3-13-837/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-837 Haldusasi A V ja M N kaebus Maksuja Tolliameti 10.01.2013 vastutusotsuse nr 13-7/210-5 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebajad – A V ja M N, volitatud esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindajad Anneli Metsalu ja Aiki Meister Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.12.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A V ja M N apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 19.05.2015 kohtuistungil

RESOLUTSIOON Rahuldada A V ja M N apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 17.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-837. Saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.07.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-13-837 2(5) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 07.02.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/2102-52 kohustati A2B Grupp OÜ-d tasuma maksustamisperioodi 01.01.2011-30.04.2011 eest sotsiaalmaksu

10 001,63 eurot, tulumaksu 4161,22 eurot, erijuhtude tulumaksu 10 742,77 eurot, töötuskindlustusmakseid 1246,34 eurot, kohustuslikku kogumispensioni makset 367,77 eurot ning käibemaksu 9112,40 eurot. Maksuhaldur jõudis maksuotsuses järeldusele, et A2B Grupp OÜ ei rentinud tööjõudu Müügiproff Grupp OÜ-lt. Poolte vahel sõlmitud tööjõurendi leping on formaalne ja koostatud tagantjärele. Müügiproff Grupp OÜ ei olnud reaalselt tegutsev äriühing. Seega peab tööjõumaksud tasuma A2B Grupp OÜ.

Maksuja Tolliameti 10.01.2013 vastutusotsusega nr 13-7/210-5 kohustati M N ja A V tasuma A2B Grupp OÜ maksuvõlga summas 39 853,08 eurot. Äriühingu maksuvõlg põhines MTA 07.02.2012 maksuotsusel. M N oli A2B Grupp OÜ juhatuse liige 17.05.2007- 03.11.2011 ning A V 16.10.2008-03.11.2011. Samuti olid mõlemad juhatuse liikmed perioodil 12.08.2010-15.12.2010 Müügiproff Grupp OÜ juhatuse liikmed. M N ja A V tegevus viis äriühingu raamatupidamises sisendkäibemaksu arvestuses fiktiivsetel tehingutel põhinevate arvete kajastamisele, äriühingust maksuvabalt rahaliste vahendite väljaviimisele fiktiivsete arvete põhjal ning äriühingu töötajatele töötasude, millelt ei tasutud tööjõumakse, tasumisele. Juhatuse liikmete tegevus viis maksupettuse toimepanemisele. Juhatuse liikmed olid teadlikud, et A2B Grupp OÜ ja Müügiproff Grupp OÜ vahel sõlmitud tööjõurendi leping oli fiktiivne. M N ja A V omasid Müügiproff Grupp OÜ Swedbank AS-s asuva arvelduskonto käsutamise õigusi kuni 28.02.2012, omades sellega kontrolli äriühingu üle ka pärast V Ii juhatuse liikmeks saamist.

2. A V ja M N esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes MTA 10.01.2013 vastutusotsuse nr 13-7/210-d tühistamist. Kaebuse põhjendused: 1) A2B Grupp OÜ-l maksuvõlga ei tekkinud. Müügiproff Grupp OÜ andis A2B Grupp OÜ-le rendile 11 töötajat. Arusaamatu on, millele tuginedes väidab maksuhaldur, et töötajatel oli töösuhe tegelikult A2B Grupp OÜ-ga. Töötajad kinnitasid, et neil on tööleping sõlmitud just Müügiproff Grupp OÜ-ga ning viimane maksis neile palka. Ekslik on maksuhalduri väide, et keegi töötajatest ei olnud kohtunud Müügiproff Grupp OÜ juhatuse liikme V I iga. Asjaolu, et töötasu maksis V I, on kinnitanud töötajad K H ja C K. V I oli teadlik, kus tema töötajaid kasutatakse ning andis korraldusi neile töötasude maksmiseks, kinnitades seejuures oma allkirjaga väljamakse aluseks olevaid dokumente. V I sai juhatuse liikmeks ajal, mil töötajatega olid töölepingud juba sõlmitud. Ebaõige on maksuhalduri seisukoht, et tööandaja kohustusi täitis tegelikult A2B Grupp OÜ. V I on oma tegutsemist Müügiproff Grupp OÜ-s maksuhaldurile kinnitanud 05.11.2011 seletuses. A2B Grupp OÜ ei saa vastutada teise äriühingu maksukohustuse mittetäitmise eest; 2) maksuhaldur ei väida, et renditeenuse osutamise leping oli näilik tehing, vaid leiab, et A2B Grupp OÜ-l oli majanduslik huvi osaleda maksupettuses. Samas on maksuhaldur maksustanud Müügiproff Grupp OÜ töötajatele tehtud väljamaksed nõnda, justkui A2B Grupp OÜ oleks teinud väljamakseid tööandjana. Näiliku tehingu korral oleks maksuja vastutusotsuses tulnud viidata maksu määramise õigusliku alusena maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg-le 4 või §-le 84. Viitamist õiguslikule alusele ei saa asendada väitega fiktiivsete arvete kasutamise või maksupettuses osalemise kohta; 3) maksuhaldur leiab, et Müügiproff Grupp OÜ-l puudus majandustegevus, kuid ei ole põhjendanud, mida ta peab silmas mõiste „majandustegevus“ all;

3-13-837 3(5) 4) M N juhatuse liikme volitused lõppesid 17.05.2010. Maksumenetluses esitati maksuhaldurile tõendid selle kohta, et juhatuse liikme volituste tähtaeg oli kolm aastat ning neid ei pikendatud. Maksuhaldur leiab, et juhatuse liikme volitused pikenesid A2B Grupp OÜ 2010. a majandusaasta aruande allkirjastamisega 20.05.2011. Igal juhul ei olnud M N juhatuse liige 17.05.2010-20.05.2011. Samas ei nõustu kaebaja maksuhalduri seisukohaga volituste pikenemise osas. Maksuhaldur tugineb alusetult Riigikohtu 08.10.2008 otsusele nr 3-2-1-65-08. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, kes koostas majandusaasta aruande, mida isikud allkirjastasid. Aruanne esitati ettevõtjaportaali kaudu, mis nõuab kõikide nende isikute allkirja, kes on kantud äriregistrisse juhatuse liikmena. Kuigi M N omas 10.09.2010-21.07.2011 Müügiproff Grupp OÜ e-maksuameti kasutamise õigusi, tema deklaratsioone ei esitanud. Teadmata on, miks uus juhatuse liige volitusi ei tühistanud; 5) eeltoodu kehtib ka A V kohta, v.a volituste lõppemine; 6) maksuvõla tasumine peab toimuma äriühingu vara arvel. Vastutusotsuses tuleb näidata, et maksuvõla sissenõutavaks muutumise ajal oli äriühing majanduslikult suuteline maksukohustust täitma. Kui see nii ei olnud, ei saanud juhatuse liikmete võimalik kohustuste rikkumine kuidagi maksukohustuste tasumist mõjutada.

3. Maksuja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuses toodud seisukohtade juurde.

4. Tallinna Halduskohus jättis 17.12.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) vastutusotsuse õiguspärasuse tuvastamiseks tuleb hinnata MTA 07.02.2012 maksuotsuse seaduslikkust. Maksuotsus põhines 13.05.2011 toimunud vaatluse käigus töötajatelt saadud esmastel suulistel seletustel, maksukohustuslase juhatuse liikmete suulistel seletustel, kolmandatelt isikutelt võetud seletustel ning Müügiproff Grupp OÜ juhatuse liikmelt V I lt saadud suulisel seletusel. Nende tõendite põhjal jõudis maksuhaldur seisukohale, et A2B Grupp OÜ tegelikult tööjõudu Müügiproff Grupp OÜ-lt ei rentinud. Asjaolusid on uuesti hinnatud ka vastutusotsuses. Kohus nõustus vastutusotsuse nende põhjendustega. HKMS § 165 lg 2 alusel ei ole vaja kõiki haldusakti põhjendusi üle korrata; 2) Müügiproff Grupp OÜ juhatuse liige V I on esialgses 27.06.2011 seletuses tehinguid ning allkirjade andmist eitanud ning kinnitanud, et osaühingul majandustegevus puudus. Osaühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 22.02.2011. Usaldusväärsed ei ole tema hilisemad, 05.11.2011 e-kirja kaudu esitatud väited, et ta siiski on dokumente koostanud ning andnud töötajate palgaraha A2B Grupp OÜ juhatuse liikmetele; 3) maksuhalduri väiteid ei lükka ümber kaebajate poolt 17.11.2014 esitatud tõendid. Kaebajate poolt 30.10.2014 esitatud tõendite puhul ei ole selgitatud, mida nendega tõendada soovitakse; 4) õige on maksuhalduri järeldus, et kaebajad põhjustasid A2B Grupp OÜ maksuvõla tekkimise ja jätsid MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused tahtlikult täitmata. Tahtlust on maksuhaldur piisavalt põhjendanud vastutusotsuse p-des 5 ja 6. Paljasõnaline on väide, et M N ei olnud 2011. a jaanuarist juhatuse liige. Äriregistrisse vastavat kannet ei tehtud. Vahepeal töötasu saamine teisest äriühingust ei mõjutanud A2B Grupp OÜ juhatuse liikmeks olemist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. A V ja M N paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 17.12.2014 otsus tühistada ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

3-13-837 4(5) 1) asja lahendamisega kirjalikus menetluses rikkus halduskohus oluliselt menetlusõigust. Kaebajad taotlesid kaebuses asja arutamist kohtuistungil. Halduskohus tegi 10.10.2014 määruse, millega otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses. Kaebajate vastuväite jättis halduskohus kohtuotsusega rahuldamata. Kaebajad soovisid uurida tõendeid kohtuistungil ning esitada teistele menetlusosalistele küsimusi. Kohus piiras põhjendamatult kaebajate menetlusõigusi. Kaebajad vaidlustasid ka maksuotsuses tehtud järeldusi ning maksusumma määramist. Ei ole võimalik väita, et kaebajate õiguste rikkumine ei ole intensiivne. Vaidlus käib ka faktiliste asjaolude üle, mitte üksnes õigusküsimuste üle, nagu väidab halduskohus 10.10.2014 määruses. Tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega; 2) rikutud on kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning kohus on otsuses põhjendamatult nõustunud vastutusotsuse seisukohtadega. Halduskohus on tuginenud maksuhalduri järeldustele, ilma et oleks kontrollinud nende paikapidavust ja vastavust asjas esitatud tõenditele. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendid jättis halduskohus arvestamata; 3) halduskohus ei ole kontrollinud, kas maksusumma määramine on seaduslik ja kooskõlas kehtiva õigusega ning kas maksuhaldur on tuvastanud, et kõnealuste tehingute tulemuseks on maksusoodustuste saamine; 4) kohus on jätnud arvestamata, et M N ei olnud kontrollitaval perioodil A2B Grupp OÜ juhatuse liige.

