3-14-52245/53 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-52245

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52245 Haldusasi I.T. kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 4329,37 eurot Menetlusosalised Kaebaja – I.T. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen Asja läbivaatamine Kohtuistungil, 27.05.2015 RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 15.07.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.09.2014 saabus Tallinna Halduskohtule I.T. kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude summas 5500 USA dollarit seoses tema Zippo tulemasina ja nahkvutlari kaotamisega, kuid seda nõuet ei rahuldatud. Kaebaja soovib nõutava summa saada eurodes. Lisaks taotles kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest.

2. 06.10.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning palus kaebajal täpsustada kaebuse nõuet ja selgitada kahjunõuet puudutavaid asjaolusid.

3-14-52245

3. 15.10.2014 vastuses märkis kaebaja, et nõuab 4329,37 euro suurust kahjuhüvitist (4354,37 – 25). Kaebaja selgitas, et ta palus vanglale taotluse esitamise ajal saata emal talle tulemasina tšeki. Ema palus selle tuttaval posti panna, kuid kiri kaebajani ei jõudnud. Sellega seoses taotleb kaebaja oma ema N. T. kohtusse tunnistajaks kutsumist. Taotleja annab ka tuttava V.G. ja tšeki postitanud

V. P. andmed, et vajadusel nad kohtusse saaks kutsuda.

4. 22.10.2014 määrusega jättis kohus kaebuse korduvalt käiguta ning palus kaebajal selgitada kahjunõuet puudutavaid asjaolusid vastavalt kohtu täiendavatele küsimustele.

5. 07.11.2014 esitas I.T. kohtule oma täiendavad selgitused. Kaebaja märgib, et lisaks tema ema

N. T. võivad tunnistusi anda V. G., kes viibis juures, kui kaebaja kontrollis, milline kullaproov on tulemasinal ning V. P., kes samuti on näinud tulemasinat ja tšekki. Kaebaja taotleb nimetatud tunnistajate väljakutsumist ning palub otsuse talle vene keelde tõlgituna saata.

6. 03.12.2014 määrusega vabastas Tallinna Halduskohus I.T. kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla. Vastustajal tuli 30 päeva jooksul esitada kohtule kirjalik vastus kaebusele koos vaidlusega seotud ning asja lahendamiseks vajalike dokumentidega.

7. Tallinna Vangla edastas vastuse kaebusele 06.01.2015.

8. 28.01.2015 määrusega tegi Tallinna Halduskohus teatavaks kohtuistungi aja ja koha ning palus vanglal esitada täiendav kirjalik selgitus. Tallinna Vangla vastas 30.01.2015 ning selgitas, et kadunud tulemasin Zippo ei olnud väärisesemena arvele võetud. Vastustaja kinnitas ka seda, et väljamõistetud hüvitise suuruse hindamisel arvestas vangla nii kadunud tulemasina kui nahkvutlari väärtust.

9. 11.05.2015 kohtunõudega palus Tallinna Halduskohus täpsustada kaebaja tulemasina kadumisega seotud asjaolusid (kinnipeetavate isiklike asjade laos toimunud inventuur, tulemasina kadumisest teavitamise ning isiklike asjadega nimekirjaga tutvumise aeg). Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 25.05.2015.

10. Kohtuistung toimus 27.05.2015.

KAEBAJA SEISUKOHT

11. I.T. esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 5500 USA dollarit seoses tema Zippo tulemasina ja nahkvutlari kaotamisega, kuid seda nõuet ei rahuldatud. Kaebaja soovib kahju hüvitist saada eurodes.

12. 15.10.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses märgib kaebaja, et kirjeldas oma probleemi sisu 21.05.2014 vanglale esitatud kaebuses. Kaebaja sõnul on tulemasina näol tegemist kingitusega, mis kingiti talle tänaseks surnud inimese poolt, mistõttu on kingitus mälestusena temast hindamatu. Kaebaja väitel tuli Sergei 2007. a suvel, mil kaebaja Tallinna Vanglas karistust kandis, Venemaalt Tallinnasse. Kaebaja sai sel ajal 30-aastaseks ning Sergei tahtis talle selle puhul teha kingituse, kutsudes kaasa kaebaja ema N. T. (Rahvastikuregistri andmetel N. C.). Kohtudes Tallinnas ühe inimesega, näitas sõber kaebaja emale välgumihklit Zippo GOLD prooviga 999,9 (100 g kulda). Sergei tasus sellele inimesele tellimusel tehtud, pruuni nahast vutlariga välgumihkli eest (koos tšekiga) ja tegi sellele graveeringu „Igor vennake, sünnipäeva puhul“. Sergei andis ostetud välgumihkli üle kaebaja emale.

13. Vanglale taotluse esitamise ajal palus kaebaja saata emal talle tulemasina tšeki. Ema palus selle tuttaval posti panna, kuid kiri kaebajani ei jõudnud. Sellega seoses taotleb kaebaja oma ema N. T.

3-14-52245

kohtusse tunnistajaks kutsumist. Taotleja annab ka tuttava V. G. ja tšeki postitanud V. P. andmed, et vajadusel saaks nad kohtusse kutsuda.

14. 07.11.2014 esitatud selgituses märkis kaebaja, et enda suhtlusringkonnast suhtles sõber Sergeiga ainult tema ning vanglasse sattudes side katkes. Ta ei tea enamuse oma sõprade, kes aitavad teda nii materiaalselt kui ka moraalselt, perekonnaega isanimesid, isegi nende tänavat ega korterinumbrit. Lisaks selgitas kaebaja, et „Sergeid sidusid Eestiga mingid äriasjad ja vanad sõbrad. Kui ta käis siin asju ajamas, siis saime kokku. Nii oli ka seekord ning ma ei välista, et ta käis siin seoses oma asjadega ning ühtlasi tahtis teada saada, kuhu ma kadusin. Veidi enne seda kui mind pandi 2010. aastal vanglasse istuma, valisin Sergei telefoninumbri, toru võttis tütarlaps ja ütles, et ta hukkus, millest sain juhuslikult teada tema tuttavalt, kellega koos ma teda nägin siis, kui ta Tallinnas käis.

15. Kaebaja lisas, et varasemalt on ta kohtule selgitanud, et tema ema N. T. viibis tulemasina ostmise juures ning võib selgitada asjaga seonduvaid asjaolusid; samuti kirjutasin, et on olemas inimesed, kes võivad asjasse selgust tuua ning palusin nad kohtusse minu poolt tunnistajatena välja kutsuda, kuid ka selle peale tegi kohus näo, et ei saa aru, milleks. Kaebaja selgitab, et V. G. viibis selle juures, kui ta kontrollis, milline kullaproov oli tulemasinal ja ta võiks sellest kohtule rääkida. Ka V. P., kes samuti nägi tulemasinat ja tšekki, saaks asjasse selgust tuua.

16. Tulemasina maksumust tõendab tšekk ning kaebajal oli kavas esitada see kohtus, kuna Tallinna Vangla eksitas meelega kohut korduvalt; 18.06.2014 nr 5-18/14/14841-2 Tallinna Vangla märkis, et nendel ei ole informatsiooni selle kohta, et mul oli tulemasin koos vutlariga, pärast seda aga esitas isiklike asjade loetelu, milles see oli, eksitades meelega ning see ei ole ainus kord, mida kohus võib kontrollida, kuid vaatamata sellele asub Tallinna Vangla poolele. Just nimelt kõik pettuse faktid on viinud mõttele, et tšekiga kirja kadumine ei olnud juhuslik.

