3-15-776/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-776 Haldusasi K.P. kaebus Tallinna Linnakantselei 04.02.2015. a vastuse nr Õ-2/332 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.05.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus K.P. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - K.P. , esindaja Vello Luik Vastustaja - Tallinna Linnakantselei

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.P. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.05.2015. a määrus muutmata. 2. Edastada käesolev määrus üksnes kaebaja volitatud esindajale Vello Luigele.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.P. on süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust Tartu Vanglas. Kaebaja esitas 01.02.2015 Tallinna Linnakantseleile taotluse, milles palus end kanda 2015. a märtsis toimuvate Riigikogu valimiste valijate nimekirja. Tallinna Linnakantselei jättis 04.02.2015. a vastusega nr Õ-2/332 kaebaja taotluse rahuldamata.

2. 29.03.2015 saabus Tartu Halduskohtusse K.P. kaebus, milles palutakse tunnistada õigusvastaseks Tallinna Linnakantselei 04.02.2015. a vastus nr Õ-2/332. Kaebaja leidis, et siseriiklik õigus ning Eesti Vabariigi riigivõimu esindajate tegevus ja tegevusetus on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Siseriiklik õigus tuleb jätta eeltoodu tõttu kohaldamata. Õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks märkis kaebaja kavatsuse esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus. Kaebajal esineb tema sõnul ka preventiivne huvi, et soodustada kaebaja õiguste kaitset ning vältida haldusorgani korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes.

2

3. Tartu Halduskohus jättis 07.04.2015. a määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva. Nimetatud määruse kohaselt tuli kaebajal muuhulgas täpsustada, milline kahju talle kaasnes seoses asjaoluga, et Tallinna Linnakantselei jättis ta Riigikogu valimistel valijate nimekirja kandmata.

4. 24.04.2015 saabus halduskohtusse kaebaja vastus, milles ta seoses võimaliku kahju hüvitamise nõudega märgib, et ei pea tuvastamiskaebuse esitamisel asuma põhjendama kavandatavat kahju hüvitamise nõuet. Kaebajal on õigus alles hüvitamiskaebuse esitamisel osundada, milles seisneb talle tekitatud kahju ja otsustada, kas ta esitab kahju hüvitamiseks rahalise kompenseerimise nõude või on kaebaja jaoks kohaseks hüvitamise viisiks õigusvastasuse tuvastamine.

5. Tartu Halduskohus tagastas 07.05.2015. a määrusega K.P. kaebuse. Määruse põhjenduste kohaselt esitas kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja nimetas tuvastamiskaebuse esitamise ühe põhjusena preventiivset huvi, soodustamaks kaebaja õiguste kaitset ning vältimaks haldusorgani korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Põhiseaduse (PS) § 60 lg 3 kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. Seega toimuvad järgmised Riigikogu valimised 2019. aastal. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja karistusaeg lõpeb 14.05.2017 ning enne seda kuupäeva Riigikogu valimisi ei toimu, siis ei ole kaebaja õiguste korduv rikkumine tema kui kinnipeetava isiku Riigikogu valimistel valijate nimekirja uuesti kandmata jätmise tõttu ilmselt võimalik. Halduskohus märkis ka seda, et enne kaebaja karistusaja lõppemist ei toimu üldse mingeid valimisi, millel kaebaja saaks hääletada. Järgmised valimised on 15.10.2017 toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Pelgalt hüpoteetiline võimalus, et kaebaja poolt võimalike uute kuritegude toimepanemisel tema karistusaeg pikeneb või et ta võib uuesti vanglasse sattuda, ei põhjenda piisavat preventiivset huvi 2015. a Riigikogu valimistega seotud tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja põhjendas tuvastamiskaebuse esitamist ka kavatsusega tulevikus hüvitamiskaebus esitada. Halduskohtu hinnangul oleks ka kaebaja hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei ole ka vastupidist põhjendanud, kuigi talle selleks võimalus anti. Hääletamise võimaluse puudumine ei saanud tekitada kaebajale varalist kahju. Mittevaralise kahju osas ei kujuta kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine endast ühegi riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud põhiõiguse rikkumist. Tegemist ei ole väärikuse alandamisega, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse rikkumise, sõnumi saladuse rikkumise või au või hea nime teotamisega. Seega puudub kaebajal alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Tulenevalt eeltoodust tagastas halduskohus esitatud tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ja selgitas, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED

3 6. K.P. esitas oma esindaja kaudu 26.05.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.05.2015. a määruse tühistamiseks. Kaebaja taotles, et ringkonnakohus teeks uue määruse, millega esitatud kaebus menetlusse võetakse. Määruskaebuse esitaja leidis, et ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 9 lg 3 kohaselt kahju tekitamise süülisust ei arvestata, kui mittevaralise kahju hüvitamist taotletakse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse alusel, millega on tuvastatud avaliku võimu kandja poolt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumine. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on kinnipeetavate valimisõiguse kõikehõlmav piirang Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga objektiivselt vastuolus ja rikub sellisena kinnipeetava õigusi. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja Riigikogu valimistest osavõtmisele mitte lubamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 1. protokolli artikkel 3 rikkumine. Seega RVastS § 9 lg 1 koostoimes lg-ga 3 annab kaebajale õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist kui mitte kohe, siis vähemalt pärast Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal käesolevas asjas kaebeõigus ja Tartu Halduskohus on õigusvastaselt kaebuse kaebajale tagastanud. Kaebajale teadaolevalt on Riigikohtu menetluses Tallinna Ringkonnakohtu taotlused tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogu valimise seaduse § 4 lg 3 ja § 22 lg 3. Kuna Tallinna Ringkonnakohus on kaebajale teadaolevalt teinud vastavad taotlused kinnipeetava kaebuste alusel, siis on kaebajale mõistetamatu, miks koheldakse teda teiste kinnipeetavatega võrreldes ebavõrdselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, nõustub Tartu Halduskohtu 07.05.2015. a määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuse väide ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

8. Samuti ei saa K.P. käesoleval juhul tuvastamiskaebuse esitamist hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega põhjendades tugineda RVastS §-dele 7 lg 1 ning 9 lg 1 ja 2, sest ainuüksi hääletamise võimaluse puudumine ei saanud tekitada kaebajale varalist kahju ning kaebajal oleks ilmselt olnud võimalik oma õigusi tõhusamalt kaitsta tähtaegselt esitatud kohustamiskaebuse abil. Mittevaralise kahju osas ei kujuta kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine aga endast ühegi RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud põhiõiguse rikkumist. Määruskaebuses viidatud RVastS § 9 lg 3 ei anna samuti eraldi alust tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks põhjendusel, et tulevikus soovitakse ilmselt esitada hüvitamiskaebus seoses sellega, et EIKi praktika kohaselt on kinnipeetavate valimisõiguse kõikehõlmav piirang EIÕK-iga objektiivselt vastuolus ja rikub sellisena väidetavalt kinnipeetava õigusi. RVastS § 9 lg 3 ütleb üksnes seda, et kahju tekitamise süülisust ei arvestata, kui mittevaralise kahju hüvitamist taotletakse EIK-i otsuse alusel, millega on tuvastatud avaliku võimu kandja poolt EIÕK-i või selle protokolli rikkumine. Käesoleval

4 juhul ei nähtu asja materjalidest, et oleks olemas selline EIK-i otsus, millega on juba tuvastatud Eesti riigi või muu avaliku võimu kandja poolt EIÕK-i või selle protokolli rikkumine seonduvalt kinnipeetavate valimisõiguse piiranguga. Nagu kaebaja ise ka määruskaebuses viitab, on tal tegelikult sel alusel õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist alles siis, kui EIK on Eesti suhtes kinnipeetavate valimisõiguse piiranguga seonduvalt teinud rikkumist tuvastava otsuse. Eeltoodu aga ei mõjuta kuidagi K.P. kaebeõigust seonduvalt käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebusega, milles palutakse tunnistada õigusvastaseks Tallinna Linnakantselei 04.02.2015. a vastus nr Õ-2/332.

9. Mis puudutab määruskaebuses tehtud viidet Tallinna Ringkonnakohtu taotluste alusel RKPSJVK-s menetluses olevatele asjadele, kus ringkonnakohus palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogu valimise seaduse (RKVS) §-d 4 lg 3 ja 22 lg 3, siis ei mõjuta ka see menetlus kuidagi kaebaja kaebeõiguse küsimust käesolevas asjas esitatud kaebuse puhul, milles palutakse tunnistada õigusvastaseks Tallinna Linnakantselei 04.02.2015. a vastus nr Õ-2/332. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus tegi vastavad taotlused Riigikohtule kinnipeetavate kaebuste alusel, siis ei ole käesoleval juhul, kus kaebaja esitatud tuvastamiskaebus tagastati, tegemist kaebaja ebavõrdse kohtlemisega või diskrimineerimisega, sest Riigikohtule esitatud taotlusi ei tehtud kaebaja kaebusega analoogsete tuvastamiskaebuste alusel. Nimelt jättis Tallinna Ringkonnakohus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse alustamise aluseks olevates asjades kohaldamata RKVS §-d 4 lg 3 ja 22 lg 3 ning tunnistas need sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kohustamisnõudes esitatud kaebuste alusel tehtud kohtuotsused viivitamatult täidetavaks, nii et kohustamiskaebuse esitanud kaks kaebajat said 2015. a Riigikogu valimistel reaalselt ka hääletada. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks käesolevas asjas taotlenud RKVS §-de 4 lg 3 ja 22 lg 3 osas põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse alustamist.

Mis veel kaebaja väidetavasse diskrimineerimisse puutub, siis halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti viidanud HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse siis, kui esineb reaalne ja tõsiseltvõetav alus hüvitamisvõi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

10. Kuna K.P. l on olemas volitatud esindaja, edastab ringkonnakohus käesoleva määruse üksnes kaebaja esindajale V. Luigele (HKMS § 74 lg 3)

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/