6. Maksuja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maksuhaldur nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning jääb vastutusotsuses avaldatud seisukohtade juurde. Halduskohus menetles asja õiguspäraselt kirjalikus menetluses. Apellandid ei esitanud kohtumenetluses ühtegi mõistlikku põhjendust, miks peab ilmtingimata asja arutama suulisel istungil. Samuti ei esitatud ühtegi tunnistajate ülekuulamise taotlust. Samuti ei rikkunud halduskohus põhjendamiskohustust, sest ta nõustus vastutusotsuse ja vaideotsuse põhjendustega. Kuigi vastustaja oli valmis kohtule esitama kõik maksumenetluses kogutud tõendid, kaebaja nende esitamist ei taotlenud. Tõendite uurimiseks ei pea tingimata korraldama istungit. Kaebajad ühegi tõendi usaldusväärsust kahtluse alla ei seadnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning halduskohtu 17.12.2014 otsus tühistada kohtumenetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate poolt halduskohtu 10.10.2014 määrusele esitatud vastuväide oli põhjendatud. Nimetatud määruse p-ga 1 otsustas kohus vaadata asi läbi kirjalikus menetluses, leides HKMS § 131 lg 1 p-le 2 tuginedes, et vaidlus taandub õigusküsimustele ning nendega seonduvate aspektide hindamiseks ei ole vaja kohtuistungit korraldada. Halduskohtu eelnimetatud hinnang on alusetu. Kaebajad ei vaidlustanud vastutusotsust üksnes seetõttu, et M N volitused olid lõppenud ning juhatuse liikmete tahtlust ei esinenud. Vastutusotsuse aluseks olnud maksuotsusele on esitatud ka sisulised vastuväited, sh vaidlustatud maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõenditele antud hinnangud. Seega ei toimunud vaidlus üksnes õigusküsimuste üle. Samuti pole mingit põhjust väita, et kaebajal puudus ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda. HKMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus võtta osa kohtuistungist. Esimese astme kohtus on selle õiguse tagamine eriti oluline. Menetlusosalise soovist kõrvalekaldumine

3-13-837 5(5) (kirjalik menetlus, lihtmenetlus) on võimalik vaid erandlikel asjaoludel, mida käesoleval juhul ei esine.

9. Välistada ei saa eelnimetatud kohtumenetluse normi rikkumise kõrvaldamist apellatsioonimenetluses kohtuistungi läbiviimisega ringkonnakohtus. Käesolevas asjas on kohus aga oluliselt rikkunud ka uurimispõhimõtet. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtul ei ole võimalik asja sisuliselt õigesti lahendada, kui ta ei tutvu haldusakti andmise aluseks olevate tõenditega. HKMS § 122 lg 2 p 5 sätestab, et kohus nõuab eelmenetluses välja haldusmenetluse toimiku või haldusmenetluses kogutud tõendid. Nimetatud menetlustoimingu tegemine ei vaja vastava taotluse esitamist menetlusosalise poolt. Kohtul on kohustus see menetlustoiming teha. Kuna kaebajad esitasid vastuväited ka A2B Grupp OÜ-le tehtud maksuotsuse õiguspärasusele, oleks toimiku juurde tulnud samuti võtta äriühingule tehtud maksuotsuse aluseks olevad tõendid. Käesolevas asjas on kohus kaebuse lahendanud üksnes maksuotsuse ja vastutusotsuse teksti põhjal. Kohus ei ole tõendeid vahetult hinnanud (HKMS § 61). Seejuures on kohus leidnud, et kaebaja poolt esitatud tõendid ei lükka maksuhalduri seisukohti ümber. Kohus ei saa sellist hinnangut kaebaja tõenditele anda olukorras, kui ta ei ole hinnanud maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõendeid. Maksuja vastutusotsuse kirjeldavas ja põhjendavas osas märgitud asjaolusid ei saa kohus lugeda automaatselt tõendatuks. Eeltoodust tuleneb, et kohus ei ole tõendeid uurinud (HKMS § 165 lg 1 p 1). Kohus võib kohtuotsuses vastutusotsuse põhjendustega nõustuda neid kordamata (HKMS §

165 lg 2), kuid ka see eeldab, et kohus on eelnevalt uurinud vastutusotsuse andmise aluseks olnud tõendeid.

10. Ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse HKMS § 199 lg 2 p-dele 2 ja 3 tuginedes, kuna kohus ei ole tõendeid uurinud ega otsust olulises osas põhjendatud. Põhjendatud ei ole olukord, kus tõendeid hakkab esmakordselt koguma ja hindama alles ringkonnakohus. Kuna tõendid on kogumata, ei ole ka kohtuistungi toimumata jätmist võimalik apellatsioonimenetluses heastada. Kuna ringkonnakohus saadab asja tagasi halduskohtule, ei jaga ringkonnakohus käesolevas lahendis menetluskulusid. Ringkonnakohus märgib üksnes, et kaebaja on taotlenud menetluskulude (riigilõivu) hüvitamist summas 750 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets