3-14-50438/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50438 Haldusasi Ojala Estonia OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 05.03.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16601-57 ning Maksuja Tolliameti 28.05.2014 korralduse nr 13- 7/469-5 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Ojala Estonia OÜ, esindaja v. adv Toomas Pikamäe Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Veiko Soll Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20.10.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ojala Estonia OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistung 03.06.2015

RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Halduskohtu 20.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50438 muutmata ja Ojala Estonia OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.07.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-50438 2(12) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ojala Estonia OÜ deklareeris 2013. aasta maikuu käibedeklaratsioonil enammakstud käibemaksu summas 92 161,75 eurot. Maksuja Tolliamet (MTA) alustas 26.06.2013 Ojala Estonia OÜ 2013. a mai käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse kontrolli. 2. MTA tegi 05.03.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16601-57, millega tuvastas OÜ Frog Industrial Design (OÜ Frog ID) ettevõtte ülemineku Ojala Estonia OÜ-le ning vähendas seetõttu Ojala Estonia OÜ poolt esitatud 2013. aasta maikuu KMD-l deklareeritud sisendkäibemaksu summas 60 000 eurot ning nõudis tagasi Ojala Estonia OÜ poolt kõnealusel maksustamisperioodil alusetult deklareeritud ja tema ettemaksukontole vabastatud käibemaksu enammaksu summas 60 000 eurot. Maksuotsuse põhjendused on järgmised. 1) Ojala Estonia OÜ on deklareerinud sisendkäibemaksu tehingult, mis toimus ettevõtte ülemineku käigus. Kuna käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses, ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatav. 2) Ojala Estonia OÜ alustas tegevust 2013. aasta mais. Ojala Estonia OÜ asutamise eesmärk oli tegeleda metalltoodete tootmisega ning omandada OÜ Frog ID vara. Ojala Estonia OÜ asutaja Ojala Yhtymä OY oli juba varasemalt huvitatud OÜ Frog ID ettevõtte ülevõtmisest. 3) 15.04.2013 esitas võlausaldaja kohtule avalduse OÜ Frog ID suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Kommertspandipidaja Danske Bank AS avalduse alusel alustati OÜ Frog ID suhtes täitemenetlus, mille käigus arestiti 19.04.2013 OÜ Frog ID vallasvara. Arestitud vara hulgast jäid välja immateriaalne põhivara (OÜ Frog ID kaubamärk) ja enamusosalus tütarettevõttes, kuna neile ei ulatunud kommertspant, ning kolm Danske Bank AS-ile kuuluvat tootmisseadet (lehetöötluskeskus, painutuspink ja pulbervärvimisliin), mida OÜ Frog ID kasutas kapitalirendilepingu alusel. 02.05.2013 omandas Ojala Estonia OÜ Danske Bank AS-ilt nõude OÜ Frog ID vastu koos nõuet tagava kommertspandiga, asudes seeläbi täitemenetluses sissenõudja asemele. OÜ Frog ID omandas Ojala Estonia OÜ-lt saadud raha eest Danske Bank AS-ilt kolm aresti alt vabastatud tootmisseadet (lehetöötluskeskus, painutuspink ja pulbervärvimisliin). OÜ Frog ID müüs 02.05.2015 kõnealused kolm tootmisseadet edasi Ojala Estonia OÜ-le hinnaga 360 000 eurot, sh käibemaks 60 000 eurot ning samas sõlmiti ka üürileping, mille alusel anti tootmisseadmed OÜ Frog ID kasutusse. 4) 15.05.2013 toimunud OÜ Frog ID vara enampakkumisel osales kolm äriühingut, kuid pakkumise tegi vaid Ojala Estonia OÜ, omandades 200 000 euro (alghind) eest OÜ Frog ID ülejäänud vara, mis oli vajalik lehtmetalli töötluse jätkamiseks. Enampakkumisel osalenud äriühingud Laine-Kiinteistöt Vaasa OY ja OÜ Baltauto kinnitasid, et enampakkumisel oleval varal puudus praktiline väärtus, kuna tegemist oli väikese osaga ülejäänud varast ning ilma 02.05.2013 müüdud seadmeteta ei olnud võimalik enampakkumisel oleva varaga midagi teha. Ojala Estonia OÜ sai selle kaudu võimaluse kontrollida enampakkumise käiku ja soetada põhivara odavamalt. Enne nõude omandamise lepingu sõlmimist oli Ojala Estonia OÜ teadlik OÜ Frog ID majanduslikust seisust ja enampakkumise toimumisest ning tema tegevus nõude omandamisel oli kantud soovist omandada kogu OÜ Frog ID vara.

