15.07.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.12.2013 saabus Tallinna Halduskohtule I.S.i kaebus Harku Vallavalitsuse 08.07.2013 otsuse nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“ tühistamise nõudes koos taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 2. 17.12.2013 määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ühtlasi jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15 päeva puuduste kõrvaldamiseks. 3. 23.12.2013 esitas kaebaja taotluse kaebuses kohtu poolt osundatud puuduste kõrvaldamiseks. 4. 31.12.2013 esitas kaebaja halduskohtu 17.12.2013 määruse resolutsiooni p-le 1 (esialgse õiguskaitse mittekohaldamine) määruskaebuse. 23.01.2014 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata. 5. 06.02.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Harku valla ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse Osaühingu Strantum. 13.05.2014 määrusega luges kohus I.S.i kaebuse tähtaegseks. 6. 30.06.2014 saabus kohtule kaebaja avaldus kaebuse nõuete muutmiseks. Harku Vallavalitsus andis välja 23. mai 2014. a otsuse nr 71 millega väljastati veetöötlusjaamale kasutusluba. Kuna kasutusloa andmisega on ehitusloa kehtivus lõppenud, soovis kaebaja muuta ehitusloa tühistamise nõude õigusvastasuse tuvastamise nõudeks. Kaebaja esitas täiendava taotluse tühistada veetöötlusjaama kasutusluba. Kaebaja palub Harku Vallavalitsuse 08.07.2013 otsuse nr 181 tühistamise asemel tuvastada selle õigusvastasus. 7. 01.07.2014 saabus kohtule Harku valla ja OÜ Strantum taotlus I.S.i kaebuse menetluse lõpetamiseks ja kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Taotluses märgitakse, et Harku Vallavalitsus on 23.05.2014 otsusega nr 71 andnud Kasevälja tee 9a asuvale veetöötlusjaama hoonele kasutusloa. Vastavalt kohtupraktikale on ehitusloa kehtivus sellega ammendunud ning sellest tulenevalt taotleb vastustaja kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel või alternatiivselt HKMS § 151 lg 1 p 4 alusel. 01.07.2015 määrusega määras kohus kohtuistungi toimumise aja – 02.12.2014. 8. HKMS § 49 lg 1 alusel rahuldas kohus kohtuistungil protokollilise määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks. Muudetud kaebuse nõueteks on Harku Vallavalitsuse 08.07.2013 otsuse nr 181 "Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks" õigusvastasuse

3-13-70164

3 tuvastamine ja Harku Vallavalitsuse 23. mai 2014. a otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" tühistamine. 9. 02.12.2014 toimunud istungil läks kohus poolte nõusolekul suuliselt menetlusest üle kirjalikule menetlusele. 10. 07.05.15. määras kohus vastamise tähtajad ja otsuse tegemise aja.

KAEBAJA SEISUKOHAD

11. Kaebaja esitas kaebuse veetöötlusjaama ehitusloa (otsus nr 181) tühistamise nõudes ja leidis, et haldusakt ja selle alusel kavandatav ehitustegevus ning rajatav Kasevälja veetöötlusjaam rikub vahetult ja oluliselt kaebaja naabrusõigusi ja kaebaja omandiõigust. 12. Kaebaja kinnistu Kivi tee 6 on kolmest küljest ümbritsetud tema isale kuuluva kinnistuga, mis on sotsiaalmaa ja ning sellel asub kõrghaljastus (mets). Kaebaja (esialgses kaebuses) kinnistu piirist ca 10 m kaugusel on kolmanda isiku kinnistu (ca 50 m kaugusel kaebaja elamust), mille pindala on 200 m2. See on täielikult ümbritsetud J,S. kinnistuga. Piirkonna kohta kehtib Harku Vallavolikogu 29.05.03.a. otsusega nr 41 kehtestatud Kasevälja elurajooni DP. Selle kohaselt peab Kasevälja tee 9 a kinnistul paiknema puurkaev ja selle kaitseks mõeldud ca 30 m2 brutopinnaga ning 3,5 m kõrgune väikeehitis. Kaebaja väitis, et ta sai isalt teada, et on antud välja otsus nr 181, mis lubab ehitada kolmanda isiku kinnistule massiivse 4,7 -4,9 m kõrge ja 142,7- 156,5 m2 brutopinnaga uue veetöötlusjaama, mis ümbritsetakse kõrge keevispaneelaiaga, lisaks rajatakse killustikkattega teed ja platsid 460 m2 suurusel alal ning muru 112 m2 , kokku on nähtud ehituslast tegevust 716,2-730,1 m2 suurusel alal. Kasevälja veetöötlusjaama kaitsevöönd on diameetriga 50 m, mille kohaselt jääb kaebaja kinnisasjast ca 1/5, sh osa abihoonest, milleks on väliköök ja –grill, veetöötlusjaama kaitsevööndi sisse. Seega on enam kui 500 m2 ulatuses planeeritavast tegevusest kavandatud teostada J.S. kinnistul. Kaebaja esitab vaatlusprotokolli, mis on koostatud haldusasjas nr 3-13-1670. Seega rajatakse piirkonda suur massiivne ning piirkonda sobimatu uusehitis, mida DP ei võimalda. Kaebajale ei ole ehitusloast teada antud ja teda ei kaasatud loa andmise menetlusse. Rikutud on seadust ja hea halduse põhimõtteid. Kaebajal on seadusega kaitstav õiguspärane ootus eeldada, et vahetusse lähedusse ei rajataks väikehoone ja kõrghaljastuse asemele suurt massiivset ja ümbrusesse mittesobivat veepuhastusjaama, mis kahjustab kaebaja vaadet, millest võivad levida kaebaja kinnistule kahjulikuid mõjutused, mis kahjustavad naabrusõigusi. Negatiivsete mõjude intensiivsuse tõttu on tegemist kaebaja omandiõiguse riivega. Kaebajal on naaberkinnistu omanikuna õigus nõuda, et naaberkinnisasjal teostatakse ehitustegevust kooskõlas seadusega ning et väljastatud ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt oleks kooskõlas kehtestatud DP-ga. Kaebaja viitab EhS § 19 lg 1 p 1 ja EhS § 24 lg 1 p 1 ja leiab, et ehitusloa väljastamiseks tulnuks keelduda, kui ehitusprojekt ei vasta kehtestatud DP-le, antud juhul see DP-le ei vasta. Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta DP-le. Ehitusluba ei saanud väljastada ja haldusakt tuleb tühistada. Teadmata põhjusel on oluliselt muutunud hoone kõrgus, suletud brutopind ja ehitusalune pind. Muutunud veetöötlusjaama viiva juurdepääsutee asukoht. Tegemist on valdavalt väike- elamumaaga, Kasevälja tee 9 on sotsiaalmaa, seega kavandatav ehitis rikub kõikide elurajooni kinnistuomanike subjektiivseoid õigusi. Tegemist on laia isikute ringi mõjutava uusehitisega,

3-13-70164

4 seega tuleb arvestada erinevate isikute ja huvigruppide seadusega tagatud õigustega. Selleks tuleb koostada DP , et jõuda tasakaalustatud, läbimõeldud ja igaühe huvisid arvestava lahenduseni. Haldusakti põhjendustest ei nähtu, et oleks teostatud kaalutlusõigust kooskõlas seaduse ja õiguse üldpõhimõtetega. Ka ei nähtu, miks on vajalik veepuhastusjaama rajada nimetatud asukohta ja mitte mujale. Puudub eelhinnang, kas kavandatud tegevusega kaasneb keskkonnamõju ja miks ei ole vaja läbi viia KSH-d. Varasem töö nr 302/02 ei saanud käsitleda täiemahuliselt keskkonnamõju hindamist. Vee erikasutusloa valdkonna kuuluvate tegevuste puhul tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 29.08.05 määrusega nr 224. Menetlusse jäid kaasamata puudutud isikud. Kaebaja nimetab HMS § 40 lg 1, lg 2 tulenevaid õigusi; teda tuli menetlusse kaasata, ära kuulata. Kaebaja viitab RK HK lahendile nr 3-3-1-42-03 ja leiab, et asjast ilmselgelt puudutatud naabri arvamus oli mõistlik ära kuulata juba enne PT-de väljastamist. Kaebaja on Kasevälja tee 9 kinnisasja piirinaaber, seega ilmselgelt puudutatud isik, kes ei saanud oma arvamust esitada. Selline menetlusnormdie rikkumine on raske ja toob kaasa haldusakti tühistamise (RK HK lahend nr 3-3-1-23-06).

Kaebajale kuuluv kinnisasi on ümbritsetud männimetsaga, kusjuures olemasolevat 9,2 m2 ehitusalase pinnaga ja 2,4 m kõrget väikeehitist (nn pumplahoonet) ei ole kaebaja kinnisasjalt üldse näha. Kaebajal on subjektiivne huvi selle suhtes, et tema naabruses säiliks praegune olukord, mis on kooskõlas detailplaneeringuga, st et tema kinnisasja ümber oleks looduslik kõrghaljastus (ca 60-80 aastane männimets). Kaebaja nimetab, et tema subjektiivseid õigusi ja vabadusi rikub asjaolu, kui tema kinnisasjast 8m kaugusel olemasolev kõrghaljastus raiutakse maha ning selle asemele rajatakse 144,2-158,1 m2 ehitusaluse pindalaga ning 4,9 m kõrgusega suur ja massiivne vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis. Samuti rikub eeltoodud asjaolu kaebaja õiguspärast ootust olemasoleva loodusliku miljöö ja olustiku säilimise suhtes. Kuna kaebaja õueala (terrass ja hooldatud aed) ning kaebaja väliköök ja –grill asuvad Kasevälja tee 9a kinnisasja pool ning kuna olemasolev kõrghaljastus likvideeritakse, siis hakkab loodav tööstusrajatis paiknema sisuliselt kaebaja õues, mis kahjustab kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi. Kaebaja kordab juba esitatut ning jääb seisukohale, et temale kuuluvat kinnisasja ja Kasevälja tee 9a kinnisasja lahutab üksnes 8 m, siis tuleb kaebajat lugeda Kasevälja tee 9a kinnisasja piirinaabriks, kelle puhul peab seaduse kohaselt eeldama subjektiivsete õiguste ja vabaduste rikkumist. Kaebaja leiab, et pole välistatud, et Kasevälja veetöötlusjaamast hakkab tulevikus levima kaebaja elamuni erinevaid kahjulikke mõjutusi, so erinevaid lõhnu, vibratsiooni, müra vms, mis samuti kahjustab kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi. Kuna konkreetsel juhul ei ole Harku Vallavalitsuse poolt antud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ega läbi viidud keskkonnamõjude hindamist, siis ei saa antud olukorras selliste kahjulike mõjude tekkimist mõistlikult välistada.

13. Ehitusprojekti vastuolu detailplaneeringuga ja kaebuse eduväljavaateid kinnitab OÜ Strantum tegevus, sest 26.11.2013 on kolmas isik Harku Vallavalitsusele esitanud taotluse Kasevälja tee 9a kinnisasja osas detailplaneeringu algatamiseks. Taotluse kohaselt on uue detailplaneeringu eesmärgiks olemasoleva detailplaneeringu muutmine Kasevälja veetöötlusjaama rajamiseks vastavalt 15.08.2013 väljastatud ehitusloale nr 16967. Avalik ja kolmanda isiku huvi ei saa kaaluda üles kaebaja õiguste tõsist rikkumist ja õigusaktide täitmata jätmist. Puudub avalik huvi veetöötlusjaama rajamiseks. Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahaliste vahendite kasutamine ei saa õigustada uue veepuhastusjaama koos juurdepääsutee ja parklaga rajamist olukorras, kus sellist ehitusõigust kehtestatud detailplaneering ei anna. Uue veetöötlusjaama ning killustikkattega teede ja platside ehitustöödega ei saa rikkuda kaebaja õigusi.

3-13-70164

5 Kohtule vastamisel täpsustas kaebaja, et detailplaneeringuga kooskõlas oleva väikehoone asemele rajatav uusehitis on massiivne ja piirkonda sobimatu.

14. Harku Vallavalitsus on ehitusloa väljastamise menetluses rikkunud oluliselt ja korduvalt alljärgnevaid seadusest ja heast haldusest tulenevaid põhimõtteid: - põhimõtet, mille kohaselt I.S. kui puudutatud isik (Kasevälja tee 9 kinnisasja piirinaaber, kusjuures veetöötlusjaama juurdepääsuteed ja rajatavad trassid ja tehnorajatised asuvad I.S. omandisse kuuluvast Kivi tee 6 kinnisasjast ca 10 m kaugusel) peab olema kaasatud ehitusloa väljaandmise menetlusse; - põhimõtet, mille kohaselt I.S.’ile kui puudutatud isikule peab olema antud võimalus esitada omapoolne seisukoht ja võimalikud vastuväited planeeritavale ehitustegevusele Kasevälja tee 9 ja Kasevälja tee 9a kinnisasjal; - põhimõtet, et väljastatud ehitusluba peab olema I.S.’ile kui puudutatud isikule kätte toimetatud. 15. Harku Vallavalitsus ei ole diskretsiooni (kaalutlusõigust) teostanud kooskõlas seaduse, õiguse üldpõhimõtete ning diskretsiooni piiride ja eesmärgiga.

16. 30.06.2015 esitatud kaebuse muutmise taotluses selgitab kaebaja, et tal on põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise suhtes, kuivõrd peale kasutusloa tühistamist võib ehitusloa kehtivus taastuda ning kaebaja huviks oleks saada kohtulahend, millega oleks üheselt tuvastatud ehitusloa õigusvastasus ning kindlaks tehtud asjaolu, et ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule. 17. Kuivõrd kaebaja palub kohtul tühistada Harku Vallavalitsuse 23. mai 2014. a otsus nr 71 täpselt samadel põhjendustel, kui ehitusluba, siis ei pea kaebaja vajalikuks hakata esialgse kaebuse väiteid üle kordama. Ka kasutusloa väljaandmise menetluses on Harku Vallavalitsus oluliselt ja korduvalt rikkunud menetlusõiguse norme. Harku Vallavalitsus ei teavitanud kaebajat kasutusloa väljaandmise menetluse algatamisest, kaebajale ei antud võimalust esitada omapoolset seisukohta kasutusloa väljaandmise suhtes ning kaebajale ei ole kasutusluba kätte toimetatud seaduses sätestatud korras allkirja vastu. 18. Kaebaja täpsustas asjaolusid illustreeriva fotomaterjaliga 13.04.15 /tlk 18 IV kd) ja esitas fotod olukorrast ülevaate saamiseks. 19. 05.01.2015 esitatud seisukohas (III kd, tl 2) märgib kaebaja, et vastustaja ja kolmas isik on esitanud tegelikkusele mittevastavaid ning eksitavaid väiteid. Kaebaja hinnangul on väär ning tegelike asjaoludega vastuolus vastustaja ja kolmanda isiku väide, et ehitusluba väljastati ehitustegevuseks üksnes Kasevälja tee 9a kinnisasjale. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on OÜ-le Strantum kuuluva Kasevälja tee 9a kinnisasja pindalaks 200 m2. OÜ Augur koostatud Kasevälja veetöötlusjaama ehitusprojekti seletuskirjast tuleneb, et ehitusprojektiga nähti ette Kasevälja tee 9a kinnisasjale veetöötlusjaama ehitus ehitusaluse pinnaga 158,1 m2. Kasevälja veetöötlusjaama ehitusprojekti seletuskirja punktis 2 on märgitud, et juurdesõit (asfaltfreespuru kattega tee) hoonele toimub Kasemetsa teel läbi Kasevälja 9 krundi, piki Kasemetsa tee 4 krundi piiri. Parkimiskoht on ette nähtud hoone ette asfaltfreespuru kattega platsile. Likvideeritakse otseselt hoone alla ja juurdesõiduteele jäävad puud (11 tk). Hoone ümbrus 3 m ulatuses puhastatakse võsast ja rajatakse muru. Kasevälja veetöötlusjaama ehitusprojekti asendiplaanilt tuleneb, et rajatava veetöötlusjaama ehitusaluseks pinnaks on 144,2 m2, projekteeritud killustikkattega teede ja platside pinnaks on 460 m2 ning heakorrastatavaks alaks (muruks) on 112 m2. Samuti tuleneb asendiplaanilt, et veetöötlusjaama ümber rajatakse 2,03 m kõrge keevispaneelaed (93,2 jm). Seega tuleneb nii Kasevälja veetöötlusjaama ehitusprojekti seletuskirjast kui ka asendiplaanilt selgelt, et ehitusprojektiga nähti ette veetöötlusjaama rajamist (ehitusaluse pinnaga 144,2 m2 – 158,1 m2),

3-13-70164

6 killustikkattega teede ja platside rajamist (pindalaga 460 m2) ning heakorrastatava ala (muru) rajamist (pindalaga 112 m2), samuti parkimisplatsi ja heakorrastatavat ala ümbritseva 2,03 m kõrge keevispaneelaia rajamist. Kokku nägi Kasevälja veetöötlusjaama ehitusprojekt ette ehitustegevuse (158,1 m2 + 460 m2 + 112 m2) ca 730,1 m2 suurusel maa-alal ning kuivõrd Kasevälja tee 9a kinnisasja pindalaks on 200 m2, siis sellest tulenevalt pidi vähemalt 500 m2 ulatuses ehitustegevus toimuma J. S. omandisse kuuluval Kasevälja tee 9 kinnisasjal. Ülaltoodust tulenevalt on väär ja vastuolus tegelike asjaoludega Harku Vallavalitsuse ja Osaühingu Strantum poolt 17. detsembri 2014. a seisukohas esitatud väide, et ehitusluba väljastati ehitustegevuseks üksnes Kasevälja tee 9a kinnisasjale. Juhul, kui ehitusloa väljastamise aluseks olev ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule, siis on sellega automaatselt rikutud naaberkinnisasja omaniku ja muude detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasjade omanike naabrusõigusi, kuivõrd detailplaneering on käsitletav naabrite vahelise kokkuleppena tulevase võimaliku ehitustegevuse ja ehitusmahu kohta. 20. Kaebaja on seisukohal, et Kasevälja tee 9 kinnisasjale on ehitatud tunduvalt suuremas ulatuses kui ehitusprojektiga lubatud. Kaebaja tugineb 30. detsembril 2014 Hades Geodeesia OÜ poolt koostatud ekspertarvamuse. Kokku on Hades Geodeesia OÜ 30. detsembri 2014 ekspertarvamuse kohaselt J. S. omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale ehitatud väljapoole sundvalduse ala kokku 914,2 m2 ulatuses. Ekspertarvamuse lisaks 5 oleva plaani kohaselt on tegelikult Kasevälja veetöötlusjaama ehitusaluseks pinnaks 193,1 m2. Ekspertarvamusele lisatud fotodelt nähtub analoogselt, et suur osa ehitustegevusest on teostatud J. S. omandisse kuuluval Kasevälja tee 9 kinnisasjal, sealhulgas väljaspool sundvalduse ala. Riigikohtu halduskolleegiumi 16. aprilli 2014 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-3-1-88-13 on märgitud, et „ehitisele tervikuna kasutusloa andmise otsustamisel tuli vastustajal hinnata muu hulgas ehitise vastavust ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile ning ehitusloa muutmise võimalikku vajadust (EhS § 23 lg 81 ja § 34 lg 1 p 61; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-84-04, p 10)“. 21. Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2014 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-3-1-92-13 viidatakse analoogselt, et „haldusorganil lasub kohustus hinnata kõrvalekaldumiste olulisust ja ehitusloa muutmise vajalikkust. Kui ehitis on valminud, siis tuleb kõrvalekalded kõrvaldada kasutusloa taotlemise käigus. Ehitisele tervikuna kasutusloa andmisel tuleb haldusorganil hinnata muu hulgas ehitise vastavust ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile ning kõrvalekallete ulatust ja olulisust, samuti ehitusloa muutmise vajadust ja võimalikkust (EhS § 23 lg 81 ja § 34 lg 1 p 61)“. 22. Käesoleval juhul ei ole asjaoludest tulenevalt Harku Vallavalitsuse poolt kaevatava 23. mai 2014. a otsuse nr 71 „Kasutusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)“ vastuvõtmisel hinnatud olemasoleva ehitusloa ja ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti muutmise vajadust ja võimalikkust. Märgitud asjaolud kinnitavad, et Harku Vallavalitsuse 08. juuli 2013 otsus (digitaalallkirjade kinnituslehel oleva faili nime kohaselt on tegemist 08. augusti 2013. a otsusega) nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“ on õigusvastane. Samuti on asjaoludest tulenevalt ilmne, et õigusvastane on ka Harku Vallavalitsuse 23. mai 2014 otsus nr 71 „Kasutusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)“.

23. Kaebuse esitaja vastas kohtu küsimustele täpsustavalt 27.02.15 (tlk 28 III kd), et kaebuses esitatud argumente tema esitatud fotod vaate kohta ei sisalda valeandmeid. 23.12.13.a. nimetas kaebaja, et tema kinnisasja õueala (so terrass ja hooldatud aed, kus kaebaja suvel peamiselt viibib) jääb Kasevälja 9a kinnisasja ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatise poole. Seal raiuti maha olulises mahus metsa. Metsa raiuti J.S. kinnistul, seega naaberkinnisasjal. Fotod kajastavad ekspertarvamuse seisukohti, et ehitus-ja kasutusloa alusel on rajatud väljapoole Kasevälja 9 a kinnisasja palju rajatisi. I.S.i osas rikutakse väljavaadet tema kinnisasjalt ning tema õigust privaatsusele, mis on omandiõiguse rikkumine. Samuti levib kinnisasjale müra. Negatiivsete mõjude olemus ja intensiivsus on selline,

3-13-70164

7 millega kaasneb omandiõiguse riive. Jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis vähendab kinnistu väärtust oluliselt (võimalikku turuhinda), kuna potentsiaalsed ostjad ei soovi kinnisasja, millest 8 m kaugusel asub müra tekitav vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis. Kaebaja viitab AÕS §-le 144 lg 1 ja selgitab õiguskirjanduse väidetel, et sõltumata sellest, kas tegemist on naaberkinnistuga või mitte, on objekt mõjuulatuses, pealegi on osa rajatisi kaebaja isa kinnistul ehk kaebaja naaberkinnistul. Kaebaja viitab RK HK lahendile nr 3-3-1-25-02 p 21, milles käsitletakse aknast avaneva vaate küsimust ja lisaks viitab ta lahendile nr 3-3-1-42-03 p 30, milles kohus käsitleb aknast avaneva vaate, kui vara väärtust mõjutava teguri tähtsust. Kaebaja rõhutab, et kohus viitas, et ehitusloa andmisel peab kaaluma asjaolu, kas ehitis sobib ümbrusesse või mitte (vt ka RK HK 13.06.03 otsust nr 3-3-1-42-03 p 16). Kaebaja viitab ka lahenditele 3-3-4-12, 3-3-1-4-12 p 10 ja märgib, et halduskolleegiumi juhiste kohaselt peab arvestama kavandatud ehitustegevuse iseloomu ja kaebaja kinnistu vahetut lähedust, seega tuli vastustajal hinnata, kas tema omandiõiguse rikkumise oht on reaalne. Kaebaja järeldab, et ka hajaasustuses tuleb tunnustada kinnisasja omaniku huvi piisavale vaatele kinnisasja territooriumilt, eelkõige õuealalt, so hooldatud terrassilt, aiast, kus suvel peamiselt viibitakse. Omaniku huvi võib olla kaalukam, kui seni tühjalt seisnud maatüki omaniku huvi see võimalikult suures ulatuses hoonestada. Igal juhul peab olema metsa sees kaitstud õiguseks tema õigus piisava privaatsuse säilimisele ja naabrusõiguse rikkumiseks. Kaebaja omandas kinnistu seetõttu, et see hakkas piirnema J.S. kinnistuga. Kaebaja viitab veel RK HK lahendile nr 3-3-1-64-02 p 17; nr 3-3-1-42-03 p 19; nr 3-3-1-4-12 p 11. Naabrusesse ei sobi selline ehitis, see on vastuolus DP-ga, on teistest suurem ja teistsuguse sihtotstarbega kui ülejäänud ehitised, on vastuolus piirkonna ehitustavaga. Rikutud on naabrusõigusi (Tallinna RK 19.06.14 määrus nr 3-13-70013. 24. 11.03.15 ( III kd tlk 43) märkis kaebaja, et tema esitatud fotod kinnitavad, et vaated veetöötlusjaama poole rikuvad kaebaja väljavaadet oma kinnisasjalt, privaatsust ja et toimus lageraie. Nähtub suur jäätmekäitlusega tööstusrajatis, mis ei sobi ümbrusesse. Kinnistu piiril, so 8-10 m kaugusel veetöötlusjaamast on kuulda jaamast lähtuv müra. Samas ei rikuta sellega tõenäoliselt kehtestatud müranorme. Väide, et rajatud vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatisest levib Kivi tee 6 kinnisasja piirini kuuldavat müra, omab tähtsust lähtudes subjektiivsete õiguste ja vabaduste rikkumise seisukohalt, so otsustamaks, kas kaebajal on kaebeõigus. I.S. sai vett oma majapidamisele enne veetöötlusjaama rajamist, see oli teda rahuldav ja kaebajal ei ole kahtlust selles, et kaevatavate haldusaktide tühistamise järgselt säilib igaühele võimalus oma majapidamisele vett saada (tlk 46). Avaliku huviga ei sa põhjendada seda, et väikeelamupiirkonda rajati suus massiivne vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis, mis ei sobi ümbrusesse, piirkonda ja on teistsugune. Seaduse rikkumist ei saa põhjendada avalikes huvides objekti rajamisega., seadus peab kehtima kõigi suhtes. Kaebaja ei ole palunud ettekirjutust veetöötlusjaama lammutamiseks, ümberehitamiseks, see on valla diskretsiooniotsus, missuguse ettekirjutuse ta teeb omanikule või ehitajale peale kasutusloa tühistamist. 25. 13.04.15 Kordas kaebaja juba esitatut ning esitas fotod, milles ühel on kujutatud terrassil asuvat tünnisaun vaatega veetöötlusjaama poole (foto tehtud 13.04.15 tlk 21 IV kd ). Peale vastustaja esitatud fotomaterjali ning seisukohti kaebaja teatas, et laudisaed/tara kaebaja kinnistul oli kinnistu omandamisel 05.03.08) ja kümblustünn oli seal kohas kinnistu omandamise hetkel; konkreetne tünn, mis seal on täna paigas, pärineb 2012.a.

VASTUSTAJA JA KOLMANDA ISIKU (OÜ STRANTUM) SEISUKOHAD

26. 06.03.2014 esitatud vastuses olid vastustaja ja kolmas isik seisukohal, et kaebaja on kaebetähtaja mööda lasknud ning seetõttu tuleks kaebuse menetlemine HKMS § 124 lg 2 järgi lõpetada. 27. Kui kohus leiab, et kaebetähtaega ei ole rikutud, siis tuleb jätta kaebus rahuldamata, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja ei ole suutnud näidata ega selgitada, kuidas kavandatav

3-13-70164

8 veetöötlusjaam tema subjektiivseid õigusi ja vabadusi rikub. Kaebaja huvide kahjustamine on olematu ning kaebaja poolt sisustamata. Kaebaja ei ole ära näidanud, milliseid tema subjektiivseid õigusi rajatava veetöötlusjaamaga rikutakse. Arusaamatu on kaebaja väide tema vaate ja naabrusõiguste kahjustamise ning võimalike kahjulike mõjutuste esinemise kohta, kuna kaebaja ei ole selgitanud, kuidas saab vähem kui 5 meetri kõrgune ja kaebaja majast rohkem kui 50 meetri kaugusel olev madal risttahukas kaebaja vaadet ja naabrusõigusi kahjustada ning millised kahjulikud mõjutused hoonest lähtuksid. 28. Vastustaja ei pidanud läbi viima keskkonnamõju eelhindamist. Antud juhul ei ole tegu mitte reoveepuhasti, vaid veetöötlusjaamaga. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 8 kohaselt peab veetöötlusjaama rajamisel (põhjavee võtmisel) koostama keskkonnamõjude eelhinnangu, kui aastane kogus on üle 200 000 m3. Kasevälja veetöötlusjaama aastane „toodang“ on 12 600 m3 ja kogu Suurupi puurkaevude grupi tootlikkus 124 100 m3 aastas. Nn „keskkonnamõjud“ saaksid antud juhul olla seotud põhjaveemaardlaga laiemalt, mitte kaebaja kinnisasjaga ning teiseks on ka lubamatud keskkonnamõjutused kaebaja kinnistule välistatud. 29. Avalikkusel ja kolmandatel isikutel on suur huvi Harku valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamise projekti tähtaegse lõpetamise ning võrgustiku kiire kasutuselevõtu suhtes. 30. 29.08.2014 esitatud täiendavas vastuses paluvad vastustaja ja kolmas isik jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p-i 1 ja § 121 lg 2 p-i 2 alusel läbi vaatamata, alternatiivselt lõpetada menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. 31. 17.12.2014 esitatud täiendavas seisukohas märgivad vastustaja ja kolmas isik, et ehitusluba on realiseeritud täpselt lubatud mahus ning mingeid korrigeerimisi ei ole vaja kaebaja ega ka ühegi muu isiku õiguste tagamiseks läbi viia. 32. Vastustaja ja kolmas isik selgitavad, et ehitusluba väljastati üksnes Kasevälja tee 9a kinnistule ning on seisukohal, et kaebaja vaadet rikutud ei ole ning ka raiemaht polnud ülemäärane. Kinnistute vahel kasvab igihaljas mets ning tänapäevastele esteetilistele nõuetele vastav veetöötlusjaam on kaebaja kinnistult vaevumärgatav. 33. Harku vald esitas sündmuskoha täpse ülevaate 30.04.15 (tlk 27-103 IV kd) ja märgib, et fotod, ortofotod ja Kivi tee 6 elamu ehitusprojekti asendiplaani alusel saab ülevaate, mis avanes 27.04.15.a. siis, kui vastustaja töötajad viibisid Kasevälja tee 9 a, 9 ja Kivi tee 6 /(väljapool aiaga piiratud ala) ning pildistasid nähtuvat. Fotod on laetud veebiaadressile , kohtule on edastatud laserkettal. Selgus, et Kivi tee 6 elamut ümbritsev puidust piirdeaed ei paikne täpselt kinnistu piiril. Osas kohtades asub see Kasevälja tee 9 kinnistul. Ehitusprojekti asendiplaan kinnitab, et terrassi saab rajada elamu lähedusse 1-2 m elamu seinast ja elamust lõunasse jäävale alale, kui pidada nn tünnisauna ehitiseks, siis selle rajamise õigus puudub, välikamina koht jääb veetöötlusjaamast ca 90 m kaugusele. Vastustaja esitab ka ülelennu orotofoto. Vastustaja leiab, et veetöötlusjaama tegevusega ei kaasne pidevat inimtegevust, mis senisest rohkem privaatsust rikuks, tünnisauna saab paigutada ka mujale krundil või eraldada see varikatusega. Kaebajal on piisavalt kasutada ala, kuhu veetünn teisaldada. Veetöötlusjaama ja Kivi tee 6 elamu vahele jääb okaspuudega kõrghaljastatud ala, selge silmside elamu ja veetöötlusjaama vahel puudub. Kaebaja poolt esitatud 13.04.15 a menetlusdokumendi nr 1/194 lisaks olevas fototabelis kirjeldatu ei vasta täiele määral tõele, kuna kaebaja esitatud fotod nr 4 ja 5 ei ole tehtud Kivi tee 6 kinnisasjal vaid ligikaudselt vastustaja esitatud lisa 1 näidatud kohas nr 4, kuid on ka võimalik, et foto nr 5 ja 1 puhul on kasutatud tarkvaralist suurendust. Kaebaja vastusest võib aru saada, et kaebaja on piiritlenud ala, mille privaatsusele ta esitab kõrgemaid nõudmisi, st alana, mida ta kasutab elamumaana. Aiast väljapoole jääva Kivi tee 6 kinnistu osa käsitleb kaebaja alana, mida ta elamiseks ei tähtsusta ega kasuta., mis on üsna mõistetav sanitaarkaitsealast ja planeeringust tulenevate kasutuspiirangute tõttu. Aiaga piiramine

3-13-70164

9 on toimunud naabermaa omaniku J.S.ga kokkuleppel ja saab eeldada, et praegune olukord on neile sobiv. Kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata, kuna kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikuta ja puudub põhjendatud huvi tuvastusnõude rahuldamiseks. 34. Kolmas isik esitab menetluskulude nõude ja palub hüvitada õigusabikuludena 9073, 51 eurot ning välja mõista see kaebajalt. Esitab selle kohta arved koos spetsifikatsiooniga ja tasumist tõendavate dokumentidega ( tlk 11-137 IV kd). 35. Kohtunõudele vastuseks teatab vastustaja 08.06.15 a, et otsuse nr 181 kuupäeva osas on õige 08.08.13.a. ning kaebuse lisaks nr 7 oleva otsuse nr 181 dateeringul on trükiviga (tlk 139 IV kd).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

36. Muudetud kaebuse kohaselt nõuab kaebaja Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsuse nr 181 "Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks" õigusvastasuse tuvastamist ja Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" tühistamist. 37. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et kaebus (muudetud nõuetega) tuleb jätta rahuldamata. 38. I.S. märkis kaebuses, et tema omandisse kuulub Harjumaal Harku vallas Suurupi külas Kivi tee 6 asuv kinnisasi (kinnistusregistri registriosa nr 8607902, katastritunnusega 19801:001:1276, pindalaga 6818 m2), mis on sihtotstarbelt elamumaa ning nimetatud kinnisasjal asub väikeelamu, mis on I.S. koduks. Kivi tee 6 kinnisasi on kolmest küljest ümbritsetud Harjumaal Harku vallas Suurupi külas Kasevälja tee 9 asuva kinnisasjaga (kinnistusregistri registriosa nr 8604602, katastritunnusega 19801:001:1239, pindalaga 16 754 m2), mille omanikuks on J. S. (kaebaja isa). Kasevälja tee 9 on sotsiaalmaa, millel asub kõrghaljastus (mets). Kivi tee 6 kinnisasja piirist ca 10 m kaugusel (ca 50 m kaugusel I.S. elamust) asub Kasevälja tee 9a kinnisasi (kinnistusregistri registriosa nr 8604702, katastritunnusega 19801:001:1241, pindalaga 200 m²), mis kuulub Osaühingu Strantum omandisse ja mis on ümbritsetud J. S. omandisse kuuluva Kasevälja tee 9 kinnisasjaga. Harku Vallavalitsuse poolt on 08. juulil 2013. a välja antud otsus nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“. Peale ehitusloa andmist väljastati kasutusluba. Nendes asjaoludes põhimõtteliselt vaidlust ei ole ning kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja ei ole Kasevälja tee 9a kinnisasja (kinnistusregistri registriosa nr 8604702, katastritunnusega 19801:001:1241, pindalaga 200 m²) kinnistu piirinaaber. Veetöötlusjaam, mis sai ehitus-ja kasutusloa, asub kinnistul, mis kuulub Osaühingule Strantum. Kaebaja kinnistu ja kolmanda isiku kinnistu vahele jääb J. S. kuuluv kinnisomand (sotsiaalmaa kinnistu). Kaebaja kinnistu ei muutu naaberkinnistuks ka seeläbi, justkui oleks ehitatud J. S. kinnistule nn üle ehitamise tõttu. 39. Kaebuse esitaja leiab, et rikutakse tema subjektiivseid õigusi, mistõttu ta esitas subjektiivseid õigusi ja vabadusi kaitsva kaebuse taotlusega tühistada ehitusuluba. HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel palus kaebaja Harku Vallavalitsuse 08. juuli 2013. a otsuse nr 181 täies ulatuses tühistamist. Täpsustatud andmetel on tegemist 08.08.13 otsusega. Kuivõrd hiljem anti välja kasutusluba, siis seoses Harku Vallavalitsuse 23. mai 2014. a otsuse vastuvõtmisega soovis I.S. muuta oma kaebuses esitatud nõudeid ning esitada kohtule täiendavalt taotluse tühistada Harku Vallavalitsuse 23. mai 2014. a otsus nr 71 „Kasutusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)“.

3-13-70164

10 Seega esitas kaebaja kaebuse muutmise taotluse seoses menetluse ajal asjaolude muutumisega ja kohus rahuldas kaebaja taotluse nõude muutmiseks ning vastustaja ja kolmanda isiku esindaja taotlus menetluse lõpetamiseks jäi rahuldamata. Kaebaja on õigesti viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt kehtib ehitusluba kuni ehitisele kasutusloa andmiseni ja ehitise nõuetelevastavust pärast kasutusloa andmist ei ole võimalik vaidlustada ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamise teel (vt nt 14.04.15 tehtud lahend nr 3-3-1-7-15). Selleks, et halduskohtus vaidlustada juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks ning kaebaja on õigesti viidanud 30. 11.2010. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-63-10. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Riigikohtu halduskolleegiumi on 30. 11.2010. a kohtuotsuses nr 3-3-1-63-10 märkinud, et Ehitusloa õiguslik toime ammendub ehitisele kasutusloa väljastamisega ja ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni, pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse. Pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale protesti või tühistamiskaebuse esitamise teel. Samuti ei ole haldusorganil enam võimalik ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Vastava põhjendatud huvi olemasolu korral on võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine. Selleks, et vaidlustada halduskohtus juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks. Praeguses asjas ei olnud kohus käimasolevas kohtumenetlus veel kohtuvaidluseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtajani jõudnud, mistõttu on HKMS § 49 lg 1 kaebaja taotluse lahendamisel kohaldatav. 40. Kohus koheselt täpsustab, et eraldi dokumendina vormistatud ehitusluba on üksnes haldusakti andmise kohta väljastatud tõend HMS § 55 lg 5 tähenduses ega ole lahutatav korraldusest, mille alusel see väljastati (vt Riigikohtu 09.05.2008 määrus nr 3-3-1-22-08, p 10). Seega tuleb lugeda, et kaebus on esitatud nii korralduse kui ka (ehitus)loa peale tervikuna. 41. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja ei välista vabanemist väidetavalt tema õigusi rikkuvast ehitisest ehkki kaebaja on märkinud, et ta ettekirjutust ei nõua, selle otsustab vastustaja eraldi menetluses. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja soovib saavutada olukorra, et ehitis oleks ehitatud ja seda kasutataks sellistele nõuetele vastavalt, mis arvestaks kaebaja õiguste ja huvidega, mistõttu on selle eesmärgi saavutamiseks otstarbekas muuta kaebust taotluses märgitud viisil. Kohus ei saanud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise võimalust kaebaja poolt kaebuses toodud asjaoludel välistada, mistõttu oli kohtu arvates põhjendatud asja sisuline lahendamine. Kaebaja täpsustas, et esitas subjektiivsete õiguste rikkumise kaebused ja märkis, et õiguste rikkumise ja haldusaktide vaidlustamise põhjused on samad. Kuna kaebaja need selliselt esitas, siis kontrollib kohus nõudeid nii, nagu kaebaja need formuleeris ja käsitleb kaebuse esitamise põhjusi, mis kohtule esitati. 42. Kohus luges kaebuse tähtaegseks ja põhjendas seda 06.02.2014 määrusega ning kohus jääb selle seisukoha juurde. 43. I.S.i väited võib kokkuvõtvalt ülesse tähendada nii, et kaebaja arvates on konkreetsel juhul kaebaja omandisse kuuluvast Kivi tee 6 kinnisasjast ca 8 m kaugusele vastuolus detailplaneeringuga rajatud suur ja massiivne vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis, mis ei sobi ümbrusse, on oluliselt suurem ning teistsuguse sihtotstarbega kui ülejäänud ehitised ning mis on vastuolus piirkonna ehitustavaga. Arvestada tuleb, et kaevatavate haldusaktide alusel teostatud ehitustegevuse iseloomu (st asjaolu, et vaidlusalune vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis on rajatud 60-80

3-13-70164

11 aastase männimetsa sisse, teostades ulatusliku lageraie, kusjuures antud piirkonnas asuvad üksnes väikeelamud, mitte tootmis- ja tööstusrajatised), kaebaja kinnistu vahetut lähedust (st asjaolu, et vaidlusalune vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis on rajatud kaebaja omandisse kuuluvast Kivi tee 6 kinnisasjast ca 8 m kaugusele, kaasnevate negatiivsete mõjude olemust ja intensiivsust (sh vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatisest praegu reaalselt lähtuvat müra), siis on ilmne, et kaebajale on kaasnenud reaalne omandiõiguse riive. 44. Kohus märgib esmalt, et kaebuse esitaja tähelepanu oli korduvalt juhitud sellele, et kaebaja ei saa esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitseks ning ta ei saa vaidlustada neid küsimusi, mida vaidlustatud haldusaktid ei reguleeri. Harku Vallavolikogu 29.05.2003 otsusega nr 41 kehtestatud Kasevälja elurajooni detailplaneeringuga on määratud muu hulgas ka tehnovõrkude ja –rajatiste, sh vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad. Puurkaevu ja reoveepuhasti rajamiseks moodustati eraldiolevad krundid – Kasevälja tee 9a ja Kasevälja tee 9b maaüksused, mida ümbritseb igast küljest Kasevälja tee 9 maaüksus. Kaebuse põhjendustest ei ole asjakohased need, mis ei ole seotud vaidlusaluste ehitus-ja kasutusloaga; ehitusluba puudutab veetöötlusjaama rajamist ehk hoone/karbi rajamist ega ole seotud killustikkattega teede, platside jms küsimustega ning muude kinnistutega. OÜ Strantum esitas 28.02.2013 Harku Vallavalitsusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) §-de 461 ja 463 alusel taotluse sundvalduse seadmiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ning neid teenindavate rajatiste (tee, elektriliin) talumiskohustuse kehtestamiseks Kasevälja tee 9 kinnisasjal (sotsiaalmaa), selle kinnisasja omanikuks on kaebaja isa J. S. Taotleja ja maa omanik ei jõudnud isikliku kasutusõiguse seadmises kokkuleppele rahalise nõude suuruses, mis kaasneks talumiskohustuse eest maksmisele kuulunud tasus. Veetöötlusjaama rajamise on J. S. ise vaidlustanud haldusasjas nr 3-13-2379. Veetöötlusjaama ehitusluba anti kolmandale isikule vaid ulatuses, mis ei ületa kolmanda isiku kinnistu piire ning kolmandale isikule ei antud luba realiseerida esialgselt koostatud ehitusprojekti. Kasevälja tee 9a kinnistule veetöötlusjaama rajamisega seonduv, mis puudutab kaebaja isa J. S. õigusi, on asjakohased esitada temaga seotud vaidluses. Kuna käesolevalt vaidlustatud ehitus-ja kasutusluba puudutab veetöötlusjaama ehitamist, siis ei ole asjakohased muude objektidega seotud küsimused ja sellest tulenevad mõjutused. 2003. a detailplaneeringu järgi on J.S.`i kinnisasjale ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike paiknemine, nende osas on antud välja otsus nr 82, millega on lahendatud vastavas ulatuses sundvalduse seadmine. Sundvalduse seadmise küsimuses juhul, kui J. S.´i kinnistu suhtes ilmneb veetöötlusjaama rajamise vaidluses, et kaebaja kinnistu saab koormatud ulatuses, mis võib kaasa tuua selle sundvõõrandamise vajaduse, on J.S. võimalik vastav avaldus esitada lahendamiseks kohalikule omavalitsusele (vt nt Tallinna RK HK otsuse nr 3-13-1670 selgitus). Ka käesolev kohus leiab, et kui J.S. kinnistu näol on tegemist ehitusõiguseta sotsiaalmaaga ja kui veetöötlusjaama (karbi) rajamine takistab temal omandiõiguse realiseerimist või vähendab tema kinnistu väärtust, siis ei saa kaebaja teisele omanikule kuuluvaid õigusi kaitsta ja seda saab teha J.S. Kanalisatsioonitorustikule andis Harku vallavalitsus kasutusloa nr 140 13.10.14.a. ja veetorutikule kasutusloa nr 142 13.10.14.a. Veetöötlusjaama rajamist ei saanud kaebaja tõrjuda üksnes karbi/ hoone rajamise vaidlustamisega, see ei viiks kaebajat eesmärgile, kui tema sooviks oleks tõepoolest vabaneda rajatavast ühisveevärgist ja kanalisatsioonist, mis rajatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti alusel. Selle projekti realiseerimise teadmisest/mitteteadmisest kaebaja midagi ei märgi, kuid nähtub, et kaebaja isa sundvalduse seadmise arutamisel, milles osales ka I.S. ( tlk 90 pöördel ja 108; 110-111), kinnitavad, et kaebaja pidi olema teadlik veemajandusprojekti elluviimisest. Kaebajal oli võimalik uurida, milline on selle veemajandusprojekti keskkonnaalane mõõde ning eesmärk. Kaebaja ei väida, et ta oleks vaidlustanud selle projekti elluviimist. Harku valla kehtiva ÜP kohaselt asub Kasevälja tee 9a maaüksus elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal ja elamupiirkonna teenindamiseks on tehnoloogilise ehitise kavandamine kooskõlas ÜP-ga. Kaebaja kaebuse eesmärgipärasus ja otstarbekus jäid selliselt kaebajal lahti selgitamata, ent kohus siinkohal märgib, et kaebaja peab

3-13-70164

12 kanalisatsiooni rajamist ja veetrassi ehitamist taluma juba lähtudes sellest, et ta neid lubasid ei ole vaidlustanud. Selles ahelas on loogiliseks rajatiseks ka veetöötlusjaama hoone. Ka nähtub kohtule, et kaebaja isa J.S. on haldusasjas nr 3-13-2201 loobunud vaidlustamast Harku Vallavalitsuse 31.01.12.a. ehitusluba nr 91 ja nr 92, so millega anti kolmandale isikule ehitusluba kanalisatsiooni-ja veetrassi ehitamiseks, mis väidetult võivad asuda tema kinnistul. 45. Kuivõrd vald viib ellu Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti, mis näeb ette selle tarbeks ehitamisele kuuluvate rajatiste ja ehitiste kasutamise avalikes huvides, siis ei saanud kohus kaebajaga nõustuda sellega, et ümbritsev elukeskkond ei võiks üldse muutuda. Üldjuhul juba välja kujunenud olukorra säilimine ei ole võimalik, kui esinevad objektiivsed vajadused teha muutusi ja seda ka siis, kui sellega riivatakse kellegi õigusi. Antud juhul on vald põhjendatult leidnud, et kaebajal sellist ülekaalukat erahuvi ei ole, mis võiks kinnitada, et seotult veemajanduskava elluviimisega võidaks riivata kaebaja erahuvisid nii, et neid muutusi ei tohiks üldse ellu viia. Ka ei nähtu kaebusest, et veemajanduskava oleks realiseeritav, kui ei rajata vaidlusalust objekti. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vastustaja oleks pidanud veel põhjalikumalt kaebaja huve kaaluma või põhjendama, miks peetakse avalikku huvi või teiste kinnistute omanike õigusi kaebaja huvidest olulisemaks. Kuivõrd lammutatud pumplahoone ja rajatava hoone näol ei ole tegemist kaebaja maal asuva hoonega ning ehitamist ei kavandatud kaebaja maale, siis kaebaja omandit ehitusloaga lubatud hoone ei puuduta. Kaebaja oli juba kinnistu omandamisel teadlik veetrassi ja pumpla hoone paiknemisest ja sellest tulevate teatud piirangute olemasolust, sh puurkaevu kaitsetsoonist 50 m. Kui rajatud on mingi hoone või rajatis, ka nt veetrass, siis ei ole aja möödudes takistatud ega välistatud ka nende rekonstrueerimine vastavalt kaasaja vajadustele. Kohtule ei nähtunud kaebusest, et kaebajal esineb ülekaalukas kaitsmist vääriv huvi, millest tulenevalt avalik huvi muutuste vastu peaks taanduma ning keskkond ei saaks üldse muutuda. Kohtule ei nähtunud, et vastustaja poleks lähtunud asjakohastest kaalutlustest, või et ta on väljunud kaalutlusõiguse piiridest ning ei ole hinnanud erinevaid huve või on teinud seda ilmselgelt valesti, mis viiks järelduseni, et vastustaja tegi lõppkokkuvõttes ebaõige otsuse. Kohus leiab, et pumpla rajamisel on lähtutud lubatud eesmärkidest, kaaluitlustest ja kokkuvõttes langetati õiguspärane otsus. Kohus selgitab seda alljärgnevalt. 46. Kohus oli kaebuse esitajalt küsinud korduvalt üle, missugused negatiivsed tagajärjed saabuvad, kui ehitatakse veetöötlusjaama hoone (karp). Pumpla krundi suuruseks on 200 m² ja see ei kuulu kaebajale ega tema isale. Kaebaja ja kolmanda isiku kinnistud ei piirne teineteisega, nende vahele jääb J.S.`ile kuuluv kinnistu. Kaebaja oli umbmääraselt nimetanud, et veetöötlusjaamast võib kaebaja kinnistule ulatuda müra vms mõjutusi. Kohus ei saanud koheselt ka välistada, et kaebaja kinnistu olukorda võiks mõjutada müra, vibratsioon või muud kahjulikud tagajärjed, kui jaam võetakse kasutusse või kui kaebaja kinnistu piiril raiutakse mets maha. Kohus siinkohal aga nimetab, et kui kaebaja väitis müra, vibratsiooni tekkimist ja seda tema õigusi rikkuvalt, siis ei ole oluline, kas kaebaja on kolmanda isiku kinnistu (vahetu) piirinaaber, seega märgitu puhul ei ole iseenesest oluline, kas kaebaja on ka tegelikult piirinaaber. Kuna aga kaebaja kaebusest ei selgunud, missugust müra või vibratsiooni kaebaja antud juhul silmas peab, siis aplus kohus seda täpsustada arvestades, et ehitus-ja kasutusluba on antud veetöötlusjaama hoonele (karbile). Vastustajalt ja kolmandalt isikult saadud andmetel ning ka veetöötlusjaama tööprojekti kohaselt on antud tööprojekti kaudu hoone arhitektuurne lahendus ja selle tehnilised näitajad, kuid et kaebaja ühegi normi ületamist ei nimeta, siis jääb kaebaja seisukoht arusaamatuks ja kontrollimatuks. Kohus nõustub sellega, kuivõrd kaebaja ei kirjeldanu, kuidas oli olukord varasemalt ning mida ta täpsemalt silmas peab, kui väidab kinnistu piirilt kostvat müra, samas nimetab, et norme ei ületata. Kaebaja ei saa õiguste rikkumist selgitada korrates, et rikutakse õigusi või et selle väite ta esitas kaebeõiguse tarvis. Kuna kaebaja ei ole seda küsimust enam täpsustanud ja nõustub, et müraküsimuses tal andmeid kehtivate normide ületamises ei esine, siis

3-13-70164

13 saab kohus järeldada, et kaebaja õigusi õigusvastaselt ei rikuta. Siiski nähtub, et veetöötlusjaam kujutab endast joogivee reservuaari, hoonesse paigutatakse automaatika. Kuna mürataset ei ületata, siis ei saa objektiivselt mürataset keegi ületada, seega ei saa kaebaja väita subjektiivsete õiguste rikkumist. Veetöötlusjaama juures hakkavad liikuma seda teenindavad töötajad, kuid seal liikusid nad ka varem. Vastustaja ja kolmas isik on selgitanud, et nad ei viibi seal pidevalt, seega ei saa tekkida ka privaatsuse küsimuses probleeme, seda enam, et tegemist on sotsiaalmaaga, kus niikuinii võivad liikuda teised inimesed, ka selles osas midagi ei muutu. Vastustaja ja kolmanda isiku seletustele ja tõenditele ei lisanud kaebaja omalt poolt ühtegi tõendit ega kirjeldust, mis võiks viidata kaebajat ohustavale häiringule. Kaebaja kinnistu piiri taga toimuv ei saa viidata kaebaja oluliste huvide mõttes senisest teistsugusele olukorra olulisele muutusele. Seega järeldab kohus, et kui kohaselt oleks hilisemalt hoonesse paigutatav ja kasutatav tehnoloogia sisuliselt selline, mis ei saa tekitada müra ega muid häiringuid, mis ei vastaks ettenähtud lubatud normidele, kuna tugineb kaasaegsele tehnoloogiale, siis ei ole ka kohtul võimalik aimata, mida kaebaja silmas peab. Kokkuvõtteks märgib kohus, et kui kaebaja on sellele vastanud nii, et müranorme ei ületata, saab järeldada, et kaebaja ka ise ei näe õiguste rikkumist seotult müra jms häiringutega. 47. Kuivõrd kaebaja oma kaebuses viitas ulatuslikele mõjutustele, nimetades, et tema kinnisasjast 8m kaugusel olemasolev kõrghaljastus raiutakse maha ning selle asemele rajatakse suur ja kõrge, massiivne vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis, siis ei saanud kohus kaebust menetlusse võttes ka seda välistada. Iseenesest ei ole kaebajal õigustatud ootust, et ümbritsevas keskkonnas mitte midagi ei muutu, sj et kolmas isik ei rekonstrueeri tema kinnistul olevat hoonet vms. Kaebaja kaebusest jäi petlik mulje, justkui on kavandatud tegevus seotud justnimelt tema kinnistuga ja nii, et seda ümbritsev põlismets raiutakse maha. Ka selles küsimuses ei saanud kohus koheselt välistada, et kaebaja õiguste rikkumine on välistatud. Siiski nähtub, et kaebaja on ka selles osas vältinud kohtule selgete vastuste esitamist, mistõttu muutus kaebuse uurimine eriti koormavaks, sest kaebaja oli liialdanud ning põlismetsa väidetav maha raiumine tema kinnistu läheduses või lausa kinnistu piiril, ei osutunud tõeks. Kohtule ei nähtunud kaebaja esitatud fotodest, et needsamad põlispuud, mis olid looduses, on nüüd maha raiutud. Kaebaja on nimetanud enda kinnistu suhtes kahjuliku tagajärjena, et tema vaade on ehitatud hoone/karbi tõttu rikutud. Ka see puudutas vaate küsimust nii, et tuli täpsustada, mis tegelikult juhtus põlismetsaga. See jäigi kaebaja põhiliseks huviks ja vaidlusküsimuseks, mille väljaselgitamisel on kohus kogunud täiendavaid tõendeid, seda enam, et kaebaja esitas kohtule andmeid, mille väljaselgitamiseks tuli kokkuvõttes teha mitmeid päringuid ja vallal ulatuslik maa- ala kontroll. Kohus leiab, et kaebaja väited seotult tema senise keskkonna ja vaadete olulise muutmisega on ülepaisutatud ning kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et esineksid intensiivsed riived kaebajale või avalikule huvile, kui haldusakt jääb kehtima. 48. Nagu nähtub, on ehitus-ja kasutusluba antud hoonele, mis vastab ehituslikult selle kasutamiseks mõeldud otstarbele ja nõuetele, mistõttu on hoonet vaja ka kaebajale. Kui kaebaja on ühinenud vee-ja kanalisatsiooni kasutamiseks sellesama rajatud trassiga, siis ei ole usutav tema väide, et ta ei soovi kasutada antavat teenust ja soovib hoopiski endise olukorra taastamist. Isegi juhul, kui tagantjärgi sooviks kaebaja selle projekti vääramist ning see ilmneb nüüd, saab kohus märkida, et kaebaja seisukoht ei vii järelduseni, et vastavalt kavandatule tuleks kaebaja ootamatust meelmuutusest loobuda projekti elluviimisest. Seda enam, et kaebaja huvides ei ole veeta jäämine ning puudub võimalus protsesse tagasi pöörata, st on selge avalik huvi, miks kasutamiseks mõeldud ja normidele vastavat trassi saab ja tuleb kasutama asuda. Metsa või metsavaate väidetav säilimise huvi ei kaalu seda üle ning samas on tõendatud, et ka metsaküsimuses on kaebaja esitatud andmed eksitavad. Seda ei kaalu üle ka kaebaja väidetav privaatsuse riive, seda enam, et kohtus ei leidnud tõendamist, et senine privaatsus muutuks. Võimalik väheintensiivne riive

3-13-70164

14 sellest, et kaebaja kinnistu piiril seistes võib näha veejaama karpi, ei kaalu üle vajadust ja huvi tagada kaebajale ja teistel nõuetel vastav joogivesi. 49. Seotult kasvava metsa raiumisega kaebaja kinnistu juures/piiril, saab märkida, et kaebaja väited nn põlismetsa ulatuslikust maharaiumisest ei ole tõendatud. Kaebaja elamu terrass ei asu kinnistu piiril ega selle ääres ja see ei ole suunatud vahetult veejaama karbi poole, kuid et kaebaja kaebuses oli nimetatud terrassi ja ja 13.04.15 vastuses lisatud foto tlk 21 IV kd, justkui see kinnitaks veel ka nüüd, et terrassil asub veetünn (foto all vasemas nurgas) ja foto järgi jääb see kaebaja kinnistu piirile lähedale, siis kontrolli tulemused näitavad, et foto siiski moonutab tegelikku olukorda. Samas nähtub, et ka selle foto järgi ei ole põlismetsa raiutud ning olukord on seesama, mis ennegi. Kui tünni on sinna paigutatud, kuhu kaebaja selle soovis paigutada, siis ei väida kaebaja, et seda ei saaks paigutada mujale. Kaebaja esitas tõepoolest kohtule Tallinna Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3-13-1670 koostatud vaatluse protokolli, kus on välja toodud fotod olemas olnud väikehoonest (nn pumplahoonest) ning planeeritava veepuhastusjaamaga analoogsest veepuhastusjaamast (koos killustikkattega teede ja platsidega ning keevispaneelaiaga). Teises haldusasjas oli kohus koostanud 17. 10. 2013. a vaatluse protokolli. Vastustaja ja kolmas isik ei nõustunud kaebaja seisukohtadega nagu oleks vaidlusaluse ehitusloa ja kasutusloa alusel kolmas isik rajanud veetöötlusjaama ületades kinnistu Kasevälja tee 9 a kinnisasja piiri ja et kaebaja kinnistu juurde rajatakse täpselt samasugustel tingimustel ulatusliku muruplatsiga hoone, ka märkisid vastustaja ja kolmas isik, et ehitamata jäetakse hoonet ümbritsev aed. Vastavalt on ka toimitud, sest käesolevalt on esitatud need fotod, mis iseloomustavad täpselt seda olukorda, mis valitseb Kasevälja 9 a, Kasevälja 9 ja Kivi tee 6 olukorda. Kaebaja kirjeldustel on tema kinnisasjast ca 1/5 (sh osa abihoonest, milleks on väliköök ja -grill) veetöötlusjaama kaitsevööndis. Kuigi kaebaja on kohtule esitanud erinevatel aegadel mõnevõrra erinevaid andmeid vahekauguste osas (nt EÕK taotluses), on märgitud vahekauguste vahed sedavõrd vähesed, et need ebatäpsused veel ei muuda asja olemust ja sisu. Kaebaja märkis, et temale kuuluv kinnisasi on ümbritsetud männimetsaga ning varasemalt rajatud ning olemas olnud 9,2 m2 ehitusalase pinnaga ja 2,4 m kõrgusega väikeehitist (nn pumplahoonet) ei olnud kaebaja väidetel tema kinnisasjalt üldse näha. Kaebajal on huvi selle suhtes, et tema naabruses säiliks praegune olukord, mis on kooskõlas detailplaneeringuga, st et tema kinnisasja ümber oleks looduslik kõrghaljastus (ca 60-80 aastane männimets). Kaebaja märkis esialgses kaebuses, et tema subjektiivseid õigusi ja vabadusi rikub see, kui olemasolev kõrghaljastus raiutakse maha ning selle asemele rajatakse 144,2-158,1 m2 ehitusaluse pindalaga ning 4,9 m kõrgusega suur ja massiivne vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis. Kaebajal on õiguspärane ootus olemasoleva loodusliku miljöö ja olustiku säilimise suhtes. Kaebaja õueala (terrass ja hooldatud aed) ning väliköök ja –grill asuvad Kasevälja tee 9a kinnisasja poolses osas ning kuna olemasolev kõrghaljastus likvideeritakse, siis hakkab loodav tööstusrajatis paiknema sisuliselt kaebaja õues, mis kahjustab kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi. Kohtuistungil ja ka protsessidokumentidest on kaebaja heitnud ette, et rajatud veetöötlusjaam rikub tema vaadet Kasevälja tee 9a kinnistu suunas. Vastustaja ja kolmas isik külastasid tõendite esitamiseks Kasevälja tee 9a kinnistut ja tegid fotod vaatega kaebaja kinnistule ja vastupidises suunas (aia äärest, sest terrassile ja tara taha nad ei läinud) ning leiavad lisatud fotode põhjal, et vaadet kaebaja kinnistule rikutud ei ole. Kinnistute vahel kasvab igihaljas mets ning tänapäevastele esteetilistele nõuetele vastav veetöötlusjaam on kaebaja kinnistult vaevumärgatav. Seega sisuliselt on olemas kaebaja kinnistult vaade metsa ja vastupidi ning mingisugusest rikkumisest rääkida on lihtsalt liialdus. Kuivõrd kaebaja jäi oma väite juurde veel ka peale seda, kui hoone on valminud ning ta sai olukorda kohapeal kontrollida, esitas ta siiski kohtule omakorda lisafotosid. Kohus leiab, et usutavad on vastustaja esitatud materjalid, vastavalt on ka selgitused, kuidas materjal koguti ja jäädvustati. Kohus hinnanud kaebaja ja vastustaja esitatud materjale leiab, et kaebaja enda

3-13-70164

15 fotodelt siiski nähtub, et võrreldes paikvaatluse protokollis märgitud ajaga (millele kaebaja ise toetub), on võimalik leida needsamad puud ka nüüd, mis seal olid varem. Kolmanda isiku kinnistul olnud puid on maha võetud, kuid vastustaja fotod kinnitavad täiendavalt, et kaebaja kinnistu piiril on nii kaebaja kinnistu siseselt kui ka väljapool säilinud looduslik aluspõhi, seda ka veetöötlusjaama hoone poolses osas ning puuduvad vähimadki märgid, et sealt oleks keegi puid /metsa eemaldanud, mis võiks viidata, et kaebaja huvisid riivaks (oluliselt) justnimelt vana kasvava metsa eemaldamine, mis võiks kaebaja huvisid nn vaate küsimuses kuidagi riivata. Kuigi läbi olemasoleva metsa paistab mõnel määral ka rajatud hoonekarpi, ei saa seda lugeda kaebaja huvide seisukohalt intensiivseks riiveks, see ei saa kaasa tuua tagajärjena veemajanduskava realiseerimata jätmist ja selle tarbeks rajatud hoone lammutamist. Nn avaneva vaate küsimus on hinnanguline, kuid nagu nähtub, ei saanud kohus koheselt välistada kaebaja väiteid sellest, et mets tema kinnistu piiril hävitatakse. Kaebaja kaebusest nähtub veel, et kaebajal on etteheited vastustajale selles, et Harku Vallavalitsus ei ole teostanud diskretsiooni (kaalutlusõigust) kooskõlas seaduse, õiguse üldpõhimõtete ning diskretsiooni piiride ja eesmärgiga. Need väited põhinesid asjaoludel, nagu oleks OÜ Strantum poolt rajatava/rajatud Kasevälja veetöötlusjaam ümbrusesse mittesobiv, sest veepuhastusjaama karp /hoone asub kaebaja kinnisasjast ca 10 m kaugusele ja kaebaja elamust ca 50 m kaugusel, seetõttu rikub hoone ehitamine vahetult kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi, mida vastustaja ei ole kaalunud. Nagu nähtus, nimetas kaebaja vaid seda, et tal on seadusega kaitstav õiguspärane ootus eeldada, et kaebaja vahetusse lähedusse ei rajataks praeguse väikehoone ja kõrghaljastuse asemel suurt ja massiivset ning ümbrusse mittesobivat veepuhastusjaama, mis kahjustab kaebaja vaadet, millest võivad levida kahjulikud mõjutused kaebaja kinnisasjale ning mis kahjustab kaebaja naabrusõigusi. Kaebaja leiab, et negatiivsete mõjude olemuse ja intensiivsuse tõttu on tegemist tema omandiõiguse riivega. Kohus nõustub vastustajaga, et ka nn asjaolude kaalumise ja haldusakti motiveerimise küsimuses ei saa olla kaebaja etteheited õigustatud. Kuivõrd kaebaja kinnistu piiril ja selle vahetus läheduses ehitamine metsa raiumist ei eeldanud ja seda ei tehtud, siis ei pidanud vastustaja selle kohta haldusaktis esitama eraldi kaalutlusi ja põhjendusi. Ehitusluba ei andnud õigust kolmandale isikule teostada töid kaebaja kinnistul ega selle piiri juures. Nagu nähtub, ei toimunud tegelikkuses looduse seisukohalt kaebaja kinnistu juures piiril mingeid olulisi muutusi. Vastustaja töötajad viibisid 27. 04. 2015 aastal Suurupi külas asuvatel kinnistutel Kasevälja tee 9a, Kasevälja tee 9 ja Kivi tee 6 (väljaspool aiaga piiratud ala) ning teostasid ala fotografeerimise. Pildistamise tulemusel saadud fotod on laetud veebi aadressile http://karupoeg.planet.ee/27.04.2015/ nii üksikult kui ka rar failiks kokku pakitult. Kuna fotod ei olnud otsingumootoriga leitavad, siis edastati fotod kohtule posti teel ka laserkettal. Kohus leiab, et esitatud fotod on tõenditena käsitletavad ja asjakohased ja kaebaja väiteid ja tõendeid ammendavalt ümberlükkavad. Lisaks nähtub, et pildistamise kohad on tähistatud vastuse lisaks nr 1 oleval, 2013. a. ülelennul põhineval ortofotol numbritega. Kohale vastavad numbrid esinevad ka fotodel (vastuse lisa 2). Osa fotosid on tehtud panoraamfotodena, kuid üldjuhul on numereeritud kohtadest tehtud ka tavalisi fotosid, et need välja printida. Vastustaja märgib, et pildistamisel on kasutatud tavaobjektiivi ja ta kinnitab, et tarkvaralist suurendust/vähendust ei ole kasutatud ja fotosid ei ole pildistamise järgselt töödeldud; panoraamfotodes esinevad väikesed moonutused tulenevad fotoaparaadi tarkvara tööst. Vastustaja vastusest nähtub, et Kasevälja tee 9a kinnisasjal paikneva veetöötlusjaama ja Kivi tee 6 elamu vahelise ala jäädvustamisel selgus, et Kivi tee 6 elamut ümbritsev puidust piirdeaed ei paikne täpselt kinnistu piiril. Piirdeaia ligikaudne kulgemine on näidatud lisaks 1 oleval ortofotol ja nagu nähtub, et mõnes kohas paikneb piirdeaed Kivi tee 6 kinnistul, mõnes lõigus aga Kasevälja tee 9 kinnistul. Vastustaja esitab ortofotolt ja teistelt fotodelt nähtuva selgitamiseks väljavõtte Kivi tee 6 elamu ehitusprojektist kasutusloa andmisel, millelt nähtub, mille rajamiseks on Kivi tee 6 kinnisasja

3-13-70164

16 omanikule õigus antud. Ehitusprojekti asendiplaanilt nähtub, et Kivi tee 6 kinnisasjast Kasevälja tee 9a kinnisasja poolne ala on tähistatud ehituskeelualana. Asendiplaanilt nähtub samuti kõrghaljastuse paiknemine elamu ja veetöötlusjaama vahelisel alal; terrassi rajamise võimalus elamu vahetus läheduses (1-2 m ulatuses elamu seinast) ja elamust lõunasse jääval alal. Kuna kaebaja poolt oli menetluses esitatud foto, mille kohaselt peaks tema kinnistu aia/tara ääres paiknema ilmselt kümblustünn, siis ei olnud seda asjaolu kaebaja oma kaebuses selgelt ära märkinud, mistõttu jäi kohtule ebaselgeks, mida kaebaja selle fotoga soovis kohtule avaldada. Vastustaja märgib, et juhul kui pidada nn tünnisauna (küblustünni) ehitiseks, siis selgub sellelaadsete ehitiste rajamise õiguse puudumine. Asendiplaanil elamust lõunas näidatud katusealusega välikamina koht jääb aga veetöötlusjaamast ca 90 m kaugusele. Ilmestamaks Kivi tee 6 kinnisasja ümbrust kõige värskema ortofoto abil, esitab vastustaja 2014. a. ülelennul põhineva ortofoto ja märgib, et selle piksli suurus (40) on mõnevõrra kehvem 2013. a. ortofoto piksli suurusest (25). Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja poolt täiendavalt kogutud tõendid on asjakohased ja usaldusväärsed, nendelt nähtub täiendavalt, et veetöötlusjaama kasutamisega ei kaasne kaebaja märgitud tagajärgi. Isegi kui kaebaja selgesõnaliselt märgiks ära, et häiritud oleks tema privaatsus, ka siis nähtub, et rajatud veetöötlusjaama Kasevälja tee 9a kinnistul esinemine ei saa kaebaja privaatsust võrreldes varasemast puurkaev-pumplast senisest enam rikkuda. Vastustaja nimetab veel, et fotodelt 10.1, 10.2, 5.3, 9.1 ja lisalt 1 nähtuva põhjal/abil saab järeldada, et nn tünnisaun paikneb elamu kirdenurgast ca 3 m kaugusel; tünnisaun jääb veetöötlusjaamast ca 50 m kaugusele; tünnisaun jääb piirdeaiast ca 14 m kaugusele; tünnisauna näol on tegemist teisaldatava veetünniga. Elamuga külgnev väikese laiusega terrass nähtub fotodelt 6.1 ja 7.3. Veetöötlusjaama ja Kivi tee 6 elamu vahele jääb okaspuudega kõrghaljastatud ala, mistõttu selge silmside elamu ja veetöötlusjaama vahel puudub. Vaade veetöötlusjaamale avaneb lisal 1 näidatud kohas nr 4, kuna sealt saab alguse veetöötlusjaamani kulgev jalgrada (vt fotod 2.1, 2.2, 4.1, 4.2, 4.3, 10.3, 14.1, 14.2, 15.1, 15.2, 19.1). Jalgraja alguskohas värav puudub (vt foto 19.1). Nimetatud vaatele avatud koht jääb: Kivi tee 6 kinnisasja piirist ca 18 m kaugusele ja kaebaja elamust ca 30 m kaugusele; elamu ja veetöötlusjaama vahelisest alast kõrvale (vt lisa 1). Eelneva põhjal saab muuhulgas järeldada, et kaebaja 13.04.2015 menetlusdokumendi nr 1/194 lisaks olevas fototabelis kirjeldatu ei vasta täiel määral tõele. Kaebaja esitatud fotod 4 ja 5 ei ole selgelt tehtud Kivi tee 6 kinnisasjal, vaid ligikaudselt lisal 1 näidatud kohas nr 4. Vastustaja kahtleb, et kaebaja on foto nr 5 ja võimalik, et ka foto nr 1 puhul kasutanud tarkvaralist suurendust. Kohus siinkohal märgib, et nii kümblustünni (või tünnisaun) on igal juhul teisaldatavad ning see ei pea asuma ilmtingimata tara juures. Mingit muud eraldi terrassi aga tara juures ei asu, seega on kaebaja foto tegelikkust moonutav. Kui kaebaja soovib ilmtingimata kasutada sellise asja asukohana veejaama poolset külge ja paigutada tünni sellesse külge, siis on see kaebaja valik ja ta peab arvestama, et keegi võib sotsiaalmaal liikuda ning ka kolmas isik võib enda kinnistule liikuda, mis võib häirida kaebaja privaatsust. Kuid –kohus juba nimetas, et selline häiring oli võimalik ka siis, kui seal asus kolmanda isiku kinnistul nüüdseks lammutatud väiksem hoone. Selles mõttes ei ole kaebaja olukorras mingeid muutusi ja kaebajal on selgelt võimalik valida, kuhu ta midagi paigutab. Kaebaja saanuks vältida täiendavat kontrolli, kui ta oleks esitanud koheselt vastused ja andmeid/tõendid, mis kajastavad nüüdseks kujunenud tegelikkust ehkki algul võis kaebaja ehk mingi kohtule teadmata põhjusel arvata, et mets võetakse maha. Nüüdseks oli juba selge, et kui mujalt eemaldati 11 puud ning põlismets on jäänud alles, ei saa sellele niimoodi enam toetuda. Mingeid täpsustusi kaebaja enam ei ole esitanud. 50. Kaebaja on korduvalt eitanud avaliku huvi puudumist seotult veetöötlusjaama rajamisega, millega kohus ei nõustunud juba EÕK taotluse lahendamisel, kuna rajatava pumplahoone ja veetöötlusjaama näol ei ole tegemist isoleeritud hoonega, vaid ühe osaga terviklikust ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemist, mida rajatakse Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti elluviimiseks. Vaidlust ei ole küsimuses, et pumplahoone ja veetöötlusjaam on ette nähtud

3-13-70164

17 teenindama suurt piirkonda, kui see kavandatud võimsusega rajamata jätta, ei ole kogu ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi võimalik kasutusele võtta. Projekti terviklikkust ja seotust silmas pidades ei oleks veetöötlusjaama olnud võimalik rajada mõnda muusse kohta, sellele ei viita ka kaebaja. 51. Kohus jääb seisukohale, et kaebaja peab end Kasevälja tee 9a kinnistu suhtes ekslikult piirinaabriks, keda oleks tulnud ilmtingimata piirinaabrina ehitus-ja kasutusloa menetlusse kaasata. Riigikohus on 13.06.2003 haldusasjas nr 3-3-1-42-03 tehtud otsuses leidnud, et heast haldustavast lähtudes peab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist võimaldama projekti suhtes oma arvamust avaldada puudutatud isikutel, kelleks võib olla ka naaber, kelle puhul on ette näha, et tulevane ehitis võib tema õigusi riivata. Kaebaja kinnistule ei kavandatud mingit ehitustegevust, mis oleks seotud Suurupi külas Kasevälja tee 9a rajatava veetöötlusjaama hoone karbi (ei sisalda tehnoloogiat) ehitamisega. Puudutatud kinnisasja omanikuks kaebaja selliselt ei ole ning kaebajat ei tulnud teavitada ehitamise alustamisest tähitud kirjaga või isiklikult allkirja vastus. EhS § 29 lg 21 nõuab, et „ Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on tehnorajatise omanik kohustatud teavitama ehitamise alustamisest puudutatud kinnisasja omanikke tähitud kirjaga või isiklikult allkirja vastu“. Ehitusluba väljastati üksnes Kasevälja tee 9a kinnistule ehitamiseks ja mille aadress on Harku vald, Suurupi küla, Kasevälja tee 9a ja katastriüksuse tunnus 19801:001:1241. Asjaolu, et J. S. jäi teavitamata, ei puuduta kaebaja õigusi. 52. Vaidlustatud haldusaktiks on 08.08. 2013 väljastatud otsus nr 181 („Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“). EhS § 22 lg 1 p 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. Seega isegi juhul kui ehitusprojekti asendiplaanil on kajastatud ehitisi väljaspool Kasevälja tee 9a maaüksust, ei anna konkreetne vaidlustatud ehitusluba õigust enamaks kui ehitustegevuseks Kasevälja tee 9a maaüksusel ning isegi juhul, kui toimus kaebaja poolt väidetav nn üle ehitamine, ei muuda kaebajat piirinaabriks. Sõltumata sellest, kas veetöötlusjaama ehitamiseks antud ehitusluba realiseerus ainult osas, milles see ei ulatu üle Kasevälja tee 9a maaüksuse ning kas OÜ Strantum kinnistu piire võidi vähesel määral ületada, nähtub hetkel, et hoone valmisehitatud karp asub katastriüksusel tunnusega 19801:001:1241. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja tellitud töö vastupidist ei tõenda. Kaebaja ei saa õiguste rikkumisel viidata vaid sellele, et õigusi rikutakse. Nagu kohus juba märkis, võivad kaebaja õigused saada kahjustatud ka siis, kui hoone/karp ei asu naaberkinnistul vaid selle läheduses, kuid ka sellised andmed puuduvad. 53. Kokkuvõtteks saab siiski märkida, et kaebaja on vaidlustanud käesolevalt veetöötlusjaama hoone/karbi ehitusloa, mis iseenesest ei hõlma vee- ja kanalisatsioonirajatiste talumise kohustuse küsimusi, sundvõõrandamise õiguspärasust. Müra, vibratsiooni vms kaebaja enam õiguste rikkumisena ei nimetanud. Kaebaja huve saaks käesolevalt puudutada ehitusloa vaidlustamisest tulenevalt tegevus, mida arendatakse OÜ Strantum kinnistul, mitte aga tema isa kinnistul. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited, kuid kaebaja ei ole menetluses osaleja, sest teda ei pidanud menetlusse kaasama. Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 2). Antud juhul ei ole kaebaja omandiga seotult võetud vastu ühtegi otsust, seega puudus haldusorganil kohustus temale kui menetlusosalisele võimaluse oma arvamuse andmiseks ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja ise nimetab, et menetlusse kaasamise vajalikkust on selgitatud mitmetes Riigikohtu kohtulahendites, ent kaebaja samas viitab lahendile, milles on tegemist selgelt naaberkinnisasjadega (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. juuni 2003. a kohtuotsus nr 3-3-1-42- 03). Riigikohtu halduskolleegiumi 29. mai 2006. a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-3-1-23-06 on rõhutatud, et „ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine on haldusmenetluse nõuete sedavõrd jäme

3-13-70164

18 rikkumine, mis sõltumata haldusakti sisule antavast hinnangust toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise“, kuid ka see kehtib sellise isiku suhtes, kelle õiguste rikkumine piirinaabrina on võimalik ja kui asja lahend puudutab isiku õigusi nii, et kahjulike tagajärgede kaasnemine on võimalik. Kohus ei saa antud juhul kinnitada, et kaebaja arvamuse ärakuulamine pidi olema vastustajale mingil muul põhjusel äratuntav ja ettenähtav, sest nagu asja materjalidest selgub, oli kavandatud tegevus seotud ehitise rajamisega, mis ei tekita häirivat müra (automaatika töötamine), projektiga ei nähta ette tegevusi, mis ületaks lubatud norme; kavandatud ei olnud metsaraiet kaebaja kinnistu piiride ääres, projekt näeb ette kaasaegse tehnoloogiaga ja arhitektuuriga ehitise rajamist. Kohus kontrollis menetluse tulemusena, kas kaebuse esitamisel ja hilisemalt eksisteerisid kaebaja poolt nimetatud mõjutused või kas kaebajale saabusid kahjulikud tagajärjed, mille selgesõnalist esinemist ta varem ega hiljem enam ei täpsustanud. Kuigi kohus möönab, et haldus peab arvestama mitte üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega, ka piirkonnas väljakujunenud olustikuga ja objekt peab ümbrusesse sobima (nt Riigikohus on seda selgitanud haldusasjas nr 3-3-1-87-13), on antud juhtumil vastustaja ja kolmas isik tõendanud, et esinevad veenvad põhjused, miks oli vaja rajada uus hoone, mis rekonstrueeritud hoonest oluliselt erines. Vajadus oli rajada kaasaegsele trassile seda teeniv vastav hoone, selline lahendus oli sobiv, ehitamiseks oli avalik oluline huvi ja vajadus ja see ei saa kuidagi rikkuda naabrite õigusi, vaid teenib ka kaebaja huvisid. Ehitamisest kõige enam puudutatud isik J. S. õigused tagatakse tema kaotuste korvamisega. Ehitus-ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsused on kaalutlusotsused, seega peavad esinema mõjuvad põhjused, miks olukorda muuta. Kasutusloa kehtetuks tunnistamine on võimalik nii EhS § 38 lg 1 loetletud olukordades kui ka HMS üldregulatsiooni alusel ( Tallinna RK HK otsus nr 3- 10-1352 ). Nagu nähtus, on J.S. kinnistu suhtes võimalikud veel ka eraõiguslikust suhtest tulenevad vaidlused, kuid käesoleva kaebaja osas kaebaja neile põhjustele ei viita. Vald ja kolmas isik ei näe, et ehitusloa ja kasutusloa alusel valminud hoone oleks arhitektuuriliselt või ruumiliselt antud kohas ja tingimustes kaebaja kinnistus suhtes sobimatud, kaebaja ei ole suutnud esile tuua ehitise vastuolu ehitustehniliste nõuetega. Ehitusloaga ettenähtud hoone on valminud, ta on saanud kasutusloa, millega kinnitatakse selle vastavust ettenähtud nõuetele ja vastuolu ehitustehniliste nõuetega ei esine, ruumiline ja arhitektuurilise sobivuse on vald kinnitanud. Kuna ehitamisel pole rikutud avalikke huve ja neid kaitsvaid norme, siis ei leia kohus, et kaebaja kaebuses väljatoodu viiks järelduseni, et ehitise rajamine ja selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel (muul otstarbel teda ei kasutata kui plaaniti), tooks kaasa kolmandate isikute, ka nt kaebaja õiguste ülemäärast riivet või rikuks kaebaja õigusi õigusvastaselt. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku esindajaga, et kaebaja ei suutnud kohtumenetluses esile tuua, milline võiks olla tema tegelik põhjendatud huvi ehitusloa vaidlustamisele tuvastusnõude kaudu, arvestades, et ehitusloa kehtivus ammendus, kui anti välja kasutusluba ( vt RK HK otsus nr 3-3-1-63-10 p 19). Kohus on siiski märkinud eelmärgitud lahendis, et kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laimalt. Üksnes olukorras, kus ehitusloa muutmine või kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik, nt kaalub ehitusloa adressaadi usalduse kaitse üles avaliku huvi või kolmandate isikute huvid, saab õigusvastasele ehitisele kasutusloa anda õiguspäraselt. Käesolevalt ei suutnud kaebaja esile tuua ka seda, et esineksid EhS § 38 lg 1 sätestatud alused, so et kasutusluba tuleks tunnistada kehtetuks, kuna ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Kaebaja elule ja tervisele või varale ohtu antud juhul ei ole, seda enam, et kaebaja oli ekslikult nimetanud, justkui oleks vastustaja pidanud läbi viima keskkonnamõju eelhindamise. Antud juhul ei ole tegu aga mitte reoveepuhasti, vaid veetöötlusjaamaga. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 8 kohaselt peab veetöötlusjaama rajamisel (põhjavee võtmisel) koostama keskkonnamõjude eelhinnangu, kui aastane kogus on üle 200 000 m3.

3-13-70164

19 Kasevälja veetöötlusjaama aastane „toodang“ on 12 600 m3 ja kogu Suurupi puurkaevude grupi tootlikkus 124 100 m3 aastas. Nn „keskkonnamõjud“ saaksid antud juhul olla seotud põhjaveemaardlaga laiemalt, mitte kaebaja kinnisasjaga ning teiseks on ka lubamatud keskkonnamõjutused kaebaja kinnistule välistatud. Kaebaja selles osas enam midagi ei ole täpsustanud ja sellele seisukohale vastu ei vaielnud. 54. Riigikohtu HK on märkinud lahendis nr 3-3-1-64-02, et „ Ehitusloa andmisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse (PES § 43 lg 1 p 1) ning on ka muidu õiguspärane.“. Samas on rõhutatud, et „Ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2)“. Isegi juhul, kui kaebaja oleks tulnud menetluses vähemalt ära kuulata, nähtub, et kaebajal ei ole senimaani esitada argumente, mis viiksid järelduseni, et ärakuulamata jätmine võis põhjustada valekaalutlusi ja et haldusaktid tuleks tunnistada õigusvastasteks. Kaebaja väited seotult ümbritseva keskkonna ja nn vaate küsimustega jäid pikka aega selge vastuseta. Kui kaebaja oli esitanud esmalt liialdatud andmeid nö metsa maha raiumisest tema kinnistu juures, siis ka muud väited jäid hüpoteetilissele tasandile. Vastustaja viitab siinkohal RK HK lahendile nr 3-3-1-29- 10 p 23, 24, et kui mõjutused on mittekonkreetsed, puudub kaebajal subjektiivsete õiguste rikkumine. Vara hävitamise ja kahjustamise ohtu antud juhul kaebaja ei nimetanud, ehkki ta viitas oma isa vara hävimisele. Kaebaja kinnistu väärtuse vähenemine (turuhinnas) ei ole usutav. Kaebaja kinnistuilt avanes varem vaateid teistele hoonetele ja rajatud hoone neist oluliselt ei erine, va sellel puuduvad aknad. Kuigi Kasevälja tee 9a maaüksus plaaniti ümbritseda 2,03 m kõrguse keevispaneelaiaga, siis nähtub, et seda ei rajatud ega rajata. Asjaolu, kas Kasevälja tee 9 ja Kasevälja tee 9a kinnisasjale kavandatav ehitis, so Kasevälja veepuhastusjaam, puudutab veel ka kõikide Kasevälja elurajooni kinnisasjaomanike subjektiivseid õigusi, vabadusi ja huvisid, ei puutu käesolevasse vaidlusesse, sest teised isikud saavad enda õigusi kaitsta iseseisvalt, seda ei saa teha I.S. nende eest. Ehitusluba ei ole vaidlustatav nn populaarkaebusena. Kaebaja ise on kokkuvõttes kinnitanud, et ta on esitanud subjektiivsete õiguste kaitse kaebuse. Kohus ei nõustunud ega nõustu kaebaja seisukohaga, et veetöötlusjaama rekonstrueerimiseks ja kaasajale vastava hoone karbi rajamiseks puudub avalik huvi. Kaebaja väide, et vastustaja jättis kaalumata tema huvide ja avaliku huvide konflikti on selles kontekstis umbmäärane. Kaebaja huviks saab olla samuti vee tarbimine, vastavalt on seda kohus juba nimetanud, puudub mõistlik selgitus, miks oleks vald pidanud eeldama vastupidist ja seda põhjendama. Kohtule ei nähtu, milles selline nn kaalumata jätmine seisneb, kuid nähtub, et kaebaja nn vaateid muutvas küsimuses (mets) ei esine ega saanudki esineda kaebaja huvide intensiivset riivet või oluliste huvide riivet, mida tulnuks ära märkida. Igal juhul on veetöötlusjaama rekonstrueerimiseks ja kaasajale vastava hoone karbi rajamiseks oluline avalik huvi olemas, mida vastustaja pidi arvestama ja ta on projekti sobivust kinnitanud. Tegemist on nn tüüpilise kaasaja hoonega, ka kaebaja esitas kohtule foto teises analoogsest jaamast, need ei erine. Kui teistesse kohtadesse see on sobilik, siis ei näe kohus põhjusi, miks see ei sobiks Kasevälja tee 9a. Kuivõrd selles küsimuses on omavalitsusel suur diskretsiooniruum, siis ei nähtu kohtule, et vastustaja valik võiks kuidagi kaebaja õigusi õigusvastaselt rikkuda. Pumpla rajamise plaan ja selle projekt on valminud juba 2012.a suvel, mis nähtuvalt väidetest ja asja materjalidest tõi kaasa läbirääkimised kaebaja isaga, seega saab järeldada, et iseenesest oli kaebuse esitajal piisavalt aega ja võimalusi, et tõrjuda veemajanduskava projekti elluviimist, kui see tema õigusi kuidagi oleks rikkunud. Kaebaja seda kohtu andmetel ei ole teinud, vähemalt ei ole ta seda kohtule avaldanud. Kaebaja on olnud ka ise üks isa esindajatest sundvalduse seadmisel, mil ta pidi saama piisavalt teavet, millist

3-13-70164

20 veemajanduskava ellu viiakse ja tal oli igati võimalik uurida, missugused muudatused see tema majapidamisele kaasa toob. Kaebaja oma seletustes ei ole toetunud sellele, et tal pole olnud aimu ja ka isa kaudu infot sellest, et Kasevälja tee 9 sundvalduse seadmise menetlus hõlmas rajatava pumpla ümbruse maad ja Kasevälja tee 9a pumpla rajamise küsimusi, kui kaebaja isa J. S. esitas enda arvamuse Harku Vallavalitsuse kavandava sundvalduse seadmise suhtes. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid, et kaebaja oleks algatanud mingisuguse vaidluse Kasevälja tee 9a pumplaga seotult veemajandusprojekti elluviimise vastu, siis iseenesest ei ole loogiline, et vaidlustades hoone (mehitamata karbi) rajamist, saaks automaatselt järeldada, et kaebaja juba ongi reaalselt veemajanduskava vastu ja soovib tõemeeli, et tema majapidamisele enam vett rajatud süsteemist ei anta. Menetluses on kaebaja avaldanud, et soovib lõppeesmärgina siiski kirjeldanud ka Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama lammutamist. Selliselt on ta põhjendanud ka kaebuse muutmist ja selgitanud oma lõppeesmärki vastuses kohtu küsimusele. Vastustaja ja kolmas isik märkisid, et rekonstrueeritud veetöötlusjaamast saab joogivett ka kaebaja ise. Nende poolt on kaebusele lisatud liitumisleping (vastuse lisa 6) ja piirkonna teostusjoonis, millest nähtub, et kaebaja liitumispunkt asub kaevus K46 (vastuse lisa 7). Seega ei teeniks veetöötlusjaama lammutamine kaebaja enda huve – kui võrrelda kaebaja tõendamata ja paljasõnalist väidet vaate rikkumise osas kaebaja võimalusega saada rekonstrueeritud veetöötlusjaamast puhast joogivett, on keskmiselt mõtlevale tervele inimesele ilmne, et veetöötlusjaama lammutamine rikub ja toob kaasa kahjulikke tagajärgi teiste seas ka kaebajale, samuti piirkonna elanikele ja rikub avalikku huvi. Kohus nõustub eeltooduga ja märgib, et kui kaebaja on liitunud rajatud süsteemiga, siis ta on avaldanud nõustumist vee saamiseks võimaldatud viisil. Harku Vallavolikogu kehtestas 29. 05. 2003 otsusega nr 41 Suurupi külas Kasevälja elurajooni (endine Kasemetsa maaüksus) detailplaneeringu. Iseenesest vastab tõele, et planeeringuga määrati ka tehnovõrkude ja –rajatiste, sh vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad. Puurkaevu ja reoveepuhasti rajamiseks moodustati planeeringuga eraldiolevad krundid, vastavalt krunt nr 5a (Kasevälja tee 9a maaüksus) ja krunt nr 5b (Kasevälja tee 9b maaüksus), mida igast küljest ümbritses üldmaa (sotsiaalmaa alaliik) krunt nr 5, so Kasevälja tee 9 maaüksus ehk J. S.le kuuluv maaüksus. Kasevälja tee 9 kinnistu on sotsiaalmaa ning sellel on kehtivad seadusjärgsed kitsendused Kasevälja tee 9a kinnistul juba paikneva puurkaev-pumpla sanitaarkaitseala tõttu. Sanitaarkaitseala ulatub ka I.S. kinnistule. Kolmas isik kasutab enda kinnistut eelkõige selleks, et ellu viia veemajandusprojekti, millele puudub majanduslik-tehniline alternatiiv, kuna reoveekogumist ja –puhastust ning joogiveekvaliteedinõuete tagamine vallas tuleb viia kooskõlla Eesti ja Euroopa Liidu õigusega. Selle raames tuli rajada pumpla, mis paikneks vanas asukohas ning projekti tulemusena rajatud pumplat ei saaks eemaldada Kasevälja tee 9a kinnistult nii nagu seda kujutab ette kaebaja, so taastades vana ühenduse või ennistades endise olukorra. Selleks puudub kaebaja õiguste mõttes ka põhjus, kuna kohtuasjas leidis tuvastamist, et kaebaja vaateid ja privaatsust puudutvates küsimustes sisuliselt mingeid muudatusi ei toimunud ning kaebaja on esitanud väiteid, mis ei vasta tõele ja on ülepingutatud. Kui väheses osas paistab metsast veetöötlusjaama hoone, siis see on sedavõrd vähene huvide riive, mis ei viita endise olukorra ennistamise võimalusele ega vajadusele. Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditest antavale toetusele osutus Harku vallal võimalikuks asuda kavandama valla elurajoonide, sealhulgas Kasevälja elurajooni vee- ja kanalisatsiooni süsteemi ning rajatiste kaasajastamist (sh ehitamist). Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames teostatakse muuhulgas ka Suurupi külas Kasevälja pumpla ning vee- ning kanalisatsioonitorustike rajamine. Nimetatud toetuse saajaks ja projekti elluviijaks on kolmas isik, kes on määratud Harku Vallavolikogu 22.02.2007 otsusega nr 10 Harku valla põhja- lõuna- ja lääneosa vee-ettevõtja tegevuspiirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni vee-ettevõtja ülesannete täitjaks. Kolmanda isiku omandis on alates 02.07.2012 ka Kasevälja tee 9a ja 9b kinnistud. Torustike rajamine on ette nähtud piki kinnistu piiri viisil, mis kõige vähem kahjustab

3-13-70164

21 kinnistu sihtotstarbelist s.t haljasalana kasutamist. Kohus ei nõustu selliselt kaebajaga, justkui puuduks selle projekti elluviimiseks avalik huvi või et see oles ära langenud. Kaebaja ei kaalu ega prognoosi õigesti, milliseid tagajärjed saabuksid, kui kolmas isik peaks selle tegevuse lõpetama. Samas on selge, et kui pumpla paiknemiseks on ette nähtud selle vana asukoht, siis keskkond on igati sobiv, et sama tegevust edasi arendada. Kaebaja jätab asjatult tähelepanuta avaliku huvi, so et välja on antud Harku Vallavalitsuse 31.01.2012 korraldus nr 91, millega otsustati anda Strantum osaühingule ehitusluba kanalisatsioonitrassi ehitamiseks Harku vallas Muraste külas Tuulmetsa teest kuni Suurupi külas Soontevahe teeni ja Harku Vallavalitsuse 31.01.2012 korraldus nr 92, millega otsustati anda Strantum osaühingule ehitusluba veetrassi ehitamiseks Harku vallas Muraste külas Tuulmetsa teest kuni Suurupi külas Soontevahe teeni. Harku vallavalitsuse 31.01.2012 korraldustega nr 91 ja 92 (ehitusload) rajada lubatud torustike projektiga ehitatakse kokku ca 60 km vee- ja kanalitorustikke ning see hõlmab endas liitumispunktidee rajamist enam kui tuhandele kinnistule. Ehitusload on osa Harku valla 25.06.2010 kuni 31.07.2015 vältavast Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektist. Suurupi reoveepuhasti koos kogumisala ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemiga on mõeldud 10 000 inimesele ning see teenindab kogu projektipiirkonda. Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt viiakse ellu sj kooskõlas Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga, mis seab eesmärgiks saavutada olemasolevate tiheasustusaladel elavate elanike vähemalt 95 %-ne ühinemine vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega. Kehtiv Harku valla ÜVK arengukava on avaldatud Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/407032013055. Ehitusluba oli antud Strantum osaühingule veetöötlusjaama püstitamiseks maaüksusele, mille aadress on Harku vald, Suurupi küla, Kasevälja tee 9a ja katastriüksuse tunnus 19801:001:1241. Kaebaja nimetas, et keskkonnamõju ei ole uuritud. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et vastustaja ei pidanud läbi viima keskkonnamõju eelhindamist põhjusest, et tegemist on reoveepuhastiga. Antud juhul ei ole tegu reoveepuhastiga, vaid veetöötlusjaamaga. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 8 kohaselt peab veetöötlusjaama rajamisel (põhjavee võtmisel) koostama keskkonnamõjude eelhinnangu, kui aastane kogus on üle 200 000 m3. Kasevälja veetöötlusjaama aastane nn „toodang“ on 12 600 m3 ja kogu Suurupi puurkaevude grupi tootlikkus on 124 100 m3 aastas. Nn „keskkonnamõjud“ saaksid antud juhul olla seotud põhjaveemaardlaga laiemalt, mitte kaebaja kinnisasjaga ning teiseks on ka lubamatud keskkonnamõjutused kaebaja kinnistule välistatud. Kaebaja ei ole senimaani enam täpsemalt väljendanud, missugused on kahjulikud tagajärjed, mis tema kinnistu suhtes veetöötlusjaama ehitamisega saabuksid, kuigi eelnevat on talle selgitatud. OÜ Strantum rajas olemasoleva pumpla asemele enda kinnisasjale kaasaegse puurkaev-pumpla. Selle tulemusel ei ole muutunud ka sanitaarkaitseala suurus ega asukoht, vastupidist ei väida ka kaebaja. Neid kogutud andmeid ei ole kaebaja ümber lükanud.

55. Kasutusloa tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebuse kohaselt kaevatav haldusakt ja selle alusel kavandatav ehitustegevus ning rajatav Kasevälja veetöötlusjaam rikub vahetult ja oluliselt kaebaja naabrusõigusi ja kaebaja omandiõigust. EhS § 22 lg 1 p 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. Kaebuse esitaja soovis EÕK korras ehitustegevuse takistamist, ent EÕK taotlus jäi rahuldamata. Käesolevalt on menetluse kestel ehitusluba realiseerunud, seega on kaebajal võimalik vaidlustada kasutusluba subjektiivsete õiguste rikkumise kaebusena. Vaidlustatud kasutusloa õiguspärasuse hindamisel tuli kohtul välja selgitada, kas selle objektiks olev ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele ja kas sellega rikutakse kaebaja õigusi.

3-13-70164

22 Kohus juba nimetas, et kohtupraktika kohaselt ei tingi igasugune ehitusloa õigusvastasus kasutusloa andmise õigusvastasust ja kaaluda tuleb erinevaid huve. Kasutusloa andmisest võib EhS § 34 lg 1 p 1 kohaselt keelduda, kui ehitis ei vasta nõuetele (EhS § 3 ). Detailplaneeringule selle mittevastamine pole kasutusloa andmisest keeldumise eraldi alus. Kohus eelnevalt märkis, miks puudus äratuntav vajadus või õiguslik põhjus kaebaja kaasamiseks kasutusloa menetlusse. Kohus leiab et sisuliselt ega menetluslikult ei ole kaebaja õigused jäänud kaitseta ning on ilmne, et väljastatud ehitusluba ei saa üheski küsimuses (oluliselt) kahjustada kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi. Kohus jääb seisukohale, et menetlusse ei tule siiski mitte alati kaasata ka kõiki neid isikuid, kelle kinnistud külgnevad ehitusloa alusel valmiva avalikku kasutusse antava objektiga, nii ei ole kutseid menetlusse kaasamiseks esitatud ka teistele lähinaabruses olevatele kinnistuid omavatele isikutele (vähemalt kaebaja seda ei märgi). Kaebaja puhul ei ole ka käesolevaks ajaks ilmnenud neid erilisi asjaolusid, millest tulenevalt kaebuse esitaja tulnuks kaasata kasutusloa menetlusse, kaebaja leiab, et tema isa tuli menetlusse kaasata ja selle kohta on tal argumente. Kuivõrd ehitusluba saab halduskohtus vaidlustada subjektiivsete õiguste rikkumise motiivil ja mitte avalike õiguste kaitseks, siis ei piisa kaebuse rahuldamiseks ainuüksi haldusakti võimalikust objektiivsest õigusvastasusest, kui selline õigusvastasus kaebaja õigustele mõju ei avalda. Kui naaberkinnistul hakatakse ehitama, siis see veel ei tähenda kaebajale kahjulike tagajärgede saabumist või nagu nähtus, neid ei kaasnenud. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et ei ole tõendatud, kaebaja õiguste rikkumist ja kui ka esinebki väheintensiivne riive, siis ei too see kaasa kasutusloa tühistamist. Nii ehitus- kui ka kasutusloa väljastamisel on kohalik omavalitsus kasutanud diskretsiooni nii, et ei nähtu, justkui oleks otsuste langetamisel põhjalikult ja erapooletult jäetud kaalumata kõik vajalikud olulised faktilised ja õiguslikud asjaolud. Kaebaja on ise nimetanud, et otsus peab olema usutav ja ratsionaalne ning ta viitab ka Riigikohtu praktikale, kuid antud juhul on otsus lisaks ka ratsionaalne. Ka ei esine olukorda, et haldusaktid ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused (kaebaja viited Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele kohtuasjades nr 3-3-1-47-12 (p 15), 3-3-1-87-08 (p 18), 3-3-1-35-13 (p 25) jt). Asjaolu, kas haldusaktis võiks leida kõiki kaalutlusi nt kaebaja isa omandiga seotult, ei mõjuta kaebaja õigusi ja huvisid.

56. Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et kaebaja ei ole vastavat huvi kaebuses ära näidanud. Kohus on juba varem märkinud, et kaebaja ei saa kaitsta teiste isikute õigusi ja huvisid ning avalikes huvides tuvastamiskaebuse esitamine ehitusloale pole lubatav. Kaebaja täpsustas küll tuvastusnõude eesmärke ja põhjendatud huvi, ent esmalt märgib kohus, et kaebaja vastus, mille kohaselt on mõeldav ka ehitis lammutada, ei oleks saavutatav. Kui kohus ei tuvasta kaebaja õiguste rikkumist, siis ei ole võimalik realiseerida sellist eesmärki. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kasutusloa väljastamise järgselt puudub konkreetsel juhul õiguslik alus ehitise lammutamiseks. Kaebaja ei ole ka selgitanud, kuidas oleks selline eesmärk kooskõlas tema enda huvidega arvestades, et kaebaja enda majapidamine tarbib vett, mis tagatakse vaidlusaluse objekti käikulaskmisega. Arvestades, milleks on hoone karp rajatud, oleks selgelt ebaproportsionaalne ning vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga pärast ehitisele kasutusloa andmist soovida hoone lammutamist. Hoone lammutamine ei viiks kaebajat ühelegi eesmärgile, seda enam, et kui kaebajale ei kaasne ehitamisest subjektiivsete õiguste rikkumist ning hoone karbi lammutamine ei taastaks endisel viisil veeteenuse tagamist. Kaebajal ei ole märgitud ka ühtegi põhjust, miks tuleks tema majapidamisele tagada vee saamine/tarbimine nn endisel viisil ja kuidas see on üldse võimalik, kui kogu süsteemi enam ei eksisteeri. Kohus nõustub seetõttu kokkuvõtteks teiste menetlusosalistega, et kaebaja kaebus on esitatud pigem seetõttu, et toetada enda isa positsioone vaidluses vallaga, mistõttu on esitatud sedavõrd palju üldistusi ja kaebaja isaga seotud probleeme, mis aga kaebaja enda huve ei kaitse ja pigem jätavad need tahaplaanile. Kaebaja põhjendatuks huviks ei saaks olla saada kohtulahend pelgast huvist saada kohtu seisukoht ehitusloa

3-13-70164

23 õigusvastasusest väitel, et ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule. Kuivõrd tuvastamiskaebus peab aitama isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel, siis saab tuvastamiskaebuse esitamisel olla kaebajal põhjendatud huviks kas preventiivne või rehabiliteeriv huvi, ka kahju hüvitamise soov, kuid ühtegi neist huvidest kaebaja ei ole välja toonud. Arvestades kohtupraktikat ning ka Riigikohtu seisukohti saab väita, et põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel eeldab: 1) et haldusakt omab vahetut mõju isiku õigustele; 2) selline tuvastus peab andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu. Tuvastamiskaebust ei saa rahuldada siis, kui see ei aita kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Kuna kaebaja ei eristanud ehitusloa ja kasutusloa esitamiseks õiguste rikkumise motiive ja peab neid samadeks, siis märgib kohus, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine antud juhul ei ole leidnud kinnitust. Kui kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole leidnud kinnitust, siis kaebaja eesmärk ehitise lammutamiseks ei realiseeru. Kaebaja ka ei vaja nn endise olukorra taastamiseks, so mil ta saaks tarbida vett endistel tingimustel, kuna teda huvitab vaid hoone karbi teistsugune lahendus. Ehitise ümberehitamist või lammutamist saaks isik nõuda lähtudes EhS § 40 lg 1, mille kohaselt inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutama KOV korraldusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. EhS § 40 lg-t 2, mis reguleerib õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamist, saab seevastu kohaldada üksnes juhul, kui ehitatud on ehitusloata või ehitusluba on selle kehtivusajal tühistatud. Vaid ehitusloa haldusorgani poolt kehtetuks tunnistamise korral on ehitise omanikul kohustus taastada kehtetuks tunnistatud ehitusloa alusel ehitamisele eelnenud olukord maaüksusel, vastavalt EhS § 28 lg 3. Riigikohus on leidnud, et valminud ehitise lammutamine ei ole üldjuhul siiski mõistlik ja ehitise lammutamine on äärmuslik abinõu. Kaebaja õiguste mitterikkumisel ja tema huvide väheintensiivse riive korral ei oleks kuidagi ka kooskõlas proportsionaalsuse printsiibiga tema soov taastada nn endine olukord pelgalt põhjusest, et arhitektuuriliselt võinuks hoone karbi lahendus olla teistsugune. Kaebaja ei ole ise märkinud, et tal oleks soov esitada kahjunõuet, see oleks selgelt ebareaalne soov arvestades eelnevalt analüüsitud ja kaebuses esiletoodud asjaolusid. Kaebaja huvi saavutada võimalus esitada muid õiguskaitsevahendeid jäi sisustamata ja täpsustama. Kohus leiab, et tuvastusnõue ei kuulu rahuldamisele. Kuna kaebus kasutusloa tühistamiseks ei kuulu rahuldamisele ning vaidlustatud ehitusluba ei ole õigusvastane, siis jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata .

57. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad tema tehtud kulutused kaebaja kanda. Vastustaja on kasutanud advokaadi õigusabi, kuid menetluskulude nõuet ei esitanud. Kohus leiab, et kui vastustaja kulutusi kandis, siis vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest tegemist ei ole haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuva vaidlusega, mille puhul saaks väljakujunenud kohtupraktikast lähtudes olla õigustatud kaebajalt haldusorgani õigusabikulude väljamõistmine (nt Riigikohtu 21.06.2012 otsuse nr 3-3-1-26-12 p 29 ja seal viidatud varasemad lahendid). Ilmselgelt on selles teadmises vastustaja ka taotluse esitamata jätnud, Kohus leiab, et kolmas isik on esitanud põhjendamatult suure menetluskulu nõude ja see ei kuulu soovitud ulatuses rahuldamisele. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas saavad kolmanda isiku menetluskulud olla sedavõrd suured, kui esindaja on kahtlemata pidanud tegema tööd lisaks valla huvides, ent ka siis ei oleks loogiline, et kas nt valla kulutused peaksid olema veel lisaks samas suuruses, ehkki vald neid kulusid kaebajalt ei nõua. Kohus leiab kõigepealt, et arvestades käesoleva asja mahtu on kolmanda isiku esitatud menetluskulude väljanõue siiski põhjendatud, kuid siiski osaliselt. Kulude kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et antud juhul oli kolmas isik õigustatud kasutama õigusteenust, kuna

3-13-70164

24 kaebaja kaebus on õigusteoreetiline ning kolmas isik ei pidanud neid arvukaid lahendeid ning printsiipe valdama, mis kahtlemata tingis õigusabi kasutamise vajaduse. Kolmas isik ja vastustaja esitasid oma seisukohad kohtule koos ja ühe esindaja poolt tehtud tööna, ent ometi ei pidanud vastustaja ega kolmas isik tavapäraselt vähemalt nn omavahel pidama nõu, nagu on näidatud tööde kirjeldustes. Arvestades tehtud tööde mahtu ja asjaolu, et asi kujunes mahukaks ennekõike kaebaja enda arvukate vastuste ja ebaselgete vastuste tõttu, kuid samas ei saanud olla vaidlus sisult tavapärasest planeerimisvaidlusest keerukam. Seega on kohtu arvates põhjendatud HKMS § 108 lg 11 alusel, kui taotletavat summat vähendada. Kohus mõistab seetõttu kolmandale isiku kasuks välja tema kantud menetluskuludest pool märgitud summa suurusest, ehk 4536,75 eurot, mis võib olla kolmanda isiku tegeliku töö sisuks ja mahuks. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Karin Kalmiste Kohtunik

.