3-14-51441/103 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 15.06.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51441 Haldusasi Buduaar Meedia OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 10.06.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/14762-34 tühistamiseks. Menetlusvorm Suuline, kirjalik. Menetlusosalised Kaebuse esitaja Buduaar Meedia OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaat Marko Saag, vandeadvokaat Marek Herm ja seaduslik esindaja juhatuse liige Marge Tava, ning vastustaja Maksuja Tolliamet, volitatud esindajad Källi Kiik ja Pille Lehis.

Resolutsioon

1. Jätta Buduaar Meedia OÜ kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 59 lg 2 p 1 alusel ja vastavalt 18.04.2013 korraldusele nr 12.2- 3/14762-1 kontrollis Maksuja Tolliamet (MTA) Buduaar Meedia OÜ käibemaksu, tulumaksu, kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati 31.03.2014 revisjoniaktis nr 12.2-3/14762-31. MTA koostas 10.06.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/14762-34, milles kohustas Buduaar Meedia OÜ tasuma 93 101,97 eurot.

Maksuotsuse kohaselt Buduaar Meedia OÜ juhatuse liikmeteks kontrollitaval perioodil olid Marge tava (end. Rahu) ja Annika Urm. Annika Urm oli Buduaar Meedia OÜ juhatuse liige kuni 16.12.2010. Revisjoni käigus tuvastati rikkumisi seoses Buduaar Meedia OÜ majandustegevusega, mille tulemusel määrati täiendavalt tasumisele 93 101,97 eurot. Buduaar Meedia OÜ ostis Chivas Holding OÜ-lt teenuseid ja kaupa. Nimetatud asjaolu tõendavad maksumenetluses esitatud arved, mille tasumise tingimusteks oli sularahas tasumine. Maksumenetluses antud selgituste kohaselt arvete eest ei tasunud Buduaar Meedia OÜ, vaid Marge Tava ja Annika Urm.

Asjaolu, et Marge Tava ja Annika Urm tasusid sularahas Chivas Holding OÜ- le viimase poolt väljastatud arvete alusel, ei ole tõendatud. Buduaar Meedia OÜ tegi Marge tavale ja Annika Urmile 2010 ja 2011 aastal ülekandeid, mille kohta puuduvad ülekannete aluseks olevad dokumendid. Maksuhaldur on leidnud, et ühtegi Buduaar Meedia poolt tehtud ülekannet Marge Tavale ja Annika Urmile 2010 ja 2011 aastal ei saa nimetada kuluhüvitiseks nimetatud isikute poolt Chivas Holding OÜ nimel väljastatud arvete tasumise eest. Chivas Holding OÜ on kinnitanud, et arvete eest tasus Annika Urm eraisikuna ning seda tehti sularahas.

Chivas Holding OÜ oli Annika Urmile lähedal seisvate isikutega (sisuliselt perekonnaga) seotud äriühing. 17.04.2012 sõlmis Buduaar Meedia OÜ juhatuse liige Marge Tava ja eraisik Marge Tava formaalselt laenulepingu, et anda väidetavalt 2006 aastal sõlmitud suulisele laenulepingule kirjalik vorm. Maksuotsuses on asutud seisukohale, et hilisemalt on küll vormistatud laenulepingud, kuid sisult on need hoopis Marge Tava ja Annika Urmi nõuded Buduaar Meedia OÜ vastu, mille olemasolu ongi Marge Tava püüdnud tõestada, et õigustada temale Buduaar Meedia OÜ poolt tehtud ülekandeid.

Seevastu eitas Annika Urm laenusuhet Buduaar Meedia OÜ-ga ja nõuet Buduaar Meedia OÜ vastu. Kogu temapoolne väidetav nõue oli 05.06.2013 üle antud Factum Inkasso OÜ-le. Buduaar Meedia OÜ on teinud Marge Tavale ja Annika Urmile väljamakseid, millest osa on tehtud regulaarselt igakuiste ümmarguses summas maksetena. Nimetatud summasid on maksuotsuses käsitletud vastavalt juhatuse liikme tasuna või töötasuna ning ülejäänud summas tehtud ülekandeid on käsitletud kui väljamakseid, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. 10.07.2014 esitas Buduaar Meedia OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.06.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/14762-34 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Buduaar Meedia OÜ väidab, et kõik tõendid (nii kaebaja poolt antud selgitused kui ka dokumentaalsed tõendid, sh raamatupidamise väljavõtted) viidanud sellele, et kaebaja selgitused on olnud õiged ning ainsaks ebakõlaks, millele suures ulatuses kogu maksuhalduri positsioon tugineb, on olnud Annika Urmi poolt maksumenetluses antud selgitused, mida on meelevaldselt tõlgendatud kaebaja kahjuks. Seejuures on kaebaja ka maksumenetluses selgitanud maksuhaldurile, et Annika Urmi poolt antud selgituste mitmetimõistetavus võib olla ajendatud kaebaja survestamisest tsiviilja kriminaalvaidluste kontekstis.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhalduri käsitlus, mille kohaselt tuleb vaadelda Marge Tavale (end. Rahu) ja Annika Urmile tehtud väljamakseid osaliselt palgana või juhatuse liikme tasuna, on materiaalselt õigusvastane. Maksuhaldur kvalifitseeris Marge Tavale ja Annika Urmile 2010 ja 2011 aastal stabiilselt ning ümmargustes summades tehtud ülekanded Marge Tava puhul ümber juhatuse liikme tasuks ning Annika Urmi juhatuse liikme tasuks ning töötasuks. Kaebaja arvates maksuhalduril ei ole õigust määrata nn õiglast töötasu ning juhatuse liikme tasu, rikkudes sellega ebaproportsionaalselt isiku ettevõtlusvabadust.

Töötasu ja juhatuse liikme tasu on Marge Tavale ja Annika Urmile makstud, kuid seda vastavalt töölepingule ja juhatuse liikme lepingule ning vastavalt nende panusele. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et kuigi tegemist oli juhatuse liikmetega, siis Annika Urm viibis enamuse ajast Eestist ära ning tema tööülesanded seondusid vaid raamatupidamise korraldamisega, mida Annika Urm sai teha oma muude projektide, töökohtade ning ettevõtluse kõrvalt. Marge Tava roll piirdus sellega, et kontrollida pisteliselt tegevtoimetajaid, koosolekute kokkukutsumises ning ülevaadete kuulamises ja visioonide loomises.

Sellest tulenevalt on põhjendatud Marge Tavale ja Annika Urmile sellise töötasu maksmine nagu nendega sõlmitud lepingutes kokku lepiti. Kaebaja arvates maksuhalduril ei ole õigust määrata, mis on õiglane tasu, maksuhalduril on MKS § 84 alusel õigus vaid teatud tehingud ümber kvalifitseerida. Riigikohus on selgitanud, et MKS-i § 84 kohaldamine on õigustatud juhul, kui tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist. Selliseid tehinguid käesoleval juhul ei eksisteeri. Kõigil tehingutel on olemas majanduslik sisu ning tehingute eesmärk ei ole olnud vältida maksude tasumist.

Lisaks majandusliku sisu puudumisele, juhul kui maksuhaldur kvalifitseerib tehingu MKS § 84 alusel ümber, tuleb maksuhalduril tuvastada ka saadud maksueelis. Riigikohus kohtulahendis asjas nr 3-3-1- 67-09 märkis, et majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt võib maksuhaldur maksumenetluse käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse, majanduslikule sisule vastava hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma, lähtudes tehingu majanduslikest tagajärgedest. Sellise sekkumise võimalus isikute omavahelistesse tehingutesse on siiski piiratud.

Maksu määramiseks ei piisa lepingu ümberkvalifitseerimisest, vaid viidata tuleb maksu määramise õiguslikule alusele, milleks käesoleval juhul on kas MKS § 83 lg-le 4 või MKS §-le 84. Mõlema sätte puhul on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Kui sõlmiti teeseldud tehing, aga maksueelist ei saadud, siis puudub õiguslik alus maksu määramiseks. Käesolevas asjas ei ole kaebaja saanud aga ühtegi maksueelist. Kõik väljamaksed, mis on tehtud Marge Rahule ja Annika Urmile, on tehtud Chivas Holding OÜ arvete alusel tasutu hüvitamiseks.

Nimetatud väljamaksete alusel ei ole Marge Rahu ega Annika Urm rikastunud. Maksuhaldur on Annika Urmi ning Marge Rahu poolt sularahas tasumise küll kahtluse alla seadnud, kuid samas ei ole maksuhaldur ka toonud välja, et keegi kolmas isik oleks võinud Chivas Holding OÜ arvete eest tasuda. Samas on Chivas Holding OÜ teenused osutanud ja kauba üle andnud ning kõik vastavad Chivas Holding OÜ arved on tasutud. Kaebaja ei ole otse Chivas Holding OÜ-le nende teenuste ja kaupade eest tasunud, vaid teinud seda Annika Urmi ning Marge Rahu kaudu, hüvitades neile tasutud arved.

Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et TuMS § 51 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit. TuMS § 51 kohaselt maksustatakse ettevõtlusega mitteseotud kulusid, mille hulka kuuluvad väljamaksed, mida äriühing ei tee enda normaalse majandustegevuse käigus võetud kohustuste täitmiseks (s.o ettevõtlustulu saamise, ettevõtluse säilitamise või arendamise eesmärgil). Käesoleval juhul ei ole ettevõtlusest viidud välja kasumit, kuivõrd Marge Tavale ja Annika Urmile sooritatud väljamaksed on tehtud kompensatsioonina kaebajale esitatud arvete tasumise eest Marge Rahu ja Annika Urmi poolt enda isiklikest rahalistest vahenditest.

TuMS § 51 lg 2 p 3 konkreetsem eesmärk, lisaks ettevõtlusest varjatult väljaviidava kasumi maksustamiseks, on teha kindlaks, mis teenuseid ja kaupasid, kes kellelt soetas ning millise summa eest ning seda algdokumentide alusel, eesmärgiga teha kindlaks väljamakse seotus ettevõtlusega (TuMS § 51 lg 1). Sätte eesmärk ei ole maksustada väljamakseid, mille tõendavates dokumentides esineb väikseid vigu või mida tõendavad ühe algdokumendi asemel mitu algdokumenti. Seega olenemata sellest, et Riigikohus on sedastanud, et TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamisel ei ole oluline tuvastada väljamakse seotust maksumaksja ettevõtlusega, on käesoleval juhul TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamisel selle sätte eesmärgist tulenevalt oluline ka arvesse võtta seda, et Chivas Holding OÜ osutas teenuseid ja müüs kaupasid kaebajale, Chivas Holding OÜ esitas selle eest Buduaar Meedia OÜ-le arved ning kaebajal oli kohustus tasuda Chivas Holding OÜ poolt esitatud arvete eest ning nimetatud arvete alusel tasus kaebaja eest enda isiklikest rahalistest vahenditest nii Marge Tava kui ka Annika Urm.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.. VÕS kommentaaridest tulenevalt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma üleandmisele suunatud kohustuse täitmine võlgnetakse kohustatud isiku poolt õigustatud isikule laenuna, kusjuures intressi arvestamine ei ole kohustuslik, sealhulgas omab võlakohustuse ümberkujundamise kokkulepe sisuliselt võlatunnistuse tähendust. Käesoleval juhul ei olnud tegemist esialgselt traditsiooniliselt antud laenuga, vaid see kujundati selliseks ümber, mis on lepinguvabadusest tulenevalt aktsepteeritav ning õiguspärane praktika.

Kaebaja väidab, et TuMS § 51 lg 2 p 3 eesmärgist lähtuvalt puudub alus maksustada, kuivõrd esitatud algdokumentide alusel on võimalik tuvastada tehingute toimumine. Seega on maksuhalduri käsitlus, mille kohaselt tuleb käsitleda Marge Rahule ja Annika Urmile tehtud väljamakseid osaliselt ettevõtlusega mitteseotud kuluna ning kohaldada käesolevas olukorras TuMS §

51 lg 2 p 3, õigusvastane. Kaebuse esitaja arvates käesolevas asjas on maksuhaldur kvalifitseerinud abstraktselt Marge Rahule ja Annika Urmile makstud kuluhüvitised töötasuks ja juhatuse liikme tasuks ning ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks. Seejuures puudub maksuotsuses analüüs selle kohta, kas kaebaja on väljamaksete aluseks olevad teenused kätte saanud, ning kui on saanud, siis millisel põhjusel ei saa käsitleda väljamakseid teenuste eest tehtud väljamakseteks. Samuti, ei ole analüüsitud, kes tasus arvete eest, juhul kui leitakse, et Marge Rahu ning Annika Urm seda ei teinud.

Maksuotsuses ei ole kahtluse alla seatud seda, et teenuseid osutati. Kui teenuseid osutati, siis pidi selle eest keegi tasuma. Arvete eest ei ole tasunud kaebaja ning kõik tõendid viitavad, et arvete eest tasusid Marge Rahu ning Annika Urm enda isiklikest rahalistest vahenditest. Kaebaja väitel vastustajal puudub motiveeritud analüüs selles osas, miks on valitud just konkreetne summa, mida kvalifitseeritakse töötasuks ja juhatuse liikme tasuks, arvesse on võtmata isikute tegelikud panused ja vastutus ning ümberkvalifitseerimine on sisustatud põhiliselt kaebaja finantsnäitajatega ning kaebaja ametikoha nimetusest tulenevate eelduslikult täidetavate ülesannetega, mis ei võimalda kujundada kaebajal seisukohta, et mis oleks pidanud olema see töötasu summa, millega maksuhaldur oleks nõustunud.