3-14-50438 3(12) 5) Enne 2013. aasta maikuud ei deklareerinud Ojala Estonia OÜ töötajaid ega käivet. Alates 2013. aasta juunikuust ei deklareerinud OÜ Frog ID käivet ega töötajaid. Ojala Estonia OÜ 37-st töötajast 33 töötas varem OÜ-s Frog ID. Kuigi kontrolli käigus valikuliselt küsitletud töötajad kinnitasid, et nende tööülesanded on uues töökohas erinevad, ilmnes töölepingute ja ametijuhendite võrdlemisel, et ametinimetus ja töö sisu on enamiku töötajate puhul jäänud samaks. Lepingute vormistamiseks on kasutatud vanu OÜ Frog ID töölepingute põhjasid. 6) Kontrolli käigus kolmandate isikute antud seletused kinnitavad, et Ojala Estonia OÜ ja OÜ Frog ID majandustegevus, mis seisnes metalltoodete tootmises, ei erine. Ojala Estonia OÜ jätkas tegevust samal aadressil, kus enne tegutses OÜ Frog ID, sõlmides selleks uue üürilepingu Dodoni Real Estate OÜ-ga alates 30.05.2013. OÜ Frog ID teavitas äripartnereid enne enampakkumise toimumist ettevõtte ostmisest, omaniku muutumisest ning sellest, et tegevus jätkub ning edasi tuleks tellimused saata Ojala Estonia OÜ-le. 12-st tarnijast 10 kinnitasid, et müüvad Ojala Estonia OÜ-le samu kaupu, mida enne müüdi OÜ-le Frog ID. Ojala Estonia OÜ 2013. aasta juunikuu sisendkäibemaksu hulgas kajastatakse teenuse soetamist Ragionato OÜ-lt ja K.O.G.Kapital OÜ-lt, mille juhatuse liikmeteks on OÜ Frog ID endised juhatuse liikmed RV ja AK. Seega jätkavad OÜ Frog ID võtmeisikud Ojala Estonia OÜ-s tegutsemist. 3. MTA kohustas 28.05.2014 korraldusega nr 13-7/469-5 Ojala Estonia OÜ-d tasuma OÜ Frog ID maksuvõlga summas 4388,05 eurot. Korraldus tugineb MTA 05.03.2014 maksuotsusele nr 12.2-3/16601-57, mille kohaselt on toimunud OÜ Frog ID ettevõtte üleminek OÜ-le Ojala Estonia. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Frog ID ettevõtte üleminek Ojala Estonia OÜ-le on lõpule viidud 30.05.2013 ruumide rendilepingu sõlmimisega. Selleks ajaks oli OÜ Frog ID deklareerinud maksukohustusi kokku summas 64 388,05 eurot, millest 60 000 eurot on seotud 02.05.2013 arve nr 9311 alusel toimunud seadmete müügiga. MTA vähendas 05.03.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/16601-57 Ojala Estonia OÜ 2013. aasta mais vastava arve alusel deklareeritud sisendkäibemaksu (60 000 eurot) võrra. Seega on tasumisele kuuluva maksukohustuse suuruseks 4388,05 eurot. 4. Ojala Estonia OÜ esitas 04.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.03.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16601-57 tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-50438) ning 13.06.2014 kaebuse MTA 28.05.2014 korralduse nr 13-7/469-5 tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-51149). Tallinna Halduskohus liitis kaebused, jättes liidetud haldusasja numbriks 3-14-50438. Kaebuste põhjendused on järgmised. 1) OÜ-lt Frog ID Ojala Estonia OÜ-le sundtäitmise väliselt üle läinud vara ei saa käsitada ettevõttena KMS mõttes. Kaebaja soetas kõik tootmisseadmed, välja arvatud 02.05.2013 arve nr 9311 alusel ostetud kolm seadet, sundtäitmise tulemusena. Kõnealusest kolmest seadmest ei piisa ettevõtte tegutsemiseks ning need ei moodusta iseseisvat majandusüksust. 2) Kaebaja ei ole üle võtnud OÜ Frog ID üürilepingut, vaid sõlmis uue üürilepingu Dodoni Real Estate OÜ-ga ning jätkas pärast sundtäitmise korras vara omandamist majandustegevust samas tootmishoones, kus tegutses OÜ Frog ID, kuna tootmisseadmed on väga massiivsed ning nende liigutamisega oleks kaasnenud suured kulutused. Asjaolu, et Ojala Estonia OÜ-s töötavad OÜ Frog ID endised töötajad, ei tähenda ettevõtte üleminekut. OÜ Frog ID majandustegevuse lõppemise tõttu koondati töötajad. Kuna OÜ Frog ID töötajad omasid väljaõpet ning kvalifitseeritud tööjõudu oli raske leida, sõlmis kaebaja nende töötajatega töölepingud. Maksuhaldur on põhjendamatult võtnud kaebaja ja OÜ Frog ID kliendibaasi ja tarnijate võrdlemisel aluseks OÜ Frog ID 2012. aasta detsembri ja Ojala Estonia OÜ 2013. aasta mai andmed. Maksuhaldur pidanuks võrdluse tegemisel lähtuma Ojala Estonia OÜ

3-14-50438 4(12) 2013. aasta juuni andmetest ja OÜ Frog ID 2013. aasta mai andmetest. Isegi kui lähtuda maksuhalduri valitud ajahetkedest, on klientide kattuvus ca 50% ja tarnijate kattuvus ca 40%. 3) KMS § 4 lg 2 p 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 181 välistavad ettevõtte ülemineku, kuna varad on soetatud sundtäitmise tulemusena. VÕS § 181 järgi ei kohaldu ettevõtte ülemineku regulatsioon juhul, kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Selle normi eesmärgiks on luua vara omandajale õiguskindlus, et varaga ei kaasne vastutust vara endise omaniku võlgade eest olukorras, kus ettevõttena käsitatav vara võõrandatakse seadusega ettenähtud menetluses, sealhulgas sundtäitmisel. Üürilepingu sõlmimine ning töötajate, klientide ja tarnijate osaline kattuvus on sundtäitmise otsene tagajärg, tegemist ei ole ettevõtte üleminekuga VÕS § 181 ja KMS § 4 lg 2 p 1 mõttes. 4) Kaebaja poolt Danske Bank AS-i nõude omandamist OÜ Frog ID vastu ei saa käsitada ettevõtte üleminekuna, kuna nõude soetamisel ei saanud kaebajal olla kindlust, et tal õnnestub soetada mingisugune osa OÜ Frog ID varast. Ka ei saanud kaebaja nõude omandamisega vara, vaid üksnes võimaluse osaleda OÜ Frog ID vara müümisel sundtäitmise või võimaliku pankrotimenetluse raames. Ojala Estonia OÜ-l ja OÜ-l Frog ID on erinevad omanikud ja erinev juhtkond ning kontserni omandistruktuuris puudub OÜ-ga Frog ID igasugune seos. Tehase käivitamisel nõustasid Ojala Estonia OÜ-d mõnda aega OÜ Frog ID endised juhid AK ja RV. Kaebaja tellis nendelt isikutelt, kes olid kursis nii tootmise kui ka kliendihalduse küsimustega, nõustamisteenust, et käivitada tehas võimalikult väheste probleemidega. 5) 15.05.2013 enampakkumine oli aus ja tagas osalejatele võrdsed võimalused. Maksuhaldur on Laine-Kiinteistöt Vaasa OY ja OÜ Baltauto selgitustele tuginedes ekslikult järeldanud, nagu oleks enampakkumise võitja juba ette teada olnud. Enampakkumist läbi viinud kohtutäitur Arvi Pink ei ole avaldanud seisukohta, nagu ei oleks enampakkumine olnud aus ja kõigile osalejatele võrdseid võimalusi tagav. Asjaolu, et kolm tootmisseadet müüdi väljaspool 15.05.2013 enampakkumist, ei muuda enampakkumist ebaausaks või kunstlikuks. Müügilepingu ja enampakkumise objektid olid erinevad ning kolme tootmisseadme müük ei muutnud enampakkumise objektiks olevat vara väärtusetuks. Kui maksuhaldur tahab väita, et enampakkumine oli kunstlik ehk näilik tehing MKS § 83 lg 4 mõttes, peab ta ütlema, milline oli varjatud tehing, s.o tegelik tehing ning kes olid selle osapooled. 6) KV, AK ja RV tegevus ei kinnita ettevõtte üleminekut. KV saatis ajavahemikul 24.04.2013 kuni 09.05.2013 klientidele e-kirja teel teate, et Soome äriühing ostab OÜ Frog ID ära ja edaspidi tuleb edastada kõik tellimused Ojala Estonia OÜ-le, omal algatusel ilma kaebaja heakskiiduta. Seda väidet kinnitab sündmuste ajaline kulg, st asjaolu, et 24.04.2013 ei olnud kellelgi, sh Danske Bank AS-il ega kaebajal kindlust selles, et kaebaja ostab osa OÜ Frog ID varadest. Samuti sõlmis kaebaja üürilepingu ja töölepingud alles pärast avaliku enampakkumise toimumist. Paralleelselt täitemenetlusega oli Harju Maakohtu menetluses ka OÜ Frog ID suhtes esitatud pankrotiavaldus, mis oleks võinud lõppeda pankroti väljakuulutamisega ning mille tulemusel oleks enampakkumine ära jäänud. Maksuhalduri väide, et AK ja RV jätkasid Ojala Estonia OÜ-s oma senist tööd ettevõtte juhtimisel, ei vasta tõele. Need isikud ei ole kinnitanud senise töö jätkamist. Ojala Estonia OÜ praegused ja endised töötajad JM, MK, RK, ME ja RA ei ole andnud ühesuguseid ütlusi, et AK ja RV tegid Ojala Estonia OÜ-s sama tööd, mida nad varem tegid OÜ-s Frog ID. 7) Isegi kui möönda ettevõtte üleminekut, puudub alus keelata 02.05.2013 arve nr 9311 alusel käibemaksu mahaarvamist. OÜ Frog ID oli kuni 29.05.2013 tegutsev ettevõte, kellel oli maksustatav käive ning töötajad. Ojala Estonia OÜ ei teinud mais 2013 töötajatele tuluja sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid. Seega saaks ettevõtte üleminekust rääkida

3-14-50438 5(12) alles pärast 29.05.2013. Ojala Estonia OÜ tasus 02.05.2013 arve koos käibemaksuga. Nimetatud ajal ei saanud Ojala Estonia OÜ teada, et ta omandab hiljem ka muu OÜ Frog ID vara. 8) Korraldus on õigusvastane ning tuleb tühistada juhul, kui kohus tühistab vaidlustatud maksuotsuse. Maksuvõla sundtäitmise menetluses ei saa tuvastada maksukohustuse olemasolu, sh ettevõtte üleminekut ühelt ettevõtjalt teisele. 5. MTA vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) OÜ-lt Frog ID Ojala Estonia OÜ-le üle läinud vara saab käsitada ettevõttena ehk iseseisvalt funktsioneeriva tervikliku majandusüksusena. Vastustaja jääb maksuotsuse lk 18- 21 ja p-s 2 toodud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebaja ei ole ka kohtumenetluses ümber lükanud maksuhalduri järeldust ettevõtte ülemineku kohta. Kaebaja ei ole selgitanud, mis on tema hinnangul üle läinud varakogumist puudu, mille olemasolul saaks seda iseseisvalt funktsioneeriva tervikliku majandusüksusena käsitleda. Maksuotsuses on tuvastatud ettevõtte järkjärguline üleminek ning maksuhalduri järeldused ei tugine üksnes asjaolule, et kaebaja omandas kolm seadet sundtäitmise väliselt. Kaebaja on OÜ Frog ID Estonia juhatuse liikme AK ütluste põhjal asunud ekslikult seisukohale, et maksuhalduri viidatud varakogumiga ei ole ettevõttel võimalik tegutseda. AK ütlustest nähtuvalt puudutas vastav seisukoht üksnes kolme sundtäitmise väliselt üle läinud seadet. 2) KMS § 4 lg 2 p 1 ja VÕS § 181 ei välista ettevõtte üleminekut, kui varad on soetatud sundtäitmise tulemusena. Kaebaja vastupidine seisukoht on vastuolus kohtupraktikaga. Riigikohtu halduskolleegium leidis 10.06.2013 lahendis nr 3-3-1-25-13, et VÕS § 181 ei välista täitemenetluse seadustikuga reguleeritud vara müüki võlaõigusseaduse rakendusalast. Tallinna Ringkonnakohus leidis 17.12.2013 otsuses asjas nr 3-12-1412, et KMS § 4 lg 2 p 1 mõttes tuleb ettevõtte või selle osa üleandmise tuvastamisel lähtuda VÕS § 180 lg-s 2 sätestatud ettevõtte mõistest sõltumata sellest, kas ettevõte antakse üle lepinguga, sundtäitmisel või pankrotimenetluses. 3) Maksuhaldur leidis, et kuna enampakkumisele pandud ülejäänud vara muutus Ojala Estonia OÜ poolt enampakkumise väliselt omandatud põhiseadmete tõttu ebaatraktiivseks, siis ei olnud teised äriühingud enam huvitatud ülejäänud seadmetest, kuna nende soov oli soetada tervikvara (maksuotsuse lk 21-23, p 2). Kaebaja väited, et ettevõtte ülemineku möönmise korral puudub alus käibemaksu mahaarvamise keelamiseks, on asjakohatud. Vara müüki ja müüja tegevuse lõppemist ei ole õige seada omavahelisse sõltuvusse, kuigi mõlemad sündmused jäävad samasse maksustamisperioodi. Vastupidine käsitus on vastuolus ühetaolise maksustamise põhimõttega. 4) KMS § 4 lg 2 p 1 mõte on välistada käibe tekkimine mistahes kujul ettevõtte või selle osa üleandmiste juhtumitel. Ettevõtte üleandmise olemasolu või puudumise tuvastamisel ei ole oluline tehingute struktuur, mida kasutades ettevõte üle anti, vaid majanduslik lõpptulemus, mis kuulub maksustamisele. Juriidilise struktuuri ja mitte majandusliku sisu maksustamine oleks vastuolus maksu neutraalsuse ja õiguskindluse põhimõtetega. Maksuhalduril on olemas ka vajalik pädevus tuvastada ettevõtte üleandmine sõltumata tehingute struktuurist (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-20-11). Euroopa Kohus on leidnud, et ettevõtte üleandmise tuvastamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute kõiki asjaolusid ning poolte käitumist. Kui ettevõtte identiteet on säilinud, on tegemist ettevõtte üleandmisega (vt nt Euroopa Kohtu otsused asjades nr 24/85 ja 287/86). 5) Kuna maksuotsus ning korraldus tuginevad samadele asjaoludele, on ka korraldus eeltoodud põhjendustel õiguspärane.

3-14-50438 6(12) 6. Tallinna Halduskohus jättis 20.10.2014 otsusega Ojala Estonia OÜ kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1) Kui arvestada üksnes OÜ-lt Frog ID kaebajale üle läinud vara tervikuna ning Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-1-13 toodud kriteeriumeid koosmõjus, jättes kõrvale VÕS §-s 181 sätestatu, on ettevõtte üleminek majanduslikus mõttes toimunud. Ettevõtte üleminekul ei ole tähtsust kaebaja tahtel ja eesmärkidel. Maksuhaldur ei ole ka eksinud kaebaja ja OÜ Frog ID klientide ja tarnijate võrdlemisel, lähtudes viimase puhul varasemast ajaperioodist, mil tegemist oli tegutseva ettevõttega. Tähtust ei ole sellel, kas KV-l oli klientidele e-kirjade saatmisel kaebaja heakskiit. Kirjadest nähtub üksnes see, et kaebaja eesmärk on OÜ Frog ID ettevõtte omandamine ning seda eesmärki ei ole kaebaja eitanud. Õige on maksuhalduri järeldus, et AK ja RV jätkasid esimestel kuudel kaebaja juures sama tegevust, mida nad OÜ Frog ID jaoks olid teinud. 2) KMS § 4 lg 2 p 1 ei seo käibe puudumist osapoolte tahte või teadlikkusega ega ülemineku etapilisusega, vaid üksnes sellega, kas kokkuvõttes kõiki tehinguid arvestades ettevõtte üleminek toimub. Seadusandja on selgesõnaliselt soovinud KMS § 4 lg 2 p-ga 1 välistada ettevõtte ülemineku käibena käsitatavatest juhtumitest, sõltumata ettevõtte üleminekuni viivate tehingute arvust. Oluline on ettevõtte üleandmine tervikuna, mitte see, mitmes etapis ettevõte üle anti. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Frog ID ei ole 02.05.2013 arve alusel deklareeritud käibemaksu riigile tasunud. Seega puudub kaebajal sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. 3) Kaebaja seisukoht, et arve õiguspärasust tuleks hinnata sarnaselt haldusaktile arve andmise aja seisuga, ei tugine kehtivale õigusele. Maksuhalduril on õigus ja kohustus hinnata tehinguid vastavalt nende tegelikule majanduslikule sisule (MKS § 84) ning seega võib maksuhaldur asuda tehingute kogumit tagantjärele hinnates seisukohale, et üksikute müügitehingute asemel on toimunud ettevõtte üleminek. Kaebaja tahtlus või eesmärk ettevõtte üleminekul ja see, kui tõenäoliseks kaebaja ettevõtte üleminekut pidas, ei oma KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamisel tähtsust. KMS § 4 lg 2 p 1 reguleerib ettevõtte ülemineku toimumiseks vajalike üksiktehingute korral käibe (mitte)toimumist, mitte käibe toimumist pärast ettevõtte ülemineku lõppu. 4) Maksuotsuses märgitu, et enampakkumine oli kunstlik, ei ole õige ega ka asjakohane. Sundtäitmise menetluses tehtud toimingud ei saa olla kunstlikud, kui selles on järgitud täitemenetluse norme. Vastustaja ei väida maksuotsuses, et täitemenetluses oleks selliseid rikkumisi, millest tulenevalt täitemenetluses müüki ei saa lugeda toimunuks ehk vara ei olegi sundtäitmisel üle läinud. 5) Arvestades Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-25-13 toodud seisukohta, et VÕS § 181 omab KMS § 4 lg 2 p 1 tõlgendamisel tähendust, tuleb ettevõtte ülemineku kontrollimisel jätta kõrvale üksnes täitemenetluses soetatud vara ehk arvuliselt suurem osa OÜ Frog ID põhivarasse kuuluvatest esemetest. Et võimalikult objektiivselt hinnata ettevõtte ülemineku kriteeriumite täitmist olukorras, kus osa varast on soetatud täitemenetluses, tuleb asendada täitemenetluses omandatud vara mõtteliselt muult kolmandalt isikult omandatud varaga ja kontrollida, kas sellisel juhul on samuti ettevõtte ülemineku kriteeriumid täidetud. Kui kontrollimisel ilmneb, et ilma selle varata ei saa lugeda ettevõtte ülemineku kriteeriume täidetuks, ei ole ettevõtte üleminekut toimunud ja nii maksuotsus kui ka korraldus tuleb tühistada. 6) Ka juhul, kui maksuotsuse p-s 1.4 analüüsitud ettevõtte ülemineku 13 punktist jätta kõrvale 15.05.2013 täitemenetluses omandatud vara, on selge, et ettevõtte üleminek on toimunud. Maksuhalduri analüüs on tervikuna ammendav ning kohus nõustub maksuhalduri analüüsiga iga kriteeriumi osas. Kaebajale on üle läinud vähemalt osa OÜ Frog ID varast

3-14-50438 7(12) (02.05.2013 soetatud kolm seadet); kliendija hankijasuhted on jätkunud; niipea kui OÜ Frog ID lõpetas töötajate ja käibe deklareerimise, alustas kaebaja nende deklareerimisega, seega sisuliselt ei olnud tegevus katkestatud; 75% OÜ Frog ID töötajatest jätkas töötamist kaebaja juures; kaebaja alustas oma majandustegevusega kohe pärast OÜ-lt Frog ID seadmete omandamist ja tema poolt lõpetatud lepingute uuesti sõlmimist; ettevõtte tegevuskoht on jäänud samaks ning tegevus on samalaadne. Nimetatud asjaoludest tuleneb, et kaebajale on üle läinud organisatsiooniline, iseseisvat identiteeti omav majandusüksus ka ilma 15.05.2013 soetatud põhivara arvestamata. Seega on nii maksuotsus kui ka korraldus õiguspärased. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Ojala Estonia OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Kaebaja nõustub halduskohtuga, et KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada VÕS §-ga 181 ning kaebaja omandas olulise osa OÜ Frog ID varast sundtäitmise tulemusena. Sundtäitmise tulemusena omandatud vara ei saa kaebajale üle läinud ettevõtte hulka lugeda. Kui üle antava majandusüksuse koosseisus olev vara ei võimalda senise või sarnase tegevuse jätkumist, ei ole ettevõtte üleminekut toimunud. 02.05.2013 soetatud kolme seadmega iseseisvalt ei oleks kaebaja saanud midagi toota, mistõttu on ebaõige halduskohtu seisukoht, et kui jätta kõrvale täitemenetluses omandatud vara, saab siiski lugeda, et ettevõte on üle läinud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et OÜ Frog ID endiste töötajate töölevõtmine, käibe deklareerimine ning kliendija hankijasuhete jätkumine oli võimalik üksnes seetõttu, et kaebaja sai tänu sundtäitmise tulemusena omandatud tootmisseadmetele jätkata olulises osas OÜ Frog ID senist tootmistegevust. 2) Halduskohtu seisukohad on omavahel vastuolus. Ühtlasi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud MKS § 10 lg 2 p 1 ja § 11 lg-t 1. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et maksuhalduril ei olnud võimalik hinnata, kas ilma sundtäitmise väliselt omandatud seadmeteta oli võimalik toota OÜ Frog ID valmistatud toodetega samu või sarnaseid tooteid. 3) Halduskohus on ebaõigesti määranud ettevõtte ülemineku aja ja kohaldanud ebaõigesti VÕS §-i 182. 02.05.2013 arve nr 9311 esitati enne ettevõtte väidetavat üleminekut ning selles näidatud tehingu sisuline ja ajaline seos ettevõtte väidetava üleminekuga on üksnes kaudne. Omaniku muutumisele vaatamata jätkas OÜ Frog ID seadmete kasutamist üürilepingu alusel ning tegutses iseseisva ettevõttena vähemalt kuni 29.05.2013, mil lõpetati ruumide ja tootmisseadmete kasutamise üürilepingud. Seega ei saanud väidetav ettevõtte üleminek toimuda enne 29.05.2013 ning kolme seadme müük ei olnud sisuliselt ega ajaliselt seotud OÜ Frog ID ettevõtte üleminekuga kaebajale. 4) Halduskohus jättis tähelepanuta, et üürilepingu sõlmimine OÜ Frog ID endise tootmispinna kasutamiseks ja töölepingute sõlmimine OÜ Frog ID endiste töötajatega oli tingitud 15.05.2013 sundtäitmise tulemustest. 8. MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) VÕS §-s 181 sätestatud piirangu eesmärk on vältida ettevõtte ülemineku eriolukordi reguleerivatest seadustest mööda hiilimist poolte kokkuleppega. Apellandi seisukoht, et kui ettevõtte üleminek toimub VÕS §-s 181 sätestatud tingimustel, ei ole tegemist ettevõtte üleminekuga KMS § 4 lg 2 p 1 mõttes, on vastuolus ühetaolise maksustamise põhimõttega. KMS § 4 lg 2 p 1 mõte on välistada käibe tekkimine mistahes olukorras ettevõtte või selle osa üleandmisel.

3-14-50438 8(12) 2) Kohtupraktika kohaselt tuleb KMS § 4 lg 2 p 1 mõttes ettevõtte või selle osa üleandmise tuvastamisel lähtuda VÕS § 180 lg-s 2 sätestatud ettevõtte mõistest, sõltumata sellest, kas ettevõte antakse üle sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Ettevõtte üleandmise olemasolu või puudumise tuvastamisel ei ole oluline tehingute struktuur, mida kasutades ettevõte üle anti. Tegemist on tehingu juriidilise struktuuri erinevusega, majanduslik lõpptulemus aga on sama. Maksustamisele kuulub majanduslik lõpptulemus. Omandatud vara koosseisu ajaline ja tehinguline kujunemine ei tohi moonutada ettevõtte üleminekut kui majanduslikku lõpptulemust. 3) Halduskohus leidis õigesti, et maksuhalduril ei olnud võimalik hinnata, kas sundtäitmise väliselt omandatud seadmeteta oleks olnud võimalik toota OÜ Frog ID valmistatud toodetega sarnaseid tooteid. Tegemist on oletusega, mille tõsikindel kontrollimine või põhjendamine oleks maksuhaldurile olnud ebamõistlikult koormav või isegi võimatu. 4) Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et vaatamata kolme seadme omaniku muutusele kasutas OÜ Frog ID seadmeid oma ettevõtluses edasi. Ettevõtte olemasolu määratlemisel ei ole oluline mitte seadmete omand, vaid võimalus seadmeid oma tootmistegevuses enda parema äranägemise järgi kasutada. 5) Apellandi seisukoht, et kolme seadme ostmine ei olnud seotud ettevõtte väidetava üleminekuga, on vastuolus apellandi teise seisukohaga, mille järgi üürilepingu sõlmimine (tootmispinna kattuvus) ning töötajate, klientide ja tarnijate osaline kattuvus on sundtäitmise otsene tagajärg. See tähendab, et tegelikult möönab apellant ka ise seose olemasolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. 10. Halduskohus tuvastas õigesti, et OÜ Frog ID vara on tervikuna kaebajale üle läinud ning majanduslikus mõttes on toimunud ettevõtte üleminek. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Esinevad kõik põhilised ettevõtte üleminekut iseloomustavad tunnused: kaebaja ettevõttes jätkas tööd suurem osa OÜ Frog ID töötajatest; üle läksid kõik tootmiseks vajalikud seadmed ning osa klientidest ja tarnijatest; samas asukohas jätkati samasisulist majandustegevust ning vahepeal oli vaid lühike paus; kaebaja maksustatav käive suurenes ning OÜ Frog ID käive vähenes samal ajal nullini. Samuti jätkasid kaebaja ettevõtte heaks töötamist (tootlikkuse juhtimise teenuse osutamise kaudu) OÜ Frog ID endised juhatuse liikmed AK ja RV. Ka kaebaja ise möönab, et kokkuvõttes on ettevõtte (tervikliku majandusüksuse) üleminek toimunud. 11. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled eeskätt selle üle, kas olukorras, kus suur osa ettevõtte materiaalsest põhivarast on müüdud sundtäitmise korras, välistab VÕS § 181 KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamise OÜ Frog ID vara osas (kolm tootmisseadet), mille kaebaja ostis enne enampakkumist ning ühtlasi OÜ Frog ID maksuvõla ülemineku kaebajale. Kui asuda seisukohale, et VÕS § 181 välistab praegusel juhul KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamise, s.o kolme tootmisseadme müümisel on tekkinud käive ja kaebajal on õigus see sisendkäibemaksuna maha arvata, on vaidlustatud maksuotsus õigusvastane. Kui kohus peaks leidma, et VÕS § 181 välistab OÜ Frog ID maksuvõla ülemineku kaebajale, on õigusvastane ka vaidlustatud korraldus. 12. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selles, et üksnes kolmest tootmisseadmest, mille kaebaja 02.05.2013 OÜ-lt Frog ID omandas, ei piisa valmistoodangu tootmiseks müügiks ning suurema osa (arvulise enamuse) OÜ Frog ID varadest omandas kaebaja enampakkumisel

3-14-50438 9(12) (19.04.2013 vallasvara arestimise akti lisa nr 1 – arestitud varade nimekiri, II kd, tl 109). Määravat tähtsust ei ole sellel, kas enampakkumisel ostetud varadega oli ilma kolme eelnevalt müüdud seadmeta võimalik midagi toota või mitte. Fakt on see, et kaebaja omandas kokkuvõttes kogu OÜ Frog ID tootmiseks vajaliku materiaalse põhivara ning see varakogum võimaldas kaebajal jätkata samasisulist majandustegevust (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3- 1-6-12, p 12). Kaebaja ei ole eitanud, et tal oli juba varasemalt soov omandada OÜ Frog ID vara ja tootmist jätkata. Kolme tootmisseadme ostmine oli selgelt üks etapp selle plaani elluviimisel ning tegemist oli ühe tehinguga mitmest tehingust, mille kaudu kaebaja omandas OÜ Frog ID ettevõtte. 13. MKS § 37 sätestab, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Ettevõtte üleminekut reguleerib VÕS 9. ptk 4. jagu (§-d 180-185). VÕS § 181 kohaselt ei kohaldata VÕS 9. peatüki 4. jao sätteid ettevõtte üleminekule juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. 14. Halduskohus asus seisukohale, et ettevõtte ülemineku saab lugeda toimunuks ka ilma täitemenetluses omandatud varata. Kaebaja seevastu väidab, et töölepingute sõlmimine OÜ Frog ID endiste töötajatega, üürilepingu sõlmimine sama tootmispinna suhtes ning tarnijate ja klientide osaline kattumine on tingitud sellest, et kaebaja omandas sundtäitmisel OÜ Frog ID tootmisseadmed. 15. Metallitöötluses ei ole võimalik valmistada toodangut ilma tootmisseadmeteta. Seega on tootmisseadmete üleminek ettevõtte ülemineku hindamisel praegusel juhul olulise tähtsusega. Halduskohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-82-10, kus selgitati, et ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga. Maksuotsuse kohaselt algasid ettevalmistused ettevõtte üleminekuks 2013. aasta aprilli lõpus ning viidi lõpule viimase tehinguga: 30.05.2013 ruumide üürilepingu sõlmimisega. Seega on olulised ka sündmused, mis toimusid enne enampakkumist. 16. Ojala Estonia OÜ kanti äriregistrisse 25.04.2013, s.o 10 päeva pärast OÜ Frog ID suhtes pankrotiavalduse esitamist ning kuus päeva pärast OÜ Frog ID vara arestimist kommertspandi pidaja Danske Bank AS-i avalduse alusel (19.04.2013 vallasvara arestimise akt, II kd, tl 106- 109). Arestitud vara nimekirjast välistati kolm seadet – lehetöötluskeskus Finn-Power C6 CE, painutuspink Finn-Power E100-3100 ja pulbervärvimisliin LTH (II kd, tl 112p) – mis kuulusid Danske Bank AS-ile ja olid OÜ Frog ID kasutuses kapitalirendilepingute (II kd, tl 145-154p) alusel. 02.05.2013 omandas Ojala Estonia OÜ Danske Bank AS-ilt nõude OÜ Frog ID vastu koos kommertspandiga (leping, I kd, tl 142-146p). OÜ Frog ID omandas Danske Bank AS-ilt eelnimetatud kolm tootmisseadet ning müüs need 02.05.2015 Ojala Estonia OÜ- le edasi hinnaga 360 000 eurot, sh käibemaks 60 000 eurot (02.05.2013 arve nr 9311, tl I kd, 155p). Seejuures viimased maksed seadmete omandi saamiseks tegi OÜ Frog ID pangale 03.05.2013 pärast kaebajalt 360 000 euro laekumist (pangakonto väljavõte, II kd, tl 169) ehk sisuliselt ostis OÜ Frog ID seadmed välja kaebajalt saadud raha eest. 02.05.2013 sõlmiti ka üürileping (I kd, tl 140-140p), mille alusel anti kõnealused tootmisseadmed OÜ Frog ID kasutusse. 17. 02.05.2013 soetatud kolm seadet ei moodustanud küll suuremat osa OÜ Frog ID tootmisseadmetest, kuid need olid muudest seadmetest uuemad ja väärtuslikumad (vt KA 31.07.2013 selgitused, I kd, tl 86-88, p 17), mida peegeldab ka asjaolu, et kolme seadme eest

3-14-50438 10(12) maksti rohkem kui kogu muu materiaalse põhivara eest kokku. Kaebaja ei saanud enne enampakkumist küll veel kogu OÜ Frog ID vara omanikuks, kuid omandas nõuded ja kommertspandi summas 1 917 349,46 eurot, mis ületas oluliselt enampakkumisel müüdud vara turuväärtust, eeldades, et selleks oli alghind 200 000 eurot. Omandades pangalt nõuded ja neid tagava kommertspandi, sai kaebaja juba enne enampakkumist sisuliselt kontrolli OÜ Frog ID varade ja tegevuse üle. Sellele viitavad mh asjaolud, et enne põhivarade müüki tegi OÜ Frog ID kaebajale allhanke korras töid (vt KV 10.10.2013 selgitus, II kd, tl 83; Ojala Estonia OÜ mai 2013 ostuarvete register, I kd, tl 90p-91p) ning 2013. aasta mais realiseeriti enamasti OÜ-lt Frog ID omandatud laojääke (KA 22.10.2013 selgitus, II kd, tl 54-55p). Pealtnäha oli OÜ Frog ID 2013. aasta maikuus veel tegutsev ettevõte, kuid tema kaupade edasimüümisega, sh OÜ Frog ID varasematele klientidele, tegeles eelkõige kaebaja (vt Ojala Estonia OÜ mai 2013 müügiarvete register, I kd, tl 89p-90). Seejuures tootmisteenuste osutamisest tulenevad kaebaja võlad OÜ Frog ID ees tasaarveldati seadmete üüri nõudega (KA 10.10.2013 selgitus, II kd, tl 83). Vastuseks maksuhalduri küsimusele seoses sellega, et väidetavalt osutas OÜ Frog ID kaebajale tootmisteenust, kuid arvetel kirjeldatakse tooteid ja muud, selgitas OÜ Frog ID endine juhatuse liige AK, et „müüdi ikkagi tootmisteenust, sest materjal ei olnud FDI-i oma, arvetel kajastati aga klientide koode, sest nii oli vastastikku lihtsam asju jälgida. Tootmisteenuse müügihind määrati vastavalt toodangule (igal tootel oli oma hind ning vastavalt sellele määrati ka Ojalale müüdava teenuse hind)“ (AK 18.10.2013 selgitused, IV kd, tl 44-46, p 5). 18. Kuna kaebaja oli juba asunud müüma OÜ Frog ID valmistatud tooteid, oli ka hiljem tootmise üle võtmine ja kliendisuhete jätkamine sujuvam. Näiteks ühe tellija – AS Glamox HE – selgituse kohaselt ostis see äriühing varasemalt teenuseid OÜ-lt Frog ID ning tarnija nime vahetumisega ei kaasnenud teenuse osutamise tingimustes mingeid muutusi. Mõlemal juhul oli kontaktisikuks KV. Lisaks toob AS Glamox HE välja, et tellimus 6002014 esitati OÜ-le Frog ID, kuid kaup väljastati Ojala Estonia OÜ poolt (AS Glamox HE 01.11.2013 selgitused, IV kd, tl 129-130). Aprillikuus tellis AS Glamox HE tooteid OÜ-lt Frog ID (11.04.2013 ostutellimus, V kd, tl 27), kuid juba 06.05.2013 on ta esitanud arve Ojala Estonia OÜ-le (V kd, tl 28). Sarnaselt AS-ile Glamox HE kinnitasid ka tellijad OÜ Harmet ja AS Metus-Est, et hankija vahetusega ei muutunud midagi ning esines üks tellimus, mis algselt esitati OÜ-le Frog ID, kuid mille täitis Ojala Estonia OÜ (OÜ Harmet 06.11.2013 selgitused, IV kd, tl 133-134; AS Metus-Est selgitused, IV kd, tl 140-141). Seejuures on tellimuste edasisaatmist Ojala Estonia OÜ kontaktile HJ-le palutud juba enne 15.05.2013 enampakkumise toimumist (IV kd, tl 135-136, 144). OÜ Solecom selgituse (IV kd, tl 151- 152) kohaselt tekkis sellel äriühingul pärast 2013. aasta veebruari uuesti vajadus tellida OÜ Frog ID toodangut sama aasta mais, kuid KV teatas, et OÜ-d Frog ID enam ei eksisteeri ning samu tooteid võib valmistada Ojala Estonia OÜ. OÜ Solecom esitas seejärel oma esimese ostutellimuse kaebajale 09.05.2013 (IV kd, tl 155). Seejuures ei deklareerinud kaebaja 2013. aasta mais töötajaid (Ojala Estonia OÜ 2013. aasta mai TSD, I kd, tl 61), mis võib viidata sellele, et kaebaja tegutses juba sel ajal OÜ Frog ID töötajate kaudu. OÜ Frog ID-l olid töötajad ja seadmed, kaebajal aga raha. Ühiselt tegutsedes täideti tellimusi ning töötajatele oli võimalik maksta tasu hoolimata OÜ Frog ID maksejõuetusest (OÜ Frog ID 2013. aasta mai TSD, I kd, tl 60). 19. Eeltoodust nähtub, et Ojala Estonia OÜ asus juba enne enampakkumist aktiivselt tegutsema eesmärgiga omandada OÜ Frog ID ettevõte. Kaebaja lõi enne enampakkumist tugevad eeldused, et kogu OÜ Frog ID materiaalne põhivara talle üle läheks ning ta saaks seejärel kohe omandatud ettevõtte majandustegevust jätkata. Mitme tehingu tulemusel läks kaebajale üle terviklik majandusüksus, mis säilitas oma identiteedi. Seda arvestades ei ole

3-14-50438 11(12) põhjendatud kaebaja väide, et töötajate, klientide, tarnijate ja tegevuskoha kattumine on vaid sundtäitmise tagajärg. 20. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis viitaksid selle, et 15.05.2013 toimunud enampakkumisel ei oleks järgitud seaduses sätestatud korda. Samas tuleb maksuhalduriga nõustuda, et kuna väärtuslikuma osa varadest omandas kaebaja juba 02.05.2013 tehinguga, ei pakkunud muu vara teistele võimalikele ostjatele enam huvi. Enampakkumisel osalenud äriühingute vastustest (OÜ Baltauto selgitus, II kd, tl 173-174; Laine-Kiinteistöt OY selitus, II kd, tl 178-178p) nähtub, et ilma 02.05.2013 müüdud kolme seadmeta ei olnud enampakkumisel müüdav vara nende ootustele vastav, mistõttu nad pakkumisi ei teinud. Seega on ilmne, et 02.05.2013 tehing mõjutas enampakkumise tulemust ning kahtlemata oligi see kaebaja tegevuse eesmärk. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VÕS § 181 mõte välistada ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamine sellistel juhtumitel, kus enampakkumisel müüakse vaid osa varast, ilma tootmisprotsessis keskset tähtsust omavate seadmeteta. Sellisel juhul pole võimalik eeldada ausa konkursi käigus heas usus tehtud võistlevate pakkumiste alusel ettevõtte varade ja väärtuse eest tegeliku turuhinna saamist. Ka praeguses asjas on tuvastatud, et teistel ettevõtjatel puudus reaalne huvi enampakkumise vastu, kuna põhilised tootmisseadmed vara koosseisus ei sisaldunud. Arvestades, et praegusel juhul ei toimunud sundtäitmisel ettevõtte kui terviku üleminekut, siis VÕS § 181 ei kohaldu. 21. KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Kuna kaebaja on ettevõtte üleminekut reguleerivate sätete järgi OÜ Frog ID õigusjärglane, siis on KMS § 4 lg 2 p 1 alusel välistatud 02.05.2013 tehingu puhul käibe tekkimine. Ringkonnakohtu arvates ei ole tähtsust sellel, kas kaebaja teadis kolme seadet ostes kindlalt, kas ta omandab ka ülejäänud OÜ Frog ID varad või mitte, ega see, et kaebaja ei hakanud kolme seadet kohe ise kasutama. 02.05.2013 tehingut tuleb hinnata koos muude asjaoludega, mis olid tuvastatud maksuotsuse tegemise seisuga. Arvestades, et kaebajal oli juba kolme seadme ostmisel plaanis omandada OÜ Frog ID ettevõte ja ta asus selle eesmärgi nimel aktiivselt tegutsema, pidi kaebaja juba kõnealuste seadmete ostmisel arvestama ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumisega. Praegusel juhul ei ole asjakohane Riigikohtu lahend nr 3-3-1-89-11, kus tehingutes osalesid lisaks üleandjale ja omandajale ka kolmandad isikud. Kaebajat tuleb ka 02.05.2013 tehingu puhul käsitleda ettevõtte omandajana, mitte kolmanda isikuna, kellel ei pruugi olla ettevõtte ülemineku kontekstis teavet ja arusaamist tehingute taustast. Samuti ei ole tegemist vaidlusega notari arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse üle nagu kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-25-13. Kogu OÜ Frog ID vara soetamine kaebaja poolt on toimunud samal maksustamisperioodil (mai 2013) ning seega oleks kaebaja lihtsalt pidanud 02.05.2013 arvel nr 9311 näidatud käibemaksu oma maksuarvestuses sisendkäibemaksuna deklareerimata jätma. 22. Arvestades, et MTA tuvastas õigesti OÜ Frog ID ettevõtte ülemineku kaebajale, oli MTA-l alus teha MKS § 35, § 37, § 129 lg-te 1 ja 3 alusel kaebajale korraldus maksuvõla tasumiseks ning maksuotsus MKS § 92 lg 1 p 3 ja § 95 lg 1 alusel. Vaidlustatud haldusaktid ja halduskohtu otsus on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. 23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole ringkonnakohtule menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

3-14-50438 12(12)

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks