3-12-1980/143 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-12-1980 Haldusasi TH kaebus Tallinna linna kohustamiseks otsustada uuesti järelevalvemenetluse alustamine Xxxxxxx xx xx korterite nr x, x ja x üle ning Tallinna Linnavalitsuse 15.08.2012 korralduse nr 1101-k tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – TH, volitatud esindaja advokaat Raiko Paas Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Karin Laugas Kolmandad isikud – IT, TH ja GG Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 01.12.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus TH apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 19.05.2015 kohtuistungil

RESOLUTSIOON Jätta TH apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-12-1980 muutmata.

Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.07.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-12-1980 2(5) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. TH pöördus 03.11.2011 ja 12.11.2011 avaldustega Tallinna Linnavalitsuse poole Xxxxxxx xx xx korterites nr x, x ja x teostatud ehitustööde osas järelevalve läbiviimiseks, sest ehitustööde käigus on nimetatud korterites lammutatud mitmed siseseinad.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) alustas 17.11.2011 järelevalvemenetlust, kuid lõpetas selle 05.12.2011, sest lammutatud vaheseinad ei olnud kandvad. TH esitas vaide, millele lisas AL ekspertarvamuse Xxxxxxx xx xx elamu ehitustehnilise seisundi kohta. TLPA rahuldas 20.01.2012 vaide ning uuendas haldusmenetluse. Uuendatud menetluse käigus tellis TLPA Xxxxxxx xx xx ehitise ekspertiisi, mille teostas EK OÜ.

TLPA leidis 16.05.2012, et jääb 05.12.2011 kirjas toodud seisukoha juurde. Ekspertiisi käigus leiti, et ümberplaneeringute ja remonditööde käigus korterites nr x, x ja x osaliselt või täielikult eemaldatud vaheseinad (siseseinad) on mittekandvad. Sellest tulenevalt pole nende eemaldamiseks või nendesse ava tegemiseks nõutav ehitusloa olemasolu. Eksperdid on jõudnud järeldusele, et vaheseinte mahavõtmine või sinna avade tegemine ei ole kahjustanud elamu konstruktsioonide kandevõimet ega vähendanud korterelamu kasutusiga.

TH esitas TLPA 16.05.2012 keeldumisele vaide, mis jäeti Tallinna Linnavalitsuse 15.08.2012 korraldusega nr 1101-k rahuldamata.

2. TH esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks otsustada uuesti järelevalvemenetluse alustamine Xxxxxxx xx xx korterite nr x, x ja x üle ning Tallinna Linnavalitsuse 15.08.2012 korralduse nr 1101-k tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 1) õige ei ole vastustaja seisukoht, et ehitustööd on viidud läbi seaduste kohaselt ning ehitamise käigus ei ole seadust rikutud. Vastustaja poolt tellitud ekspertiisis pole otsesõnu küsitud vastust küsimusele, kas korterites ehitustööde käigus lammutatud seinte näol oli tegemist elamu kandvate konstruktsioonide osadega. Korteri nr xx osas on ekspertiisis märgitud, et arvestades vahetalade pikkusega, on vaja korteris pooleldi lammutatud vaheseinad säilitada, et vältida vahelae võimaliku läbivajumise suurenemist ja pööningukorteri põranda läbivajumise tekkimist. Korteri nr x puhul on öeldud, et vaheseina puudumise tõttu on lae kandevõime suurendamiseks paigaldatud suure ristlõikega puittala. Seega on ekspert möönnud, et korterite vaheseinad osalevad koormuste kandmisel. Seega tuleb kandvateks seinteks pidada ka elamu teiste korterite siseseinu, sest need paiknevad elamu kõigis korterites sarnaselt; 2) kaebaja tellis ise eksperthinnangu, milles on märgitud, et korteritesse ruumijaotuse eesmärgil ehitatud vaheseinu ei ole võimalik käsitleda vaid omakaalu koormust kandvate seintena, vaid nimetatud seinad on ka talastikke jäigastavad, kandes vastuvõetavate koormuste mõju keldri vahelaele. Ehitusseaduse (EhS) järgi on ehitamine, milleks on vajalik ehitusprojekt ja ehitusluba, lisaks kandekonstruktsioonide muutmisele ka jäigastavate konstruktsioonide muutmine. Vastustaja ei ole uurinud, kas korterites lammutatud seinte puhul võib tegu olla elamu konstruktsiooni jäigastavate seintega; 3) elamu on ehitatud 1930ndatel aastatel. Sellise vanusega ehitise puhul võib iga konstruktsiooni muudatus põhjustada ehitisele prognoosimatuid negatiivseid tagajärgi.

3-12-1980 3(5)

3. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et hoones on erinevatel aegadel teostatud ehitustöid. Selleks, et tuvastada hoone ohutus inimeste elule, tervisele ja varale, on TLPA tellinud enne kasutusloa väljastamist ekspertiisi hoonele tervikuna. Ekspertiis tunnistas hoone tervikuna nõuetele vastavaks. Sellega on vastuse saanud peamine küsimus – kas ehitis vastab ettenähtud nõuetele – ning täiendava ehitusjärelevalve läbiviimine ei ole vajalik.

4. Kolmandad isikud palusid jätta kaebus rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 01.12.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja kaitsta oma vara ja tervist. Kaebaja soovib, et ehitusjärelevalve tulemusel koostatakse projektdokumentatsioon ja teostatakse ehituskonstruktsioonide tugevusarvutused; 2) elamu kohta puudub selline projektdokumentatsioon, milles oleksid ära märgitud või tähistatud, millised seinad on hoones kandvad või millised konstruktsioonid on jäigastavad. Kahtluse korral, kas teostatud tööd võisid mõjutada hoone konstruktsiooni, on kohane teostada kontroll, mis hõlmab endas ka kohapealse ülevaatuse; 3) kaebaja tellitud ekspertiis ei ole asjakohane, sest ekspertiisis ei ole uuritud neid seinu, millele kaebaja kohtumenetluses osundas. Kaebaja korteri nr xx kohal asuva laetala väidetav kahjustus on hoone pikaajalisest kasutamisest tuleneva painde ilming ning ei ole tekkinud pööningukorrusel tehtud ehitustöödest. Vanade puitehitiste dokumentatsiooni arvestades on pea võimatu anda ühest vastust selle kohta, milline konstruktsiooni osa on kandev. Kui hoone kandekonstruktsioonideks on kandvad siseja välisseinad või karkass, ning karkassi põhielementideks on sambad/postid ja neile toetuvad talad, siis välisseinu ja kortereid piiritlevaid seinu muudetud ei ole. Kaebaja poolt nimetatud nn kandvad seinad asuvad JK-i tänavaga paralleelselt ning on korterites nr x, x, x ja xx kohakuti. Puuduvad andmed, et korteri siseselt oleks nende seinte osas tehtud tööde käigus eemaldatud poste, talasid, s.o konstruktsioonielemente; 4) seega on kaebaja osundatud seinte asukohas kandekonstruktsioonid olemas, ehkki remonttööde käigus on allesjäänud konstruktsioone täiendatud või osaliselt muudetud. Ühelgi juhul ei ole täheldatud pingete teket, mis võiks kuidagi kanduda üle muudele konstruktsiooni osadele, sh keldrilaele; 5) kaebaja tellitud ekspertiisi objekt – korter nr xx – on eksitav. Ekspertiisist ei tulene, et ekspert oleks paikvaatluse teostanud kaebuse aluseks olevates korterites nr x, x ja x. Ka kaebaja ise kinnitas, et need korterid vaatluse või mõõtmise objektiks ei olnud; 6) kaebaja nõue, et ekspertiis peab ilmtingimata sisaldama kandekonstruktsioonide arvutusi, on alusetu. Kui keegi pole varasemalt niisuguseid arvutusi teostanud, puudub võimalus teha võrdlusi varasema olukorraga. Kui kaebajal on tekkinud kahtlusi, kas senised konstruktsioonid võimaldavad mistahes objektide rajamist tema korteris (raske kamin, ahi), siis saab seda igakordselt spetsialisti abiga kontrollida. Keegi teine ei pea hakkama oma kulul ehitama ümber ehituskonstruktsioone oma korteris, põhjusel, et kaebaja korteris rajatav objekt vajab senisest veelgi tugevamat konstruktsiooni; 7) ehitusjärelevalve eesmärgiks ei saa olla tugevusarvutusi sisaldava projektdokumentatsiooni loomine, mida ei ole kunagi olemas olnud; 8) vastustaja on ekspertiisiga tuvastanud, et ehitis on projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt. Eksperdid teostasid elamu ülevaatuse 09.03.2012 ja 22.03.2012. Neil oli võimalik siseneda korteritesse, sealhulgas kaebaja korterisse. Eksperdid andsid muu hulgas hinnangu ka selle kohta, et juba rajatud katusekorteri väljaehitamise järgselt ei esine soklis ja välisseintes pragusid või muid

3-12-1980 4(5) deformatsioone. Samuti ei tuvastatud visuaalsel vaatlusel lagede vajumisi. Kaebaja korter nr xx oli ülevaatuse tegemise ajal ümberehitamise staadiumis, lagi oli vahelaetaladeni paljastatud. Nähtav osaline deformatsioon oli tingitud hoone pikaajalisest ekspluatatsioonist, mitte aga pealeehitusest, kus põrandate juures ei täheldatud mingisugust läbivajumist või kallete tekkimist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. TH palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 01.12.2014 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba. EhS § 40 mõttest tuleneb, et ehitusloata ehitis tuleb viia vastavusse seaduse nõuetega. Seega ei oma EhS tähenduses tähtsust see, kas valminud ehitis on lõpptulemusena ohtlik või mitte. Korterites eemaldatud vaheseinte puhul on tegu kandevõi jäigastavate konstruktsioonide muutmisega EhS § 2 lg 8 järgi, mis on ehitamine. Ka vastustaja enda eksperthinnangu p-s 3 on kirjas, et kaebaja korteris nr xx tuleb vaheseinad säilitada, et vältida vahelae võimaliku läbivajumise suurenemist ja pööningukorteri põranda läbivajumise tekkimist. Korter nr x on kõnealuse vaheseina eemaldanud ning ekspertiisis on märgitud, et see on asendatud koormuseid vastu võtva puitraamiga. Seega on siseseinad kandekonstruktsiooni osa. Ka korteri nr x omanik on selgitanud, et uus vahesein on toestatud postidega, kusjuures renoveerimistöödel on osalenud konstruktor. Seega on siiski tegemist renoveerimisega, milleks on vajalik ehitusluba; 2) vastustaja eksperthinnang ei ole usaldusväärne, sest põhineb vaid visuaalsel vaatlusel; 3) elamus ehitusloata ehitamine on problemaatiline ka seetõttu, et korterelamus ei saa ümberehitustöid projekteerida teistes korterites tehtud töid arvesse võtmata. Kui teiste tööde kohta puudub igasugune projektdokumentatsioon, on raske uusi töid planeerida; 4) kohus jättis põhjendamatult hindamata kaebaja poolt esitatud ekspert AL hinnangu, mille leheküljel 21 ekspert leidis, et siseseinad on talastikke jäigastavad, kandes vastuvõetavate koormuste mõju keldri vahelaele. Arusaamatu on, miks leidis halduskohus, et ekspert peab silmas vaid vaheseinu, mis on JK-i tänavaga risti. Ekspertiisist nähtub üheselt, et mõeldakse kõiki vaheseinu; 5) ehitamise nõuete järgimise hindamiseks pole oluline see, kui hästi on ehitustööd tehtud. Vastupidine soosiks seaduse rikkumist ja tekitaks isikute ebavõrdset kohtlemist. Seega ei oma tähtsust halduskohtu väide, et kui tegemist oleks olnud kandevõi jäigastavate konstruktsioonidega, oleks mõjud juba avaldunud. Kaebaja peab oma korteris vaheseina säilitama, samas kui korteri nr x omanikule pole sellist nõuet esitatud, sest ta tegi ehitustöid ilma projektita. Ehitusprojektita ehitamise negatiivsed mõjud ei pruugi avalduda kohe.

7. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsusega. Asjaolu, et ekspert on leidnud, et kaebaja korteris tuleks sein osaliselt säilitada, ei ole tõlgendatav selliselt, et alumiste korterite eemaldatud seinad olid kandvad. Vaheseinte eemaldamisest on möödunud seitse aastat. Kui oleks esinenud vajumist, oleks seda olnud visuaalse vaatluse teel näha. Hoonele on väljastatud kasutusluba.

8. Kolmandad isikud apellatsioonkaebuse osas seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-12-1980 5(5) 9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Apellatsioonimenetluses ei ole esitatud uusi tõendeid või õiguslikke väiteid, mis vajaksid täiendavat analüüsimist. 10. Ringkonnakohus märgib täiendavalt vaid seda, et kohalik omavalitsus on kaebaja taotlusel järelevalvemenetluse läbi viinud, selle käigus on teostatud ekspertiis ning leitud, et korterites nr x, x ja x toimunud ehitustööd ei vajanud ehitusluba. Ekspertiisiga on muu hulgas tuvastatud, et toimunud ümberehitustööd ei ole elamu kandevõimet kahjustanud. Kuigi ekspertiisist nähtub, et vaidlusalustel vaheseintel on teatud roll koormuste kandmisel, ei ole tegemist kandevõi jäigastavate konstruktsioonidega EhS § 2 lg 8 tähenduses, mille muutmiseks on vajalik ehitusluba. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustaja ja halduskohtuga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebaja ei saa nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist vaid eesmärgil, et korterite nr x, x ja x omanikud koostaksid projektdokumentatsiooni. Järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud, et oht kaebaja elule, tervisele või varale puudub. Lisaks tuleb käesolevas asjas arvestada sellega, et TLPA on Xxxxxxx xx xx elamule 19.02.2013 väljastanud kasutusloa, millega tunnustati hoone vastavust õigusaktide nõuetele. Kasutusloa põhjenduse kohaselt on ehitis kasutamiseks ohutu. Kaebaja on kasutusloa halduskohtus vaidlustanud. Olukorras, kus ehitisele on väljastatud kasutusluba, ei ole käesolevas vaidluses enam eesmärgipärane vaielda ehituslubade olemasolu üle ning kohustada kohalikku omavalitsust uut järelevalvemenetlust läbi viima. Kõik hoone ohutusega seotud probleemid on võimalik lahendada kasutusloa üle käivas kohtuvaidluses. 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda (1199,14 eurot, sh riigilõiv 15 eurot). Vastustaja ja kolmandad isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets