4-15-3475/5 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number 4-15-3475

Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Väärteoasi V.F , taotlus täiteasjas nr 170/2015/485 täitemenetluse peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. mai 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.F, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 19. mai 2015 määrus, millega jäeti rahuldamata V.F taotlus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 170/2015/485, jätta muutmata.

2. V.F määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord:

Kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik

1. 04.01.2015. a Lõuna Prefektuuri kiirmenetluse otsusega nr 2780,15,000012 määrati V.F-ile karistuseks rahatrahv 80 eurot.

2. Antud otsuse alusel on kohtutäitur Aive Kolsar algatanud täitemenetluse trahvisumma sissenõudmiseks, täiteasja nr 170/2015/485, koos täitekuludega on nõue 144.76.- eurot.

3. 12.05.2015. a esitas V.F kohtule taotluse täitemenetluse peatamiseks, kuivõrd taotluse kohaselt ei saa ta trahvi maksta, sest on kinnipidamisasutuses. V.F palub kohtul summat mitte suuremaks teha.

4. Kohus leidis, et V.F taotlus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 170/2015/485 tuleb jätta rahuldamata. 1

4.1 VTMS § 212 lg 1 kohaselt lahendab VTMS 17. peatükis reguleerimata küsimused ja muud kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses.

4.2 Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on

võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

4.3 V.F viibib hetkel vangistuses. 19.05.2015. a täitemenetlusregistrisse tehtud

päringust nähtub, et siiani ei ole nõuete katteks laekumisi toimunud. Taotluse sisust ja täitemenetlusregistrist saadud andmetest ei ole kuidagi võimalik teha järeldust, et täiteasjas nr 170/2015/485 oleks täitmine V.F suhtes olnud kuidagi ebaõiglane. Samuti puudub alus teha järeldust, et täitemenetluse jätkamine kahjustaks põhjendamatult V.F majanduslikke või perekondlikke huve.

5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V.F, kes taotleb täiteasja peatamist, kuna tal ei ole raha ja ta on töövõimetu. Praeguseni kehtib tema suhtes suhtlemiskeeld. Ta ei

saa maksta ega midagi teha. V.F palub teha nii, et võla suurus 80 eurot, jääks muutumatuks. Tal puudub töö ning Eestis on väga halb elada. Samuti soovib V.F teada, kas trahvi tõus peatub selle ajani, mil ta vabadusse naaseb. V.F huvitab, kuidas kohus teab, et tema majanduslik ja perekondlik seis on hea. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas vääralt menetlusõigust, kui lahendas täitemenetluse kuludega seonduva küsimuse väärteomenetluse sätteid järgides. V.F ei ole sisuliselt nõus sellega, et Politseija Piirivalveamet on esitanud kohtutäiturile

täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Politseija Piirivalveameti 04.01.2015. a kiirmenetluse otsus nr 2780,15,000012/1 ning nõude sisuks on 80 eurot. Kaebuse sisu arvestades soovib V.F, et nõue jääks muutumatuks (so 80 euro suuruseks). Sellest loeb ringkonnakohus välja, et V.F sooviks on, et nõudele ei lisataks kohtutäituri tasusid, millised V.F-ilt on välja mõistetud 24.04.2015 kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsusega ja muid võimalikke kulusid. Samuti soovib V.F täiteasja peatamist, kuna tal puudub raha ja ta on töövõimetu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult tuginenud VTMS §-le 212, kuna käesolev

säte reguleerib olukordi, kus on vajalik kohtuvälise menetleja lahendite ja kohtulahendite

täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine väärteoasjas. Käesoleval juhul ei ole tegemist

väärteoasja lahendamisel tekkinud küsimustega, vaid täitemenetluse kulude peatamine on seotud täitemenetluses lahendatava küsimusega. Samas on maakohus õigesti märkinud, et peatamise võimalikkuse küsimus tuleb kohtul lahendada TMS § 45 alusel.

7. Järgmiseks tulebki ringkonnakohtul lahendada küsimus, kas maakohtu sisuline

otsustus täitemenetluse kulude peatamata jätmise kohta, juhindudes TMS § 45, on sätte eesmärki ning tõlgenduspraktikat arvestades õigustatud.

7.1. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane.

Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muuhulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-12 on märgitud, et TMS § 45 tuleb tõlgendada erinormina kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks 2

alust vaid väga erandlikud asjaolud (nt väikesed lapsed, raske haigus, väga kõrge vanus vm sarnased asjaolud). Selliseid erandlikke asjaolusid määruskaebuses välja toodud ei ole. V.F on üksnes märkinud, et ta viibib vangistusasutuses ning ei saa suhtlemispiirangute tõttu

korraldusi anda. Samuti on R. V.F enda kinnitusel töövõimetu ning raha tal ka ei ole. Eeltoodud põhjendused ei ole käsitletavad TMS § 45 mõttes erandlike asjaoludena. Üksnes see, et V.F viibib vangis, ei tähenda, et tal puuduks vara, mille arvelt nõudeid täita. Ehkki V.F sõnul on talle pandud suhtlemispiirangud, ei laiene KrMS § 143 1 lg 4 järgi need kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja

nende ametiisikute, samuti kaitsjaga. Kui suhtlemispiirangud takistavad siiski V.F kohtutäituriga suhelda, on tal õigus esitada taotlus suhtlemispiirangute muutmiseks.

7.2. V.F on taotlenud, et temalt Politseija Piirivalveameti otsusega välja mõistetud

trahvisumma (80 eurot) jääks muutumatuks. Ringkonnakohus selgitab, et Politseija Piirivalveameti tegi V.F suhtes otsuse 04.01.2015, millega menetlusaluselt isikult mõisteti

välja 80 euro suurune trahv ning talle anti vabatahtlik tasumisaeg kuni 19.01.2015. Kuna

V.F kohustust vabatahtlikult ei täitnud, esitas sissenõudja 24.04.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Vastavalt KTS § 28 lg 1 on

kohtutäituri ametitoiming tasuline. Võlgnikul lasub kohustus maksta täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu TMS § 38 lg 1 ja KTS § 30 järgi. Kohtutäituri tasu ja

täitekulude nõuete arvel kaetakse kohtutäituri tegevuskulud, mis ei ole finantseeritavad ühestki muust allikast, kui kohtutäituri ametitegevuse kaudu laekuvate rahasummade arvel.

Arvestades otseste täitekulude (TMS § 37) nõude sisu ja eesmärki ning kohtutäituri ametiteenuse tasulisuse põhimõtet, on täituril õigus nõuda võlgnikult täitekulu tasumist. Kui

V.F ei nõustu 24.04.2015 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega, näeb menetluskord ette selle vaidlustamise, millist korda on V.F-ile nimetatud otsuses ka selgitatud. Samuti on V.F õigus saada selgitusi täitemenetlusega seotud küsimustes kohtutäiturilt.

8. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19.05.2015 määruse muutmata ja V.F määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau 3