17. 27.05.2015 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde. Vastusena kohtu küsimusele „Kas te ei taibanud eseme väärtust nimekirja kanda?“ märkis kaebaja, et ta lootis, et ei jää kauaks vanglasse. Kaebaja väidetel sai ta tulemasina kadumisest teada 2014. aasta maikuus, kuna soovis enne vabanemist selle olemasolu kontrollida. Tulemasin oli tumepruunis keskmise tugevusega nahkvutlaris, karpi ei olnud. Kaasas oli ostutšekk, millelt nähtus selle hind ning see, et tulemasin on kullast. Sertifikaadi olemasolu ei oska kaebaja täpsustada, kuid väidab, et „paberil“ oli kirjas Zippo Gold 5500 USD. 2010. aastal käis kaebaja Peterburis ning lasi kontrollida, kas tulemasin on kullast. Öeldi, et tegemist on „originaaliga“, see on kullast ning hind on u 5000-7000 dollarit. Kaebaja märkis, et kiri, millega P. talle n-ö tšeki vanglasse saatis, on kaduma läinud. Kaebaja väitis, et sõber kinnitas talle, et on kirja ära saatnud ja kaebaja usub oma sõpra.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

18. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ning esitab järgmised selgitused ja vastuväited: Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Tallinna Vangla kaotas ära kaebajale kuuluva kuldse värvusega tulemasina Zippo. Poolte vahel on vaidlus selles, kas tegemist oli ehtsast kullast tulemasinaga, seega kaebajale tekitatud varalise kahju ulatuses.

19. Tallinna Vangla, olles eelnevalt tutvunud erinevate Zippo tulemasinatega ning ka kaebaja väidetega, on jätkuvalt seisukohal, et kadumaläinud tulemasin ei olnud valmistatud ehtsast kullast, vaid oli kuldse värvusega. Kaebaja väited tulemasina kaalu ja kullasisalduse osas ei ole vastavuses müügil olevate ehtsast kullast tulemasinate kaalu ega ka kullasisaldusega. Nimelt on ehtsast kullast tulemasinad valmistatud 18 karaadisest kullast, mis vastab kullaproovile 750 ning need kaaluvad 90 grammi. Samuti on selgunud, et kullast tulemasinad väljastatakse kirsipuust kinkekarbis ning sellega antakse kaasa sertifikaat. Kaebaja aga väitis, et kadumaläinud tulemasin anti üle nahast vutlaris koos ostutšekiga.

3-14-52245

20. Kadunud tulemasina autentsuse seavad kahtluse alla selle soetamisega seotud asjaolud ja ka väärtust tõendavate dokumentide puudumine, mistõttu on kaebaja väited nii tulemasina autentsuse kui ka maksumuse osas paljasõnalised.

21. Kaebaja märgib, et ostu tõendav tšekk saadeti talle postiga, see oli 2014. a juuli kahekümnendatel kuupäevadel. Kandes kartseris distsiplinaarkaristust 4.ööpäeva, minu juurde tuli kontaktisik Kai Korm, ma ütlesin talle, et mulle saadeti kiri koos tšekiga, mida lisan Zippo kadumisest asja juurde, see oli 2014. a juulikuus, kahekümnendatel kuupäevadel, seejärel kiri kadus ja oli ainukeseks, mida ma pole kätte saanud. Seega väidab kaebaja, et ostu tõendav tšekk saadeti talle vanglasse kirjaga, mille vangla ära kaotas. Kaebaja lisab, et tema hinnangul ei ole ostutšeki kadumine juhuslik.

22. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik selgitas 02.01.2015 e-kirjas, et kinnipeetav I.T. mainis suvel midagi seoses kaduma läinud tulemasina teemal ning väitis, et keegi pidi talle vanglasse saatma tšeki selle kohta ning lubas sellest teavitada, kui see kiri on kohale jõudnud. Täpset kuupäeva, millal kinnipeetav sellest minule tavapärasel ringkäigul rääkis ei mäleta (kuid olin alates 28.07.2014 puhkusel, seega pidi see vestlus toimuma enne 26.ndat juulit). Samuti ei mäleta kas ta rääkis sellest mulle kartseris või kambris nr 227. Kinnipeetav I.T. ei ole hiljem minu poole pöördunud küsimuse või murega, et tal on kiri kaotsi läinud. Seega ei pöördunud kaebaja inspektorkontaktisiku poole mitte kaebusega kirja kadumise kohta vaid teavitas vanglaametnikku sellest, et talle saadetakse kiri, mis sisaldab kadumaläinud tulemasina ostu tõendavat dokumenti. Kuna kaebaja ei ole pöördunud vangla poole kirja kadumise kaebusega ka pärast juulikuu kahekümnendaid kuupäevi, siis on tegemist tagantjärgi esitatud paljasõnalise väitega.

23. Lisaks eeltoodule selgub, et kaebaja kandis kartserikaristust ajavahemikul 20.-24.07.2014 ning kirjavahetuse kaardi kohaselt saabus 24.07.2014 talle ema N. T. kiri, mis anti 25.07.2014 allkirja vastu kätte. Rohkem kirju vanglavälistelt isikutelt kaebaja tema poolt märgitud ajal ei saanud. Arvestades, et kartserikaristust kandva kinnipeetava kirjavahetuse regulatsioonile ei ole kehtestatud erisust, siis saanuks kaebaja talle saabunud kirjad kätte ka vaatamata sellele, et ta viibis kartseris. Kaebaja on 15.10.2014 kohtule edastatud kirjas selgitanud, et esitades 09.07.2014.a. taotluse kahju hüvitamiseks helistasin oma emale ja palusin saata mulle tšeki, kuna ta sõidab tööle vara ja naaseb hilja, väsib kõvasti ära, ta palus tuttavat saata mulle tšeki, ta võttis selle ära ja saatis postiga, see oli 2014.a. juuli kahekümnendatel kuupäevadel. Seega selgitas kaebaja kohtule, et tšeki saatis talle tuttav, sest ema tööpäevad ei võimaldanud tal kirju saata. Kuna kaebaja kirjavahetuse kaardilt nähtub, et kaebaja sai 24.07.2014 kirja oma emalt, siis seab see kahtluse alla kogu kaebaja selgituse tšeki vanglasse saatmise osas.

24. Vastustaja hinnangul ei ole antud juhul tõendatud, et kaebajal üleüldse mingi kiri kaduma läks ning pigem jääb kaebaja selgitustest mulje, et tšekki, mis tõendaks eseme väärtust, üleüldse olemas ei olnudki. Kaebaja märgib, et ta ei oska tulemasina soetanud isiku kohta anda muid andmeid, kui üksnes isiku eesnimi ja sünniaeg ning seda, et Venemaal elanud Sergei 2010. aastal ära suri. Tallinna Vangla hinnangul on väheusutav, et niivõrd kallihinnalise kingituse saaja ei tea talle kingituse teinud isiku perekonnanime ega seda, kus ta „sõber“ elas. Kaebaja selgitustest võib järeldada, et tegemist on/oli lähedase isikuga, sest vastasel juhul ei oleks tehtud kadunud tulemasinale ka väidetavat graveeringut „Igor vennake, sünnipäeva puhul“. Samuti on vangla hinnangul väheusutav, et kaebaja, saades teada, et tema hea sõber on surnud, ei selgita välja, mis oli surma põhjus.

25. Tallinna Vangla leiab, et kaebaja väited jätavad pigem mulje sellest, et kaebaja soovib tegelikke asjaolusid varjata ning takistada ka nende väljaselgitamist. Kuigi vanglal tõepoolest puuduvad tõendid tulemasina maksumuse kohta, ei nõustu vangla ka sellega, et kaebaja poolt nimetatud tunnistajad selle tegelikku maksumust ja autentsust tõendada saavad. Käesoleval juhul saaks tulemasina väärtust tõendada üksnes ostutšekk või kaotatud tulemasina kohta väljastatud sertifikaat,

3-14-52245

kuid ka sellisel juhul jääks õhku kahtlus, kas ostutšekk ja sertifikaat olid ikkagi konkreetse kaduma läinud tulemasina kohta väljastatud. Tallinna Vangla ei nõustu, et antud juhul tuleks kaebajale tema paljasõnalistest väidetest lähtuvalt hüvitada tulemasinate keskmine summa, vaid hüvitamisele kuuluks tulemasina tegelik väärtus. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on kogu aeg olnud see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, so olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Tallinna vangla hinnangul asetaks käesoleval juhul kaebajale tulemasinate keskmise hinna hüvitamine ta majanduslikult paremasse olukorda, kui ta ilma kahju tekitamiseta oleks olnud. Kuna kaebaja selgitused on vastuolulised ning väited kadunud tulemasina materjali ja väärtuse osas on paljasõnalised, leiab Tallinna Vangla, et kaebajale tekitatud kahjulik tagajärg on 25 euro suuruse hüvitise tasumisega kõrvaldatud.

26. Täpsustavalt märkis vangla, et 18.06.2014 kirjas nr 5-18/14/14841-2 nimetatud inventuur toimus ajavahemikus 11.-29.07.2011; lao töötajate ütlustest selgus, et 2011. aastal ei tutvustatud kinnipeetavatele isiklike asjade nimekirja peale seda, kui seda muudeti. Seega ei ole vastustajal esitada kohtule dokumente selle kohta, millal kaebaja sai teada, et tema tulemasin kadunud on. See, kas kaebajale ajavahemikul 23.07.2010 kuni tulemasina kadumisest teadasaamiseni on vahepealsel ajal tutvustatud oma isiklike asjade nimekirjaga, ei ole registreeritud ja Vangla dokumendihaldussüsteemist sellesisulisi taotlusi ei kajastata.

27. Vangla esitas kohtule I.T. 22.04.2014 registreeritud venekeelse pöördumise (kannab koostamise kuupäeva 21.04.2014) nr 5-18/14/11843-1 ja selle tõlke. Pöördumine tagastati finantsja majandusosakonna poolt 19.05.2014 vastusega nr 5-18/14/11843-2 selle tõlkimiseks, kuna pöördumine oli venekeelne. Kuna vangla tagastas ekslikult pöördumise originaali selliselt, et registreeritud pöördumisest vanglale koopiat ei jäänud, siis ei ole vastustajal edastada registreeritud koopiat. Kuna aga kõnealune pöördumine laeti enne registreerimist vangla dokumendihaldussüsteemi, saab vangla edastada koopia I.T. pöördumisest ilma registreerimismärketa. Kaebaja 22.04.2014 pöördumisest nr 5-18/14/11843-1 nähtub, et Zippo tulemasina kinkisid talle inimesed, keda enam elus ei ole. Hilisemalt on kaebaja väitnud, et kinkijaid ei olnud mitu, vaid üks.

28. Vastustaja hinnangul näitab see, et kaebaja poolt välja toodud avaldused on vasturääkivad ning tagantjärgi otsitud. Arvestades kaebaja selgitusi selle kohta, kust ta kõnealuse Zippo tulemasina soetas, mis olid seejuures vasturääkivad, pidas vastustaja põhjendatuks lisaks uurida, kui palju kullast eritellimusel Zippo tulemasinaid Eestisse ja Venemaale üldse toodud on. Vangla esindaja võttis ühendust Eesti ametliku Zippo toodete müüjaga, milleks on Ristart AS. Vastustaja esindaja vestles telefoniteel Ristart AS-i tegevjuhi Indrek Välloga, kelle sõnul ei ole Eestisse alates 2006. a, mil ettevõte tegutsema hakkas, toodud ega tellitud mitte ühtegi kullast Zippo tulemasinat. Lisaks palus vastustaja esindaja Ristart AS-i esindajal välja selgitada, kas ja kui palju kullast Zippo tulemasinaid on tellitud Venemaale ning kas kullast tulemasinatel on mingisuguseid eritunnuseid, mille alusel kindlaks teha, et kaebaja reaalselt kullast Zippo tulemasinat käes on hoidnud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

29. Kohus, tutvunud kaebuse ja selle täiendustega, kaebusele esitatud vastuväidetega ning toimiku materjalidega, kuulanud ära tunnistaja N. C. (kaebaja ema) ütlused ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

3-14-52245

30. Kohtu põhjendused on järgmised. Kaebaja taotleb vastustaja poolt tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 4329,37 eurot seoses sellega, et vastustaja on tekitanud temale kahju, kuna Tallinna Vanglas on kaduma läinud kaebajale kuulunud (väidetavalt kullast) tulemasin Zippo ning selle vutlar.

31. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lõike 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

32. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille vastustaja ka osaliselt rahuldas (tl 17) ning hüvitas talle tekitatud kahju summas 25 eurot. Vaidlust ei ole selles, et vanglasse saabumisel koostati 23.07.2010 I.T.ga kaasas olnud asjadest ühtne nimekiri (tl 2). Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja isiklike asjade kohta koostatud ühtsesse nimekirja on kantud tulemasin Zippo koos vutlariga (nimekirjas „Zippo +futler“). Kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud, et nimekiri vastab tegelikkusele (tl 2). Seega on kohtule esitatud materjalidega ja menetlusosaliste kinnitusega tõendatud, et kaebaja pidi vanglasse saabuma koos Zippo tulemasina ning selle vutlariga.

33. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist oli kullast tulemasinaga, mille hind on oluliselt kõrgem kui tavalisel vaid n-ö kullatooni Zippo tulemasinal või mitte. Kaebaja väitel saabus ta vanglasse kullast tulemasinaga, vastustaja väitel ei ole see aga usutav ega tõendatud.

34. Kaebaja väidab, et tulemasina kinkis talle tema sõber Sergei, kelle perekonnanime ta ei tea, kuid keda ta kinkimise hetkeks tundis juba 15 aastat. Kaebaja väitel on Sergei surnud.Kohus oli korduvalt palunud kaebajal täpsustada surnud sõbra andmeid, kuid varasenakt kaebaja seda ei teinud. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et vanglale esitatud kaebuses (koopia esitatud kohtuistungil) oli ta märkinud, et kinkijad on surnud, kuid ta ei osanud selgitada, miks ta niimoodi oli märkinud, kui nüüdseks on väidetult kinkijaks vaid üks isik. Kaebaja selgituste kohaselt on tal palju sõpru, kelle perenimesid ta ei tea, kuid ta on need märkinud ülesse märkmikusse. Sergei osas ta ei ole sinna perekonnanime märkinud. Kaebaja seletustest nähtub, et Sergei surmast sai ta teada helistamise teel, kuid kohtuasja menetluse kestel ei ole ta ka kohtu ettepanekul soovinud kontrollida telefoni teel, mis võis olla Sergei perekonnanimi. Kaebaja väidet, mille kohaselt olevat Sergeiga koos viibinud ostu juures tema ema, N. C., ei kinnitanud. Samuti ei kinnitanud ta kaebaja väidet, justkui oleks Zippo ostutšekk jäänud vanglasse saatmata, sest kui kaebaja palus selle sinna saata, siis ta saatis sinna tšeki, mis tal kodus oli poja asjade juures. Ostutšeki saatis ta vanglasse kaebaja sõbra abiga ning sai pojaga vestlusest aru, et ostutšekk on pojal kätte saadud. Tegemist oli tavalise, kassaaparaadist trükitud ostutšekiga, mingist sertifikaadist ei tea ta midagi. Ostutšekk oli kodus alles ja see oli olnud vutlaris, kui ta kingituse vastu võttis ja hiljem pojale üle andis.

35. Kohus leiab, et kaebuse esitajal on kahjunõude lahendamiseks võimalik esitada isiku andmed, kes temale väidetult tulemasina ostis/kinkis. Seda oli võimalik teha nii vanglale kahjunõude esitamisel kui ka kohtus. Kahjunõude esitamisel ei taotlenud kaebaja ühegi tunnistaja ärakuulamist ega märkinud, et tal on olemas tõendid. Kohtus leiab, et sedavõrd kaaluka kahjunõude esitamisel ei olnud mõistlikul käitumisele eeldatav, et vangla saaks kahjunõude rahuldada ilma ühegi täpsustava tõendita, eriti kui selliste tõendite esitamine oli kaebaja arvates võimalik. Seega pidi kaebaja

3-14-52245

arvestama, et hilisem tõenditele viitamine ei pruugi viia teda edule. Kaebaja esialgne kaebus, mille kohaselt on kõik kinkijad surnud, ei saanud olla selliselt usutav. Kohus on hilisemalt palunud kaebajal esitada andmed kinkija Sergei kohta, et kontrollida, kas selline isik on üldse olemas ja surnud, kuid kaebaja ei võimaldanud ka sellist kontrolli. Kohtule ei nähtu, et kaebajal oli võimatu välja selgitada kinkija isik, kuna telefonitsi saanuks kaebaja välja selgitada puuduolevad andmed. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis on kohtu arvates kaebaja takistanud ilma mõjuva põhjuseta oluliste asjaolude väljaselgitamist. Kuigi kaebaja väidab, et kinkija isik ei ole elus, ei ole see asjaolu kuidagi takistuseks, et kinkija nimi kohtule avaldada. Isiku surm ei saa kuidagi takistada kinkija nime avaldamast, mistõttu on kohtul põhjendatud kahtlus kaebaja väidete usaldatavuse osas. Samas nähtub, et kaebaja on avaldanud kohtule ebaõigeid andmeid justkui oleks kaebaja ema olnud ostu juures ja seetõttu on tõendeid, et kink on tehtud Sergei poolt ning et osteti justnimelt kallihinnaline kullast Zippo tulemasin. Tõele ei vasta ka kaebaja väited sellest, et Zippo ostu kinnitav (kassa)tšekk jäi pojal kätte saamata, kuna ema on mõistnud asja nii, et see jõudis pojani posti teel ning poeg ei ole avaldanud, et kiri läks kaduma. Kui väidetult oli kaebajal niisugune ostu kinnitav tšekk kodus olemas, saanuks kaebaja selle välja nõuda juba vanglale kahju hüvitamise taotlust esitades. Kaebaja seda aga ei teinud. Kaebaja on ema poolt saadetud selle perioodi kirja kätte saanud, kinnitanud selle saamist allkirjaga ning hilisemad selgitused kirja kadumise kohta ei ole tõendamist leidnud. Kaebaja ei ole seejuures nn kadunud kirja ka otsima hakanud, mis samuti kinnitab, et kui see oleks ka tegelikult kaduma läinud, oleks ta seda otsinud ema või sõbra abil pöördumisega nt postiteenust ostutava ettevõtja poole vms. Kaebaja ei ole seejuures emale üldse teatanud, et kiri on koos tšekiga kaduma läinud. Seega järeldab kohus, et kui kaebaja väited vastaksid tõele, oleks tal võimalik tõendeid esitada, sh esitada kohtule väidetud ostu kinnitav (kassa)tšekk. Ostutšekiga on kahtlemata võimalik täpsustada, missugune ese oli soetatud ja mis on selle väärtus.

36. Tõendamiskoormust reguleerib halduskohtumenetluses HKMS § 59, mille lg 1 ls 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Üldise menetluspõhimõtte kohaselt peab pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või väited. Kinnipeetavate osas võib nende piiratud võimaluste tõttu esineda erisusi. Kinnipeetavale kuuluvate asjade osas tuleb arvestada kinnipeetava isiklike asjade õigusliku regulatsiooniga.

37. Vaidlust ei ole selles, et kinnipeetava isiklike asjadega toimimist reguleerivaks põhinormiks on vangistusseaduse (edasiselt VangS) § 15 lg 1, mille kohaselt võtab vanglasse vastuvõtmisel vanglateenistus kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Täiendavalt tuleb arvestada justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edasiselt VSkE) 12. peatükiga. VSkE § 61 lg 1 sätestab, et vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad §-s 63 nimetamata (s.t mittekeelatud) asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades § 57 lg-s 3 ja § 61 lg-s 11 toodud piiranguid. VSkE § 57 lg 3 kohaselt ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30 kilogrammi. VSkE § 61 lg 11 kohaselt on kinnipeetav kohustatud andma isiklikud riided, mille kandmiseks tal puudub luba, vanglateenistuse lattu hoiule. VSkE § 61 lg 2 sätestab, et kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse. VSkE § 61 lg 4 sätestab, et asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale

3-14-52245

laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. VSkE § 62 järgi võib kinnipeetava asju hävitada hügieeninõuete tagamiseks või siis, kui kinnipeetava asjade kaal ületab

30 kilogrammi. VSkE § 63 lg 2 sätestab, et kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu. VSkE § 64 lg

2 kohaselt kinnipeetava teise vanglasse saatmise korral saadetakse sinna ka tema asjad ja lõike 6 kohaselt kinnipeetavale antakse asjad üle allkirja vastu.

38. Kaebuse esitajal ja vanglal ei ole nimekirja, millesse oleks kantud Zippo tulemasin ja vutlar väärtasjana. Selliselt puudub oluline tõend sellest, et kaebaja andis vanglale üle väärtasja. Kui kaebaja oleks lasknud asja kirja panna väärtasjana, puuduks käesolevalt probleem, missuguse väärtusega asi läks kaduma. Kaebaja sai asjade üleandmisel kontrollida, et kahe asja osas oli tehtud märge, et tegemist on väärtasjadega. Kaebaja selgituste kohaselt ei ole ta asjade üleandmisel juhtinud vanglateenistuse ametnike tähelepanu sellele, et ka Zippo tulemasin tulnuks arvele võtta kui väärtese. Kaebaja seletas, et ta lootis kiirelt vanglast vabaneda, seetõttu ei olnud see temale oluline ja ta ei arvanud, et ametnikud varastavad.

39. Kohus nõustub kaebajaga, et VSkE § 61 lg 2 ja ülejäänud regulatsioon tervikuna panevad vanglale kohustuse pidada üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt arvet vangla kätte usaldatud kinnipeetava omandi üle, kuid kohus märgib, et ka kinnipeetaval on võimalus jälgida, et vangla poolt koostatav isiklike asjade nimekiri vastaks tegelikkusele.

40. Kui kinnipeetav teab, et tal on olemas väärtesemed ja vangla neid sellisena arvele ei võta, on arusaamatu, kuidas ametnik saaks aimu, et tegemist on väärtesemega. Kui aga ametnik eksib kinnipeetava kahjuks, peaks asjade omanik tegema kõik selleks, et ametnik tehtud vea kõrvaldaks. Kohtule ei ole teada teist tõhusamat käitumisviisi, kui asja omaniku valvsus nimekirja koostamisel. Ka aitaks see välistada hilisemaid vaidlusi ja aitaks ka kinnipeetavate õigusi kaitsta. Seda enam, et kaebaja asjade hulgast oli väidetavalt just tulemasin kõige hinnalisem. Kaebajale antud nimekirjast on selgelt välja loetav ja eristuv, et väärtesemetena on arvele võetud 2 asja ning see ei saanud kaebajale tähelepanuta jääda. Kaebaja on selgitanud, et see ei olnud tema esmakordne kinnipidamine ning ka varem on tema asjad arvele võetud. Seega sai ta nimekirja alusel kontrollida, kas kõik tema asjad on nimekirja kantud. Kuigi kaebaja ei osanud täpsemalt nimetada, missuguseid haldusvõi õigusakte on talle erinevatel aegadel tutvustatud, võis aru saada, et isiklike asjade nimekirja tähendust ja tähtsust ta mõistab. Nagu nähtub, on kaebaja nimekirja koostamise osas andnud selgituse, millest tulenevalt ta ei väida kehtivast korrast mitteteadmist, vaid seda, et tal oli lootus kiirelt vanglast vabaneda ja ta eeldas, et vargusi ei toimu. Seega ei saa ka kohus järeldada, et kaebajal puudus teadmine ja arusaam, et kehtiva korra kohaselt tuli väärtese deklareerida ametnikule nii, et seda saaks väärtasjana nimekirja kanda.

41. Kinnipeetav peab olema teadlik oma õigustest ja kohustustest. Haldusasjas nr 3-3-1-8-14 (Tartu Vangla, 28.05.2014 juhtum) selgitas Riigikohtu halduskolleegium, et vanglal on kohustus tutvustada kinnipeetavale vangistusõigust puudutavaid õigusakte kinnipeetava ümberpaigutamisel ühest vanglast teise. Riigikohtu hinnangul ei piirdu vangla kohustused tutvustada kinnipeetavale vangistusõigust puudutavaid õigusakte vangistusseaduse (VangS) § 14 lõikes 2 sätestatud viisiga ainult kinnipeetava esmakordsel saabumisel vanglasse, vaid see säte kohaldub ka kinnipeetava ümberpaigutamisel ühest vanglast teise. Tulenevalt haldusmenetluses valitsevast hea halduse põhimõttest tuleb vanglal pärast kinnipeetava vanglatevahelist ümberpaigutamist anda kinnipeetavale vähemalt kirjalik teave nende vangla õigusaktide kohta, mille on kehtestanud iga vangla ise, kuna kinnipeetavate õigused ja kohustused võivad vanglates erineda. Pärast vanglatevahelist ümberpaigutamist ei pea üldjuhul tutvustama neid üldisi vangistusõigust puudutavaid õigusakte, mida on kinnipeetavale enne ümberpaigutamist tutvustatud, ja mis ei ole

3-14-52245

vahepeal muutunud. Riigikohus rõhutas siiski, et ümberpaigutamisest tulenevat teabe andmise vajadust tuleb iga konkreetse juhtumi puhul hinnata eraldi.

42. Vastustaja leiab, et ta on kehtivast korrast lähtudes ja sellega kooskõlas esemed nimekirja kandnud ning ta ei saanud tulemasinat (koos selle vutlariga) arvele võtta kui vääriseset, kuna tegemist ei olnud kullast tulemasinaga. Ka kaebaja pole vanglasse saabumisel avaldanud, et tegemist oleks kullast tulemasinaga. Vastustaja viitab, et vastavalt ongi koostatud „Ühtne nimekiri kinni peetava isiku asjadest“, millele on kaebaja teinud märkuse, et kõik tema asjad on ühtsesse nimekirja kantud ja seal kirjeldatud õigesti. Ühtse nimekirja sai kaebaja kätte ning selles vaidlust ei ole. Dokumentaalselt on tõendatud, et kaebaja isiklike asjadena on arvele võetud tulemasin „Zippo“ koos vutlariga ning et laoinventuuriga toodi välja Zippo tulemasina ja vutlari puudumine, mistõttu asjad on kustutatud nimekirjast. Seega pidi kaebaja aru saama, et selline nimekiri koostatakse siis, kui tegemist pole väärtasjadega (väärisasjadega) ja kaebajale ei saanud jääda see asjaolu tähelepanuta.

43. Kohus siinkohal nimetab, et kuna kaebajast võis aru saada, et ta tunneb üldjoontes ka vangla sisekorraeeskirja, sh teab seda, et kõiki väärtasju kambrisse ei anta, siis ei saa pidada usutavaks, et mitmel korral vanglas viibinud kaebajal poleks olnud aimu, et vanglasse vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad (VangS § 63 lg 1). Kaebaja kirjeldusest ja seletusest kohtuistungil võiski aru saada, et ta on teadlik, et väärisesemed ja raha võetakse arvele. Vastavalt VangS § 63 lg 2 ja 3 pannakse väärisesemed ja välisvaluuta pitseeritud ümbrikusse ja asetatakse selleks ette nähtud seifi; dokumendid pannakse eraldi hoiule. Kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu (lg 2) Kaebaja selgitustest nähtus, et ta teab, et väärtesemed on keelatud, vastavalt selgitas kaebaja, et lubatud on vaid abielusõrmus ja religioosne ese. VSkE § 641 p 18 sätestab, et keelatud on väärisesemed, välja arvatud abielusõrmus või religioosne sümboolika. Tallinna vangla kodukorras (p 3.2) märgitakse, et vanglas lubatud ja keelatud esemetega talitatakse vastavalt VangS ja VSkE kehtestatud korrale; p 3.3 sätestab, et vangla annab kinnipeetavale väljavõtte Kinnipeeturegistrisse kantud isiklike asjade nimekirjast (edaspidi ühtne nimekiri) allkirja vastu. Ühtne nimekiri tehakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale ja teine säilitatakse laos. Kinnipeetava asjadest koostatud ühtsesse nimekirja ei märgita hügieenitarbeid, ajakirjandust, kirjatarbeid ja toiduaineid. Eeltoodust nähtub, et kaebajal oli võimalus saada vangla õigusaktidest piisavat teavet, st kuidas asju arvele võetakse ja mida ta saab ise täiendavalt juurde nõuda, samuti oli tal kogemus, kuidas nimekirja kontrollida. Nagu kohus juba märkis, kaebaja seda ei teinud ning arvestades asjaolusid, ei olnud põhjuseks mitte vangla tegevus/tegevusetus õigusnormidega tutvustamisel, vaid kaebaja enda soovimatus seda teha (väidetavalt põhjusel, et ta eeldas kiiret vabanemist). Kaebaja ei väida, et ta on nimekirjaga tutvumisel palunud isiklike asjade nimekirja korrigeerida. Samuti ei väida ta ka seda, et ta palus seda teha hiljem, nt siis, kui tema „kiire vabanemine“ ära jäi. Seega eeldab kohus, et kaebaja oli algusest peale teadlik, et tulemasinat isiklike asjade ühtsesse nimekirja väärtasjana ei kantud.

44. Kuna kaebaja leiab, et kaduma läinud tulemasin oli väärisasi ja vangla vaidleb sellele vastu, siis on kaebaja leidnud, et ta on esitanud tõendina tulemasina soetamise kohta piisavalt andmeid. Tulemasina väärtust tõendab tema hinnangul juba väljavõte internetilehelt, mis nimetab selle maksumuse. Kohus siinkohal nõustub vanglaga, et kaebajal olnud tulemasina maksumust ei saa tõendada pelgalt internetist saadud ning kullast tulemasina maksumust puudutavate andmetega. Kaebaja ise seejuures selgitas kohtus, et tulemasina maksumuse kohta otsis talle andmed internetist keegi sõber, kuna ta ise ei saa neid andmeid internetist otsida. Vastustaja leiab, et tulemasina „firmamärgi“ ja väärtuse

3-14-52245

osas ei ole kaebaja tõendeid esitanud ning see viitab sellele, et kui selgus tulemasina ja selle vutlari kustutamine nimekirjast, siis on kaebaja selle firmamärgi ja väärtuse hiljem välja mõelnud, et saada suuremat hüvitist.

45. Kokkuvõtvalt nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja selgitused ei ole usutavad. Kuna kohus juba märkis, et kaebajal oli võimalik avaldada isiku nimi, kes väidetult tulemasina ostis ja kohus saanuks kontrollida, kas isik on ka tegelikult surnud või on temalt vastupidiselt võimalik saada olulisi andmeid, ent kaebaja seda ei võimaldanud. Kaebaja ei osanud nimetada ka isiku täpsemat tegevust ja töötamist, mis võiks viidata, et sellel isikul oli üldse võimalik sedavõrd hinnalist eset osta ja kinkida. Kaebaja ei väida ka seda, et tulemasin oli tellitud nt Venemaale ja sealt ostetud või toodud, kuna kaebaja kinnitab, et see osteti ema juuresolekul Tallinnas.

Kui isik on tegelikult elus, siis poleks välistatud temalt täpsemate andmete küsimine, seejuures saaks kindlaks teha asja ostukoha. Kaebaja selgitustest ei olnud selgelt äratuntav, kas asi on tellitud või mitte. Interneti andmetel saab aga sellist asja ka tellida. Kaebaja märkis seejärel, et see on n-ö valmis kaup ja ostetud Tallinnas poest, ent graveering oli tellimustöö. Kuna kaebaja ema ei ole tegelikult koos Sergeiga seda poest ostmas käinud ja tema ei tea graveeringu tegemisest midagi, siis on kaebaja selle välja mõelnud eesmärgiga suurendada tekitatud kahju suurust.

Arvestades, et kaebaja väidab justnimelt sellise Zippo kaotsiminekut, milline on interneti andmetel hinnaline kullast Zippo, siis on asjakohane vastustaja tehtud uurimus, kas Eestisse on sellist tulemasinat tellitud. Teatavasti ei tellita mitte igasse kauplusesse kullatud Zippo tulemasinat ja arvestades selle soetamise aega, ei olnud ka kohtule usutav, et selline tulemasin oli Tallinnas mingis poes müügis. Sama kinnitavad ka internetis kättesaadavad andmed. Lisaks pidas vastustaja põhjendatuks uurida, kui palju kullast eritellimusel Zippo tulemasinaid Eestisse ja Venemaale üldse toodud on.

Vangla esindaja võttis ühendust Eesti ametliku Zippo toodete müüjaga, so AS-ga Ristart. Vastustaja esindaja vestles telefoniteel Ristart AS-i tegevjuhi Indrek Välloga, kelle sõnul ei ole Eestisse alates 2006. a, mil ettevõte tegutsema hakkas, toodud ega tellitud mitte ühtegi kullast Zippo tulemasinat. Lisaks palus vastustaja esindaja Ristart AS-i esindajal välja selgitada, kas ja kui palju kullast Zippo tulemasinaid on tellitud Venemaale ning kas kullast tulemasinatel on mingisuguseid eritunnuseid, mille alusel kindlaks teha, et kaebaja reaalselt kullast Zippo tulemasinat käes on hoidnud.

Kohtuistungi ajaks sai vangla AS-lt Ristart täiendavaid andmeid. Ristart AS-i tegevjuht Indrek Vällo selgitas (tl 126), et kullast tulemasinatel eritunnuseid ei ole, kuid sellega antakse kaasa sertifikaat. Lisaks edastas ta Zippost saadud info, mille kohaselt on Euroopas tellitud kullast Zipposid 2008. aasta novembris Taani, 2009. aasta veebruaris Itaaliasse, 2009 aasta märtsis Ühendkuningriiki ning 2010. aasta augustis ja septembris Tšehhisse.

46. Kuivõrd käesolevalt on kohus kaebaja abiga välja selgitanud, et tšekk, millest kaebaja kõneles, on väidetult siiski asja ostu kohta Tallinna poest, mitte graveerimistöö tegemise kohta ega saa olla ka eritellimuse kohta muust riigist, selgub ka siinkohal, et kaebaja ei ole esitanud kohtule usaldusväärseid andmeid, mille kaudu kohus saaks juurde koguda täiendavaid tõendeid. Ühtlasi saab järeldada, et mingit nn eriehk tellimustööna saadud Zippot kaebajal ei olnud. Mitmete internetilehtede andmetel omab sedavõrd hinnaline tulemasin sertifikaati jms andmeid kajastavaid dokumente, mis võimaldavad seda identifitseerida. Zippo kullast tulemasina puhul on selline sertifikaat oluline dokument, kuid nagu kaebaja seletustest ja ka kaebaja ema ütlustest nähtus, ei olnud sellel tulemasinal sertifikaati vms dokumenti. Seegi viitab, et kui tegemist oleks olnud Zippo originaaliga, so kaebaja saadetud pildil kujutatud kullast Zippoga, oleks kingitus olnud varustatud dokumendiga, mis selle hinnalisust kinnitab.

47. Kaebaja väidetel soovis ta kohtule esitada kauba soetamise kohta ostutšekki, kuid jättis selle tegemata. Kaebaja ei väida seejuures, et ta ise oleks kaotanud ostu kohta olnud dokumendi ära. Nagu selgus, on kaebaja esitanud valeväiteid ostu tõendava dokumendi kohta väites, et see saadeti talle vanglasse kirjaga, kuid vangla ei andnud seda kirja sihilikult kätte ja see on vangla poolt ära

3-14-52245

võetud või kaotatud. Vastavalt vangla kontrollitud andmetele pöördus kaebaja vanglateenistuse ametnik Kai Koormi poole ning rääkis vaid kirja ootamisest ning pole väitnud, et kiri oleks kaduma läinud (Kai Koormi selgitus, tl 67). Vangla kirjade registreerimise raamatu andmetel on kaebaja sellel perioodil saanud kirja emalt ja seda allkirjaga kinnitanud. Mingeid päringuid kaebaja kirja kadumise kohta ei ole ta teinud ja seda selgitab ka asjaolu, et kaebaja ema teadmisel on kaebaja kirja (kassa)tšekiga kätte saanud.

48. Seega juhul, kui kaebajale kuulunud Zippo oleks tõepoolest hinnaline kullast ese, saaks seda kinnitada kaebajal olemasolev dokument. Kaebaja seda tõendit kohtule esitanud ei ole, seega ei ole kaebaja soovinud olulist tõendit ise esitada ja see viitab pigem sellele, et kaebaja on teadlik, et tegemist ei ole kullast Zippoga. Kuna Eestisse ei ole sellist toodet, nagu kaebaja saadetud pildil, tellitud, siis leiab kohus, et kaebaja väited ei ole usutavad ning väidetud asja olemasolu kaebajal on välistatud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks ega ka võimalikuks täiendavate tõendite kogumist.

Kaebaja ei olnud kohtule avaldanud tunnistaja Vitali Petrovi aadressandmeid ja et kaebaja ka ise teda istungile kaasa ei võtnud, siis seda tunnistajat kohus üle kuulata ei saanud; kaebaja loobus tunnistaja ülekuulamisest. Tunnistaja V. G., kes oli kohtusse kutsega kutsutud, kohale ei ilmunud ja kuigi kaebaja sellest tunnistajast ei loobunud, leidis kohus, et asja arutamise saab lõpetada, kui tunnistaja hoidub kohtust eemale. Samas selgitas kohus, et eelistatud on dokumentaalsete tõendite uurimine, seda enam kui ostu kohta on väidetud ostutšekk olemas, kuid kaebaja seda põhjendamatult kohtule ei esita.

Kaebaja väitis, et tunnistaja, kes olevat kunagi koos kaebajaga Peterburis olnud, saaks anda ütlusi sellest, et kaebaja kontrollis kas siis pandimajas või siis mingi juveliiri juures Zippo ehtsust. Kaebaja märgib, et lisaks tema ema N. T. (N. C.) võivad tunnistusi anda V. G., kes viibis juures, kui kaebaja kontrollis, milline kullaproov on tulemasinal. Seega on kaebaja kaebuse kohaselt tulemasinal näinud kullaproovi nii kaebaja ema N. T. kui ka V. G., kuid kaebaja ei osanud täpsustada, mis tähendab nn kullaproovi nägemine. Kirjete Gold vms olemasolu ei kinnita, et tegemist on kullast tulemasinaga.

Antud juhul ei saa olla kullast Zippot tellitud Tallinnasse, seega mistahes kirje ei tähenda, et tegemist oli originaaltootega kullast Zippoga. Ka tunnistajate ütlustega ei saaks kinnitust, et tegemist oli kullast Zippo originaaliga. Kaebuse kohaselt anti kaebaja emale koos tulemasinaga üle selle (ostu)tšekk, seega järeldas kohus, et kaebaja ema saaks anda selle tšeki kohtule uurimiseks, ent nagu selgus, olevat kaebaja väidetel ema selle saatnud vanglasse, kus see aga kaebaja väidetel kadus, kuna vangla ei andnud talle seda koos saabunud postiga üle.

Ka on kaebaja väidetel näinud seda tšekki V. P. (kes oli kaebaja väidetel näinud ka tulemasinat), kuid viimane kohtusse ei ilmunud.

49. Seega lahendab kohus asja olemasolevate materjalide/ tõendite pinnalt. Kohtu hinnangul selgus asjaolude kogumist, et kuivõrd mingit dokumenti kaebajal ja tunnistajal nt ka Peterburis kaasas ei olnud, ei ole võimalik tõendada tunnistaja ütlustega, et kontrolliti sedasama tulemasinat, millega kaebaja läks vanglasse. Kontrollimisel ei ole kaebaja võtnud väidetavalt kontrollijalt mingit dokumenti, mis võiks anda teavet, et kontrolliti kullast Zippot. Kuna väidetud nn kontroll kestis mõned minutid, siis ei ole äratuntav, mismoodi tehti kindlaks eritellimusel saabunud Zippo andmed või ehtsus. Kullast Zippo ehtsust saab kiirelt kontrollida sertifikaadile kantud andmete abil, antud juhul sertifikaati kaebaja ei esitanud, samuti ei esitanud ta ostudokumenti ning kaebaja ei väidagi, et keegi võttis tulemasinalt kullaproovi. Isegi juhul, kui kaebajal on kunagi olnud Zippo mingi nn kullast või üle kullatud originaal, mille ehtsust kinnitati, ei kinnita see üheselt, et kaebaja läks sellise tulemasinaga vanglasse. Siinjuures tuleb arvestada, et sellist tulemasinat Eestisse tellitud ei ole. Kaebaja ei ole kohtule esitanud usaldusväärseid andmeid. Kui kaebajal oleks tõepoolest olemas usaldusväärsed dokumentaalsed tõendid, ei ole kohtu hinnangul usutav, et kaebaja neid varjaks.

50. Üldjuhul märgivad vanglad hoiule võetavad asjad nimekirjades, millest nähtub nende kirjeldus (sh kogus, nimetus, värv, mark jne). Kui tegemist on väärisasjadega, siis ei ole eluliselt usutav, et

3-14-52245

kaebaja jättis tähelepanuta, et tuhandeid dollareid maksev tulemasin jäeti väärisasjana arvele võtmata. Kohus jääb seisukohale, et kaebaja on kasutanud ära asja kadumise fakti, kuid esitanud kohtule valeandmeid. Kaebajal oli juba vangla poole pöördumisest arvates võimalus koguda ja esitada tõendeid, sest ka vastustaja oli viidanud kaebaja taotluses esinevatele puudustele. Seega pidi kaebaja oma kahju hüvitamise taotluse täpsustamisel olema eriliselt hoolas ja esitama tõendeid. Kaebaja pidi arvestama, et kui tema faktiväited jäävad tõendamata, jääb taotlus rahuldamata.

51. Kohus on seisukohal, et vastustaja arvestas ka seda, et taotleja enda võimalused tõendite esitamisel ja kogumisel on raskendatud, ent nagu nähtus ka kohtumenetluses, ei ole nende esitamine kaebajal senimaani olnud võimatu. Nii kohtul kui ka haldusorganil on võimalik kaebaja väiteid kontrollida mõistlikul viisil, kui kaebaja seda võimaldab. Vangla kogus ise täiendavaid olulise tähtsusega andmeid, mis veenvalt kinnitavad, et Eestisse kullast Zippot tellitud ei ole. Antud juhul on kaebaja esitanud ridamisi väiteid, mis ei ole üksteisega järjepidevas kooskõlas ning mida täpsemalt on kohus asjaolusid küsinud, seda enam on kaebaja oma seisukohti/väiteid kas muutnud või siis neist sootuks taganenud, mistõttu ei nõustu kohus kaebajaga selles, et antud juhul on mõistlik lahendada vaidlusküsimus üksnes nende tunnistajate ütlustega, kes asjaolusid tegelikult ei tea või ei saakski teada.

52. RVastS § 7 lõikest 1, § 8 lõikest 1 ja § 13 lõikest 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eeldusteks kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS ei reguleeri üksnes kahju hüvitamist, vaid selle kõrval on oluline tähendus ka kahju kõrvaldamisel, vältimisel ning vähendamisel (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-18-12, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Esmasteks õiguskaitsevahenditeks, mida RVastS § 7 lõike 1 kohaselt kasutada tuleb, on haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue (§ 3), jätkuva toimingu lõpetamise nõue (§ 4) ning haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue (§ 6). Kahjunõue võib seega olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-11-02, nr 3-3- 1-32-02).

53. Kuivõrd tõendatud ei ole kullast Zippo kaotsiminek, siis ei tähenda see, et vanglal ei lasuks vastutus kaotsiläinud asja hüvitamise kohustust. Vangla ongi kahju hüvitanud. Vaidlusaluseks küsimuseks on seega kahju suurus. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal oli tulemasin. Ehkki selle kohta tõsikindlad andmed puuduvad, et tegemist oli üldse Zippo originaaltootega, on vangla tunnistanud, et ta arvestab sellega, et tegemist võis olla Zippo firma tootega. Vanglal ei ole etteheiteid selles, et kaebaja saanuks ära hoida arvele võetud asja kaotsiminekut. Vangla on arvestanud, et kuna kaebajal oli tulemasin Zippo, mis ei olnud kullast, kuid tulemasin asus vutlaris, siis tuleb see kahjuna arvestada ja hüvitada. Kohus nõustub vanglaga ja kuivõrd vutlari osas ei ole samuti võimalik kindlaks teha, milline see täpsemalt oli, saab järeldada ja lugeda tõendatuks, et see ei olnud vutlar, mis kuuluks kullast Zippo komplekti. Reeglina on kullast Zippo müügis komplektina, kuid kaebaja eitab komplekti olemasolu, so tulemasina asumist puidust karbis koos muu atribuutikaga. Nähtus, et kaebaja ja tema ema ei tea, et tulemasin oleks olnud karbis või et sellel oleks olnud kaasas sertifikaat vms eritellimusele vastav iseloomulik muu tunnus. Siiski on

3-14-52245

vastustaja arvestanud vutlari hüvitamisel nende hindadega, mis on internetis avaldatud firma Zippo nimetuse all.

54. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja selgitused sellest justkui ei saanuks tema ema ise ostutšekki saata, kuna oli hõivatud tööga, usutavad, Ema ütlustel oli ta sõitmas Moskvasse, mistõttu ei saanud tšeki postitamist takistada töölkäimine. Samuti poleks see usutav ka seetõttu, et kirja saab postkasti panna igal ajal ning seda ei pea tegema tööajal. Kaebaja ei väida, et kiri oleks saadetud tähitult, vaid ta kinnitas, et see saadeti tavalise postiga.

55. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kaebaja ema kullast Zippo ostutšekki nägi, kuna tšekile ei saanud olla kantud kulla kogust 100 g kuivõrd Zippo kaalub 90 g (vastustaja poolt viidatud kodulehe andmetel, [tl 63], kaalub kullast Zippo 0,2 naela ehk 90,7 grammi). Kaebaja ema on asjast huvitatud isik ning loogiliselt soovib ta, et poeg saaks hüvitiseks märkimisväärse rahasumma. Isegi kui mingi ostutšekk olemas oli, ei saanud sinna olla kantud kullast Zippo andmeid, sest kaal ei vasta tõele. Isegi kui kulla kaal 100 g oli kantud Zippo tulemasinale, ei saanud olla tegemist Zippo originaali ega ka kullast tulemasinaga. Selliseid valeandmeid sai olla vaid võltsitud tulemasinal.

56. Tulenevalt sellest, et kaebaja ei ole kohtule ostutšekki esitanud, ei ole kohtu hinnangul tõendatud ka see, et tegemist oli üldse Zippo originaaltootega. Selles olukorras leiab kohus, et vangla poolt väljamakstud kahju hüvitise suurus on põhjendatud ja piisav.

57. Kohtule ei ole antud juhul usutav ka see, et tegemist oleks kaebajale hindamatu väärtusega kingitusega arvestades selle kinkijat. Nagu nähtub, ei tea kaebaja väidetava kinkija perenime. Kaebaja seletustest saab pigem järeldada, et tegemist oli põgusa tutvusega ning ka kaebaja ema tunnistustest võis aru saada, et ka tema seda väidetud sõpra ei tundnud ning nägi teda väidetavalt esimest korda siis, kui sõber Sergei tuli Venemaalt Igorile juubeli puhul õnne soovima (ja andis talle tulemasina). Nagu nähtub, ei ole tegemist lapsepõlvesõbra, sugulase ega kaebajale muu lähedase isikuga, sisuliselt puudub emotsionaalne side. Kohtumenetluses ei ole kaebaja enam kingituse hindamatusele viidanud ning leiab, et sellel on kindel väärtus lähtudes selle materjalist ja firmast. VÕS § 134 lg 4 kohaselt peab kahjustatud isikul hävinud või kaotsiläinud asja suhtes olema eriline huvi, eelkõige isiklike põhjuste tõttu (asja kasulikkust erilise huvina ei arvestata). Kaebaja soovis kahju hüvitamist lähtudes selle väärtusest ja faktist, et asja kaotsiminek on toimunud vangla süül ja vangla on nõustunud, et antud juhul tuleb kahju hüvitada rahas, mitte muul viisil ning puudub põhjus, miks jätta kahju hüvitamata.

58. Antud juhul on vastustaja kaebajale tekkinud kahju hüvitanud, mistõttu võib aru saada, et vangla ise ei seadnud kaebajale täiendavaid nõudeid vastutuse piiramiseks. Samas ei pidanud vastustaja tõendatuks ega usutavaks, et kaebajal sai olla kullast tulemasin. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei saanud ära hoida temale kuuluvate, kuid lattu hoiule antud asjade kadumist. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et vanglas koostatud nimekiri oleks koostatud puudustega ning ekslikult oleks kullast asi jäetud väärtesemena arvele võtmata. Kaebajal kaasasolnud asjad on arvele võetud ja nimekirja kantud ning ka kaebaja ise sai seda kontrollida. Kuigi kohus leidis, et kaebajal oleks olnud võimalik tema asjadest koostatud ühtset nimekirja kontrollida ning välja selgitada, kas seal on tähistatud asja omadused/väärtus õigesti, ei oleks kahju tekkimist olnud võimalik ära hoida. Et asjad võeti põhjendatult arvele n-ö tavaasjade ning mitte väärtasjadena, siis pidi vangla tagama nende säilimise ka selle nimekirja alusel, mis on olemas. Esemete kadumises seega kaebajal süüd ei ole.

59. Kohus leiab, et tulemasina väärtuse hindamisel on vangla arvestanud selle soetamise väidetud aega, selle kasutamise aega, tingimusi ja üldiselt avaldatud hindu. Kaebaja selles osas ise midagi ei täpsustanud, kinnitas tulemasina igapäevast kasutamist ning vutlariga kaasas kandmist (vööl). Kohus arvestab seejuures, et täiesti uute Zippo tulemasinate hinnad algavad 16 eurost (vrd nt http://www.tubakas.ee/products/zippo.htm ning täiesti uute nahkvutlarite hind on ligikaudu 12

3-14-52245

eurot). Kasutatud tulemasinate ja nahkvutlarite hinnad varieeruvad sõltuvalt nende väljanägemisest, korrasolekust jne, kuid nt portaali okidoki.ee vahendusel müüakse kasutatud vutlareid ka vähem kui

7 euroga. Eelnevat silmas pidades ning arvestades, et kaebaja tulemasin ning vutlar olid kasutatud, on vangla määratud väärtus kohtu hinnangul õiglane ning kaebajal on võimalik selle hinnaga endale samaväärne asi soetada.

60. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

61. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 109 lg 1 kohaselt vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Karin Kalmiste Kohtunik