Maksuotsuses on maksuhaldur võtnud aluseks Marge Rahule ja Annika Urmile täissummades igakuiselt tehtud väljamaksed, arvesse võtmata ettevõtlusvabadust. Nimetatud summad on Marge Rahule ja Annika Urmile üle kantud hüvitistena. Hüvitamine võib samuti olla regulaarne ning täissummades. Kaebaja on teinud nimetatud isikutele erinevates summades igakuiselt mitmeid ülekandeid. Täissumma maksmine iseenesest ei saa tuua kaasa selle kvalifitseerimist töötasuks, hindamata, mis on tegelik isiku panus. Isiku panusele vastavat töötasu määramine on ettevõtlusvabadusest tulenevalt äriühingu otsustada.

Maksuhaldur on kaebajale ette heitnud seda, et tehingute kohta on antud vastuolulisi selgitusi. Kaebaja on selgitanud, et Annika Urm oli selgituste andmisel pahatahtlik, kuivõrd tema lahkumine Buduaar Meedia OÜ-st ei olnud sõbralik ning Annika Urmi selgitused olid mõeldud rünnakuna kaebaja pihta. Seda kinnitas Annika Urm ka kohtuistungil. Lisaks eelnevale soovib kaebaja rõhutada, et kaebaja on esitanud tõendi maksuhaldurile ka selle kohta, et 30 000 eurot on Marge Rahu poolt kaebajale tagastatud 12.02.2014, mida maksuhaldur on jätnud täielikult maksukohustuse määramise puhul arvestamata.

TuMS § 54 lg-st 6 tulenevalt on nimetatud summa osas langenud ära maksustamise alus. Peale selle on ka ülejäänud osas Marge Tavale tehtud väljamaksete maksustamise alus ära langenud, kuna 11.02.2014 kokkuleppe kohaselt loetakse ülejäänud Marge Tavale välja makstud summa Buduaar Meedia OÜ laenuks Marge Tavale.

Kogu menetluse käigus kaebaja poolt antud selgitustest ja esitatud tõenditest ning ka Annika Urmi poolt kohtus täiendavalt antud selgitustest nähtub, et Chivas Holding OÜ on olnud Buduaar Meedia OÜ lepingupartner ning osutanud aastate jooksul kaebajale mitmeid teenuseid ja müünud kaupu, mille eest on väljastatud kaebajale arved, mida maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud. Kuivõrd esimestel aastatel oli omanikel vajadus finantseerida Buduaar Meedia OÜ äritegevust, tasusid Annika Urm ja Marge Tava nimetatud arved ise füüsiliste isikutena.

Selliseid tasutud arveid hüvitas kaebaja hiljem. Selline tasumise ja kulude ajatamise viis jätkus ka edaspidi. Buduaar Meedia OÜ ei ole teinud otse väljamakseid Chivas Holding OÜ-le. Kõik Chivas Holding OÜ arved on tasutud Annika Urmi ja Marge Tava poolt. Maksuhaldur on väitnud, et maksumenetluses ei ole kordagi kumbki nimetatud isikutest märkinud, et just nn algusaastatel puudusid äriühingul rahalised vahendid ning sel perioodil tasusid arvete eest Marge Tava ja Annika Urm. Kaebuse esitaja märgib, et nimetatud seisukoht on selgelt eksitav, kuna just selliselt ongi kaebaja kogu menetluse jooksul seda nii suuliselt kui ka kirjalikult maksuhaldurile selgitanud.

Marge Tava on kogu menetluse käigus selgitanud, et on finantseerinud arvete tasumist isiklikest vahenditest, mida on saanud oma tolleaegse abikaasa käest. Annika Urm on selgitanud, et finantseeris hilisemaid tasumisi varasemate perioodide tagasimaksete arvelt ning esialgseid makseid oma isiklikest ja perekondlikest säästudest. Kaebuse esitaja väitel maksuhaldur on rikkunud uurimisprintsiipi, jättes välja selgitamata käesolevas asjas tähtsust omavad asjaolud. Kaebaja arvates on antud juhul maksuhaldur lähtunud vaid maksukohustust suurendatavates asjaoludest ning jätnud täielikult arvestamata kõik tõendid, mis vähendavad maksukohustust.

Nii ei ole maksuhaldur täie põhjalikkusega kogunud informatsiooni kaebaja ettevõtluse ning Chivas Holding OÜ osutatud teenuste ja müüdud kauba kohta. Kaebaja on asunud seisukohale, et eelnevast tulenevalt on uurimispõhimõtte kui menetlusnõude rikkumine ning põhjendamiskohustuse kui vorminõude rikkumine toonud kaasa selle, et maksuhaldur on kohaldanud vääralt ja meelevaldselt õigusnorme ning ei ole õigusnormide kohaldamist ka piisavalt motiveerinud. Ka maksuotsuse formaalne õigusvastasus toob üldreeglina kaasa maksuotsuse tühistamise ning käesoleval juhul on menetlusnõuete rikkumine ning vorminõuetele mittevastamine mõjutanud asja otsustamist.

Vastustaja: Vastustaja leiab, et maksuotsus on faktiliselt ja õiguslikult motiveeritud ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja märgib, et Annika Urm tunnistas kohtuistungil, et ta maksuhaldurile seletusi andes teadlikult valetas. Seega ei saanud maksuhaldur maksuotsuse andmisel sellise asjaoluga mitte kuidagi arvestada, mistõttu sai maksuhaldur maksuotsuse tegemisel lähtuda üksnes neist ütlustest, mida Annika Urm maksumenetluses andis. Samuti pole maksuhalduril olnud võimalik Annika Urmi poolt muudetud selgitusi hinnata koosmõjus muude maksumenetluses kogutud tõenditega.

Vähem oluline pole seegi, et kui Annika Urm ei ole oma selgitustes järjepidev ning tema selgitused on sõltuvuses hetke meeleseisundist ning maksumenetlusega mittepuutuvuses olevatest asjaoludest, ei saa lõpuni ka veendunud olla, et kohtuistungil antud selgitused tõesed on. Nagu Annika Urm ise kinnitas, on tema motiivid selgitusi andes olnud omakasupüüdlikud. Seega pole selge, kes ja millistest kaalutlustest mingil hetkel selgitusi annab ning mis omakorda tähendab, et selliste selgituste usaldusväärsuses võib kahelda. Ent isegi, kui Annika Urmi poolt just kohtuistungil antud selgitused on õiged, on hulga faktilisi asjaolusid, mis kinnitavad maksuhalduri seisukohti ning milliseid hiljem muudetud ütlustega ümber lükatud pole.

Esiteks kõikide väidetavalt Chivas Holding OÜ-lt saadud teenuste eest on tasutud sularahas, mille liikumine ei ole jälgitav. Sularaha üleandmise kohta ei ole vormistatud dokumente. Holding OÜ oli Annika Urmile lähedal seisvate isikutega (sisuliselt perekonnaga) seotud äriühing. Ühelt poolt võimaldab selline asjaolu muidugi kaebajal väita, et seepärast puuduski vajadus dokumentatsiooni vormistamiseks, valitses usalduslik õhkkond jne, kuid teisalt ei tasu tähelepanuta jätta, et selline olukord võimaldab edukalt jällegi tagantjärele majandustehingutele endale sobivat sisu anda.

Kusjuures isikute seletused raha saamise kohta kaebajalt ja arvete tasumise kohta on ka pärast kohtuistungil antud selgitusi ebaselged ja vastuolulised. Maksumenetluses selgitas Annika Urm Chivas Holding OÜ-le arvete tasumist selliselt, et Buduaar Meedia OÜ kandis talle raha üle, ta võttis sularahas välja ja maksis Chivas Holding OÜ-le (15.05.2013 antud seletus). 17.06.2013 selgitas Annika Urm, et Marge Tava ei ole talle kunagi raha andnud, ta maksis oma rahast ja kaebaja kandis selle eest talle raha üle. Kohtuistungil seletas Annika Urm, et algul maksis ta arved ise ja pärast sai Buduaar Meedia OÜ-lt raha tagasi, ent siis jälle, et ta maksis küll Buduaar Meedia OÜ arveid, kuid sai selle raha Marge Tavalt ehk Buduaar Meedia OÜ-lt.

Lisaks selgitas Annika Urm veel istungil, et aastatel 2009-2010 maksis arveid isiklikest vahenditest ja sai pärast raha tagasi, kuid perioodil 2010- 2011 (kontrollitav periood1) sai raha kaebajalt ja andis edasi Chivas Holding OÜ-le. See ei olnud laen, vaid arvete tasumine sularahas. Laenude kontekstis märgib Annika Urm, et laenu tagasimaksed tehti selles osas, mis puudutab algusaastatel Buduaar Meedia OÜ-sse investeerimist. Marge Tava on maksumenetluses selgitanud, et osanikud maksid Chivas Holding OÜ arvete eest sularahas oma isiklikest vahenditest, millest tekkis kaebajal kohustus osanike ees, mida vähendati väljamaksetega, selgituses nt „ülekanne“ (29.04.2013 seletused). 13.06.2013 selgitas Marge Tava täiendavalt, et arved tasusid osanikud oma isiklikest vahenditest, millest tekkis osanikel nõudeõigus kaebaja vastu, mida pooled käsitlesid laenuna ning millise osas tegi kaebaja neile laenu tagasimakseid.

Sama kinnitas Marge Tava ka kohtuistungil, et arved tasuti isiklikest vahenditest nn algusaastatel ning hiljem hakkas kaebaja tegema tagasimakseid, mille arvelt omakorda tasusid osanikud kaebaja arvete eest ning taaskord kaebaja tegi tagasimakseid. Vastustaja hinnangul ei ole seletused arvete tasumise kohta, millest tekkis Marge Taval ja Annika Urmil nõudeõigus kaebaja vastu, senini üheselt mõistetavad ja arusaadavad. Üheselt ei ole arusaadav, millistes summades osanikud kaebaja kohustusi finantseerisid ning kas ja millal kaebaja nende eest osanikele tasus.

Sõltumata sellest, et Annika Urm oli teenuseid osutava äriühinguga seotud isikutega lähedastes suhetes, ei ole selline raha liikumine loogiline ega selgelt järgitav ja kontrollitav. Maksuhaldur on jõudnud veendumusele, võttes arvesse revisjoni käigus kogutud tõendid ning antud seletused, et sõltumata sellest, kas teenuseid saadi või mitte, ei ole tõendatud Marge Tava ja Annika Urmi poolt nende eest tasumine sularahas. Seda ei muuda ka kohtuistungil antud ütlused. Maksumenetluses ei ole kordagi kumbki nimetatud isikutest märkinud, et just nn algusaastatel puudusid äriühingul rahalised vahendid ning sel perioodil tasusid arvete eest Marge Tava ja Annika Urm.

Hiljem aga asus kaebaja tekkinud võlgnevust Marge Tava ja Annika Urmi ees likvideerima, mille arvelt viimased taaskord arveid tasusid ja neil äriühingu ees nõudeõigus tekkis. Samas, ei ole mitte kuidagi loogiliselt põhjendatav, miks pidid ajal, mil kaebajal läks juba hästi ja tegutses kasumlikult jätkuma arvete tasumisel sama skeem, et Marge Tava ja Annika Urm tasusid oma vahenditest ning Buduaar Meedia OÜ kompenseeris neile hiljem. Kusjuures sedasi toimis skeem üksnes Annika Urmiga lähedalt seotud äriühinguga – Chivas Holding OÜ-ga.

Vastustajale teadaolevalt ei tasunud muude arvete eest Annika Urm ja Marge Tava oma vahenditest. Buduaar Meedia OÜ kaebuses leitakse, et maksustamiseks TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel puudub alus, kuna maksuhaldur pole tuvastanud, kas tegemist on kasumi väljaviimisega kaebaja ettevõtlusest. Vastustaja on seisukohal, et TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel saab maksustada igal juhul, kui ettevõtlusest on tehtud väljamakseid, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kaebaja on viidanud Riigikohtu lahendile 3-3-1-46-11, mis ütleb selgelt, et kui algdokument puudub, maksustatakse väljamakse sõltumata sellest, kas teenus on ettevõtluseks vajalik või mitte.

Seega viidatud sätte eesmärk on maksustada kasumi väljaviimine, millega üldjuhul ongi tegemist juhul, kui ettevõtlusest väljamakseid tehakse, kuid nende kohta algdokumendid puuduvad, kuid nagu Riigikohus on märkinud, maksustatakse väljamakse isegi siis, kui see on tehtud teenuse eest, mis võis olla ettevõtluses vajalik, kuid kui selle väljamakse kohta algdokument puudub. Vastustaja hinnangul on maksuotsus igati kooskõlas viidatud Riigikohtu seisukohaga. Järgnevalt kordab vastustaja üle tehingute ümberhindamise temaatika MKS § 84 alusel.

Nagu korduvalt rõhutatud, andis maksuhaldur revisjoni käigus hinnangu sellele, kas Marge Tava ja Annika Urm tasusid Chivas Holding OÜ-le kaebaja asemel talle esitatud arvete eest ning kas nimetatud isikutel tekkis kaebaja vastu nõue, mida kaebaja väljamaksete näol on rahuldanud. Maksuhalduril on MKS §- st 84 tulenevalt õigus väljamaksed nende tegelikust majanduslikust sisust lähtuvalt ümber hinnata. Kuivõrd vastustaja leiab, et Marge Tava ja Annika Urmi poolt kaebaja asemel arvete eest tasumine Chivas Holding OÜ-le pole tõendatud, siis on maksuhaldur kontrolli tulemusel jõudnud järeldusele, et kaebajal pole tekkinud nõuet Marge Tava ja Annika Urmi vastu.

Seega ei saa tehtud väljamaksete näol olla tegemist ka kohustuste rahuldamisega nimetatud isikute ees. Selline moonutatud õiguslik vorm väljamaksetele on antud eesmärgiga vältida maksude tasumist. Nimelt, kui kaebaja oleks tasunud juhatuse liikmele ja töötajale neile tehtud väljamaksete ulatuses tasu, oleks tulnud tal need ka vastavalt deklareerida ning tasuda neilt kõik nn tööjõumaksud. Samuti oleks tulnud tasuda väljamaksetelt, mille kohta kaebajal puudus raamatupidamislikes õigusaktides nõutav algdokument, kuid mida kaebaja samuti nimetab kohustuste täitmiseks Annika Urmi ja Marge tava ees, tulumaks.

Seega vastustaja arvates võimaldas sellise kunstiliku olukorra loomine (kaebaja arvete väidetav tasumine füüsiliste isikute poolt, kelle ees asub kaebaja seejärel kohustust täitma) kaebajal vältida maksude tasumist. Maksuotsuse leheküljel 12 on maksuhaldur selgitanud MKS § 84 kohaldamise põhjusi ja toonud selgelt välja maksudest kõrvalehoidumise eesmärgi kaebaja poolt. Etteheide, et maksuhaldur pole toonud välja konkreetset maksueelist, ei ole asjakohane. Ainuüksi asjaolu, et maksuhaldur pole sõnaselgelt MKS § 84 kohaldamise põhjenduste juures ära nimetanud, et kaebaja sai maksueelise nii tulumaksu tasumata jätmises kui ka tööjõu maksude tasumata jätmises, ei muuda MKS § 84 kohaldamist õigusvastaseks või veelgi vähem kogu maksuotsust õigusvastaseks.

Vastustaja leiab, et maksueelise saamine on maksuotsuses kirjeldatu valguses ilmne. Kaebaja eksib, väites, et maksuhalduril pole õigust sekkuda ettevõtlusvabadusse ning hakata määrama, palju tuleb isikule tema panuse eest tasu maksta. Just nimelt sellise õiguse maksuhaldurile MKS § 84 annabki. Kaebaja käsitluse kohaselt oleks maksuhalduril võimatu täita oma seadusest tulenevaid kohustusi tööjõu maksude deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimisel. Kuivõrd nii Marge Tava kui ka Annika Urm olid kontrollitaval perioodil juhatuse liikmed, tuleb neile tehtud väljamaksete puhul hinnata, millised olid isikute ülesanded äriühingus.

Vaidlus puudub selles, et mõlemad isikud osalesid aktiivselt äriühingu igapäevases tegevuses. Kuivõrd kaebaja ise on samuti andnud hinnangu isikute funktsioonile äriühingus seeläbi, et ühega on sõlmitud tööleping (Annika Urm) ning teisega juhatuse liikme leping (Marge Tava), lähtus maksuhaldur kaebaja enda poolt antud hinnangust isikute osalusele äriühingu tegevusele. Kuna Annika Urm oli samaaegselt ka äriühingus raamatupidaja, oli tema panus äriühingusse lisaks juhtimisele ka töine, mistõttu on õigustatud temale tehtud tasude hindamine töötasuks.

Samal ajal, kui Marge Tava tegeles pigem igapäevase äriühingu juhtimisega, mistõttu on õigustatud temale tehtud väljamaksete hindamine juhatuse liikme tasuks. Nagu öeldud, selliselt käsitles isikuid ka kaebaja ise. Et töötasu ja juhatuse liikme tasu maksetele on iseloomulik väljamaksete regulaarsus, on hinnatud tööja juhatuse liikme tasuks just need väljamaksed, mida on Marge Tavale ja Annika Urmile tehtud igakuiselt täissummades kindla regulaarsusega. Nagu maksuhaldur maksuotsuses rõhutanud on, ei ole eluliselt usutav, et kasumis olev ja edukas ettevõte tasub oma juhatuse liikmele ja töötajale, kes on samal ajal ka juhatuse liige, tasu, mis on miinimumpalga lähedane.

Tasud, mida kaebaja deklareeris kontrollitaval perioodil isikutele kui tööja juhatuse liikme tasu, olid sellised, mis ei võimalda normaalset igapäevast äraelamist. Sõltumata Marge Tava ja Annika Urmi poolt kohtus antud selgitustele, et neil ei olnud vaja tasu, kuivõrd elatasid end muudest allikatest, on siiski väheusutav, et olukorras, kus Buduaar Meedia OÜ oli juba kasumlik ettevõte, tehti Marge Tavale ja Annika Urmile 2010. aasta eest kokku väljamakseid nende panuse eest Buduaar Meedia OÜ toimimisse vastavalt 100 600 krooni ja 59 644 krooni.

Samal ajal pidid nad kumbki maksuhaldurile esitatud andmete kohaselt näiteks aastal 2010 tasuma Chivas Holding OÜ-le oma vabadest rahalistest vahenditest, nagu nad väitsid, 1 432 797,50 krooni. Kaebaja ise on nentinud, et töötasu või juhatuse liikme tasu suuruse määrab muuhulgas ka majanduskeskkond. 2010. aastal oli Eesti keskmine brutopalk 792 eurot ning 2011. aastal 839 eurot. Samal ajal, kui Buduaar meedia OÜ maksis nii Marge Tavale kui ka Annika Urmile 2010. aastal tasu 5000 krooni kuus (bruto), mis on 319,60 eurot ning 2011. aastal tasus kaebaja Marge Tavale juhatuse liikme tasu 11 kuud keskmiselt

347 eurot kuus, jaanuaris 2011 töötasu 340 eurot ning Annika Urmile töötasu keskmiselt 356 eurot. Pole eluliselt usutav, et sellises majanduskeskkonnas, kus keskmine töötasu on pea kaks korda suurem, kui Marge Tavale ja Annika Urmile tehtud väljamaksed, oli õiglane tasu osutatud panuse eest äriühingus miinimumpalga lähedane, kuigi äriühingu tegevus oli kasumis. MTA on seisukohal, et kaebuses toodud väited ning kohtuistungil kuuldu ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Vastustaja leiab, et kuivõrd revisjoni käigus ei leidnud tuvastamist, kas Chivas Holding OÜ poolt väidetavalt osutatud teenuste eest üldse tasuti, kuid väljamaksed on kaebaja teinud ning nende kohta puudub nõuetekohane algdokument, on Buduaar meedia OÜ maksustamine olnud õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste, sh kaebaja seadusliku esindaja vande all antud, suulisi selgitusi, tunnistaja vande all antud ütlusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Kohus käesolevas maksuvaidluses kontrollib vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasust selle andmise hetke seisuga vastavalt Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54 ning Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-le 2, mille kohaselt haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga. Maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada, millised tõendid olid maksuhalduri käsutuses ning millistele teadaolevatele asjaoludele maksuhaldur sai maksuotsust tehes tugineda.

Vastustaja kinnitas kohtule, et maksuhaldur on maksumenetluses lähtunud temale esitatud tõenditest ja põhjendustest, mida on hinnatud vaidlustatud maksuotsuses. Vaidlusaluses maksuasjas on maksuhaldur hinnanud, kas Marge Tava ja Annika Urm on Buduaar Meedia OÜ asemel Chivas Holding OÜ-le arveid tasunud või mitte ning kas Buduaar Meedia OÜ poolt tehtud väljamaksed nimetatud isikutele on kuluhüvitised, nagu kaebaja väidab, või neil väljamaksetel on muu iseloom. Samas maksuhaldur ei ole andnud hinnangut Buduaar Meedia OÜ ja Chivas Holding OÜ vahelistele tehingutele. Samuti ei ole maksuhaldur kontrollinud ega andnud hinnangut nende tehingute eest esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsusele, kuna see ei ole seotud käesoleva maksuasjaga.

Kohus käesolevas asjas on oma seisukohad kujundanud nii kirjalikke kui suulisi tõendeid analüüsides ja neid kogumis hinnates.

Kaebuse esitaja heidab vastustajale ette uurimisja põhjendamiskohustuse rikkumist. Kaebaja väitel maksuhaldur on antud juhul kohaldanud vääralt ja meelevaldselt õigusnorme, ei ole õigusnormide kohaldamist piisavalt motiveerinud ning käesoleval juhul on menetlusnõuete rikkumine ja vorminõuetele mittevastamine mõjutanud asja otsustamist. Kohus kaebuse esitaja väidetega ei nõustu. Kohtu hinnangul on kaevatav maksuotsus piisavalt põhjendatud, oma sisult selge ja arusaadav, selles on välja toodud nii faktilised asjaolud kui ka maksu määramise õiguslikud põhjendused ning on antud hinnang tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele, samuti on välja toodud maksu määramise metoodika ning maksuhalduri järeldused. Kohus märgib, et põhjendamiskohustuse rikkumisena ei saa käsitleda olukorda, kus kaebaja ei nõustu vastustaja poolt esitatud argumentidega. Antud juhul on vastustaja piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendanud oma seisukohti, millega kaebaja ei nõustu.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu väljamaksetelt, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kohtu arvates on maksuhaldur õigesti kohaldanud antud asjas eelnimetatud õigusnormi. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksustamiseks TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel puudub maksuhalduril alus, kuna maksuhaldur pole tuvastanud, kas tegemist on kasumi väljaviimisega kaebaja ettevõtlusest. Kohus nõustub vastustajaga, et TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel saab isikut maksustada igal juhul, kui ettevõtluses on tehtud väljamakseid, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-46-11 on selgelt välja öeldud, et kui algdokument puudub, maksustatakse väljamakse sõltumata sellest, kas teenus on ettevõtluseks vajalik või mitte. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et viidatud sätte eesmärk on maksustada kasumi väljaviimine, millega üldjuhul on tegemist juhul, kui ettevõtlusest väljamakseid tehakse, kuid nende kohta algdokumendid puuduvad, kuid nagu Riigikohus on märkinud, maksustatakse väljamakse isegi siis, kui see on tehtud teenuse eest, mis võis olla ettevõtluses vajalik, kuid kui selle väljamakse kohta algdokument puudub. Kohus nõustub vastustajaga, et kõikide väidetavalt Chivas Holding OÜ-lt saadud teenuste eest on tasutud sularahas, mille liikumine ei ole jälgitav. Sularaha üleandmise kohta ei ole vormistatud dokumente. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et Marge Tava ja Annika Urmi poolt Chivas Holding OÜ poolt väljastatud arvete eest tasumine ei ole tõendatud. Kohus ei hakka maksuhalduri põhjendusi, millega nõustub, siinkohal üle kordama.

Vastustaja on õigesti leidnud, et Marge Tava ja Annika Urmi poolt Buduaar Meedia OÜ asemel arvete eest tasumine Chivas Holding OÜ-le ei ole tõendatud, maksuhaldur on kontrolli tulemusel jõudnud järeldusele, et Buduaar Meedia OÜ-l ei ole tekkinud nõuet Marge Tava ja Annika Urmi vastu, seega ei saa tehtud väljamaksete näol olla tegemist ka kohustuste rahuldamisega nimetatud isikute ees. Vastustaja hinnangul selline moonutatud õiguslik vorm väljamaksetele on antud eesmärgiga vältida maksude tasumist, millega nõustub ka kohus. Vastustaja selgitab, et kui kaebaja oleks tasunud juhatuse liikmele ja töötajale neile tehtud väljamaksete ulatuses tasu, oleks tulnud tal need ka vastavalt deklareerida ning tasuda neilt kõik nn tööjõumaksud, samuti oleks tulnud tasuda väljamaksetelt, mille kohta kaebajal puudus raamatupidamislikes õigusaktides nõutav algdokument, kuid mida kaebaja samuti nimetab kohustuste täitmiseks Annika Urmi ja Marge tava ees, tulumaks.

Kohus nõustub vastustajaga, et sellise olukorra loomine (kaebaja arvete väidetav tasumine füüsiliste isikute poolt, kelle ees asub kaebaja seejärel kohustust täitma) võimaldas Buduaar Meedia OÜ-l vältida maksude tasumist. Maksuotsuses (lk 12) on maksuhaldur selgitanud Maksukorralduse seaduse (MKS) § 84 kohaldamise põhjusi ja toonud välja maksudest kõrvalehoidumise eesmärgi kaebaja poolt, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohtu arvates asjaolu, et maksuhaldur ei ole MKS § 84 kohaldamise põhjenduste juures ära toonud, et kaebaja sai maksueelise nii tulumaksu tasumata jätmises kui ka tööjõu maksude tasumata jätmises, ei muuda MKS § 84 kohaldamist õigusvastaseks ning ei ole ka maksuotsuse tühistamise aluseks.

Maksueelise saamine on kohtu hinnangul maksuotsuses kirjeldatu põhjal ilmne. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhalduril ei ole õigust sekkuda ettevõtlusvabadusse ning hakata määrama, kui palju tuleb isikule tema panuse eest tasu maksta. Sellise õiguse maksuhaldurile annab MKS § 84. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et kaebaja käsitluse kohaselt oleks maksuhalduril võimatu täita oma seadusest tulenevaid kohustusi tööjõu maksude deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimisel. Marge Tava ja Annika Urm olid kontrollitaval perioodil Buduaar Meedia OÜ juhatuse liikmed, mistõttu neile tehtud väljamaksete puhul pidi hindama, millised olid isikute ülesanded äriühingus.

Seda aga on vastustaja piisavalt põhjalikult maksuotsuses ja ka kohtule antud seletuses selgitanud, mida kohus siinkohal ei hakka üle kordama. Kohus vaid märgib, et ei ole eluliselt usutav, et sellises majanduskeskkonnas, kus keskmine töötasu on pea kaks korda suurem, kui Marge Tavale ja Annika Urmile tehtud väljamaksed, oli õiglane tasu osutatud panuse eest äriühingus miinimumpalga lähedane, samal ajal, kui äriühingu tegevus oli kasumis. Kohus ei hakka üle kordama ka maksuhalduri põhjendusi laenulepingute, täiendavate tõendite, 2010- 2011 majandusaasta aruannete ja pearaamattu kannete, pangaülekannete ja maksu arvutamise metoodika osas, mida on piisava põhjalikkusega maksuotsuses käsitletud, nõustudes maksuhalduri poolt maksuotsuses välja öeldud seisukohtade ja järeldustega, millega on tutvunud ka kaebuse esitaja.

Kohtus on vande all andnud ütlusi Annika Urm tunnistajana ning Marge Tava kaebaja seadusliku esindajana. Tunnistaja Annika Urmi vande all antud ütluste kohaselt oli ta Buduaar Meedia OÜ osanik, juhatuse liige, hiljem ka raamatupidaja. Chivas Holding OÜ oli perefirma (perekond Urmi äriühing). Chivases ei ole A. Urm juhatuse liige olnud. Chivases tegi A. Urm osaliselt raamatupidamist. Buduaaris olid tema kohustused alates koristamisest ja lõpetades müügiga. Chivas Holdingule on tasutud arvete eest sularahas. Chivas nõudis arveid sularahas seepärast, et Buduaaril ei olnud rahalisi vahendeid esimestel aastatel. Kuna algul arveldati sularahas, siis edaspidi jätkati samamoodi. Sularahas arvete tasumine käis läbi aruandvate isikute ehk A. Urmi ja M. Tava (end. Rahu). Alguses ei olnud Buduaaril sularaha ja A. Urm maksis arved ise, pärast sai selle raha Buduaarilt tagasi. M. Tava seos arvete tasumisega oli selline, et tema andis raha A. Urmile, kes andis raha Chivasele üle. Kuna see oli pikk periood, siis vahel võtsid raha vastu ka T. U. ja teised Urmid. Vähemalt 2 aastat käis A. Urm M. Tavaga kohtu vahet. Tänaseks said nad kokkuleppele ja asi on lõppenud. Algsed selgitused selle kohta, et M. Tava ei ole raha andnud ja arved on tasumata, olid antud maksuhaldurile seos rohkete tsiviilvaidlustega. Mingil perioodil oli A. Urm Buduaaris juhatuse liige ja mingil perioodil töölepinguga raamatupidaja, aastat ta ei mäletanud. A. Urmi tasu juhatuse liikmena ei olnud suur. Hiljem, kui ta enam juhatuse liige ei olnud, siis ta töötas raamatupidajana, aga kas ta palk suurenes või vähenes, tunnistaja ei mäletanud.

A. Urmi väitel oli tema panus Buduaari tol ajal 1 miljon krooni laenu investeerimise eesmärgil, aga kuidas see jaotus, seda ta ei mäletanud, selle summa investeeris ta päris alguses. Kuidas tunnistaja laenas selle raha, seda ta ise ei mäletanud, kas mingi ettevõtte kaudu või oli see tema mees, raha sai ta perekonnalt. Laenuleping oli vist kirjalikult vormistatud, aga täpselt ta ei mäletanud. See, mis tagasi maksti, oli laenu tagasimaks. Kui oli vaja sularahas sisse maksta, siis ta maksis, aga kui palju ja mis aastatel, ta ei mäletanud.

Isiklikest vahenditest Chivasele tasumist käsitles A. Urm Buduaarile antud laenuna, mille sai hiljem Buduaarilt tagasi. Need olid Chivas Holding arved, mis A. Urm kinni maksis ning soovis Buduaarilt raha tagasi saada. Buduaaris oli A. Urm mingil perioodil nii juhatuse liige kui raamatupidaja, palga suurust ta ei mäletanud. Perioodil 2010-2011 sai ta raha Buduaarilt ja maksin Chivasele. See ei olnud laen, vaid arvete tasumine sularahas. M. Tava ei ole Chivasele midagi maksnud, ta maksis A. Urmile. A. Urmi väitel on see liialdus, et ta ütles maksuhaldurile, et M.

Tava pole talle kunagi maksnud, sest see oli öeldud sellel ajal, kui nende vahel käis n-ö sõda. Chivas koostas koonddokumendi selle kohta, kui palju on saanud raha Buduaarilt, kuid kas sellest dokumendist anti koopia ka Buduaarile, A. Urm ei mäletanud. Koostöö Chivase ja Buduaari vahel algas 2007. Need rahad, mida Buduaar Meedia tunnistajale üle kandis, olid ka varasemate, s.o enne 2010, aastate eest. Chivasega sai kokku lepitud, et ei pidanud arveid tasuma 30 päeva jooksul, vaid võis ka aasta jooksul maksta. Arveid maksti võimalusel, kohe tasumist ei nõutud, mis oli vastutulek Buduaarile.

See raha, mida Buduaar A. Urmile 2010-2011 kandis, oli ka tasu varasemate arvete eest, sest need tuli ära maksta. Chivas oli sellega arvestanud, et Buduaar ei saa kohe arveid tasuda. 2010-2011 A. Urm tahtis saada hüve omaniku tulu näol, A. Urmil oli siis kaks väikest last ja ta sai emapalka, mujalt ta palka ei saanud. 1 miljon krooni oli tema mehe või äia firmast saadud raha. Ülejäänud arveid ei maksnud kohe, vaid siis, kui võimalus tekkis. Buduaar maksis A. Urmile ja tema omakorda maksis Chivasele. Kaebuse esitaja seadusliku esindaja Marge Tava (end.

Rahu) vande all antud seletuse kohaselt ostis ta Buduaar Meedia OÜ enamusosaluse 2007. aasta alguses ja sellest ajast on ta ettevõtte juhatuse liige. Töölepingulist suhet selle äriühinguga tal ei ole olnud. 2007. aasta keskpaigas otsiti uut raamatupidajat ning valik langes Annika Urmile, kes oli töötanud MTA-s vanemrevidendina. Peale 3 kuud töötamist tegi A. Urm ise ettepaneku tulla Buduaar Meedia OÜ omanike ringi. Esialgu oli ta osalus 5% ja hiljem see kasvas kuni 30%-ni. Juhatuse liikmeks sai ta umbes 2007. aasta lõpus. Esialgu sai M.

Tava A. Urmiga väga hästi läbi. 2009. aastal, kui A. Urm kolis Hispaaniasse, hakkasid nende suhted halvaks muutuma. M. Taval ei olnud võimalik temaga ühendust saada. 2011. aasta mais või juunis pääses ta esimest korda ligi Buduaari raamatupidamisele, enne seda oli see A. Urmi koduarvutis. 2012. aasta veebruaris sai M. Tava teada, et A. Urm oli ettevõttest suures koguses raha kõrvaldanud, esitades Buduaari klientidele oma teise firma kaudu arveid, mille kohta algatati kriminaalasi A. Urmi vastu. Teine kriminaalasi algatati siis, kui A. Urm paar kuud hiljem üritas M.

Tava äriregistris juhatusest maha kustutada ja enda asemele panna, kuid jäi sellega vahele. M. Tava algatas 2 kriminaalasja ja A. Urm kümmekond tsiviilasja. Kompromissile jõuti 2014 aprillis. 2012. aastal, kui nende teed lahku läksid, M. Tava saatis A. Urmile e-kirja, kus ta ütles, et teab, et A. Urm on ettevõttest palju raha omastanud. Selle peale A. Urm enam kontorisse ei tulnud, laud oli puhtaks tehtud ja Buduaari raamatupidamine oli praktiliselt hävitatud. Kuni 2012 aprillini tegeles kogu raamatupidamisega A. Urm, välja arvatud üksikud maksete teostamised, mida pidi M.

Tava tegema A. Urmi palvel. Tasumine toimus Chivas Holdingu palvel sularahas, nad selgitasid seda sellega, et seoses väga suure maksuvõlaga on nende konto arestitud. Chivas Holdingu väljastatud arvete tasumisega tegeles A. Urm, maksti vastavalt võimalusele. Teenuseid osteti Chivas Holdingult aastatel 2007 – 2010, arveid tasusid

M. Tava ja A. Urm. Aastast 2009 hakkasid nad Buduaar Meedia OÜ-st raha tagasi saama. Kõik 2007- 2008 arved maksid nad omast taskust. Hiljem, erimeelsuste tekkimisel, toimus finantseermine vastavalt osalusele. Chivas Holdingule andis raha üle A. Urm. Töö oli neil ära jagatud: A. Urm tegeles raamatupidamisega ja M. Tava jälgis toimetajate tegevust. Töötasu oli nii väike kui võimalik, seda oli vaja selleks, et haigekassa toimiks. M. Tava väitis, et nende abikaasad olid heal majanduslikul järjel. Laenusuhted olid neil klassikalisedomaniku ja ettevõtte vahelised laenusuhted. Kui firma ei suutnud finantseerida oma kohustusi, siis omanikena kandsid nad mõlemad selle eest hoolt. Kuna Buduaar oli varasemast ajast omanikele võlgu, siis Chivase finantseerimine toimus Buduaarilt tagasi saadud rahast.

M. Tava väidab, et kui on oma ettevõte ja seotud isikud, siis ta ei näe vajadust lepingute vormistamiseks. Nad täitsid Exceli tabelit laenude osas, kuhu kuupäevaliselt pandi kirja, kes mis summa andis. M. Tava kinnitusel esitatud on vaid need Chivas Holding arved, mis puudutavad 2010 ja 2011 tagasimakse perioodi, kuna maksuhaldur ei täpsustatud, kas soovis ka varasemaid arveid. Kogu summa 5 miljonit krooni maksti tagasi mitmes osas. Perioodil 2010 – 2011 maksti tagasi veidi üle 3 miljonit krooni, tagasimakseid hakati tegema 2008. aasta lõpus. Buduaar Meedia OÜ oli pidevalt neile võlgu. Kui M. Tava sai raha eelmiste laenude katteks Buduaarist tagasi, siis ta maksis selle edasi Chivasele. Chivas Holding vormistatud dokumente ei saanud M. Tava revisjoni ajal esitada, kuna A. Urm vihahoos jalutas nende paberitega minema. Vastavad dokumendid on M. Tava esitanud revisjoni lõpus ja ka kohtule. M. Tava ei osanud öelda, kas A. Urmi poolt esitatud dokumendid vastavad tõele, kuna need ei klappinud nende omadega (pidid raamatupidamise nullist taastama). M. Tava on teinud päringud HansaRaamale ja avalduse politseisse. Sama on kinnitanud ka raamatupidaja, kes raamatupidamise üle võttis. Kohus, hinnates ülaltoodud ütlusi, leiab, et tunnistaja ja kaebaja seadusliku esindaja vande all antud ütlused ei anna alust maksuhalduri seisukohtade ning järelduste ümberlükkamiseks. Annika Urm on käesolevas maksuasjas korduvalt oma ütlusi muutnud, mis annab alust kahelda nende usaldusväärsuses. Marge Tava kui Buduaar Meedia OÜ seadusliku esindaja ütlused on antud kaebajale soodsas võtmes, mis on ka mõistetav, kuna M. Tava on otseselt huvitatud asja lahendamisest kaebaja kasuks. A. Urmi ja M. Tava väited ei ole kohtu jaoks sedavõrd veenvad, et üksnes nende alusel võiks maksuotsuse tühistada. Kohtu hinnangul need ütlused maksuhalduri poolt maksumenetluses tuvastatut ümber ei lükka.

Kohus, hinnanud poolte argumente koostoimes esitatud tõenditega, nõustub maksuhalduri põhjendustega ja tema poolt tuvastatuga. Kohtu arvates vastustaja on maksumenetluse käigus jõudnud õigetele järeldustele. Kohtu hinnangul kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et maks on määratud ebaõigesti ning ei ole vastustaja poolt tuvastatut ümber lükanud ka kohtumenetluse käigus. Kohus leiab, et käesolevas maksuvaidluses puuduvad asjaolud ja tõendid, mille pinnalt võiks kohus jõuda järeldusele, et maksuotsus tuleb tühistada.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik