4-15-2224/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2015. a, Tallinn Väärteoasja number 4-15-2224 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Irina Leetberg Väärteoasi M K i väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27.04.2015. a otsus Kaebuse esitaja M K (ik: XXXXXXX) Kohtuistungil osalenud isik menetlusalune isik M K RESOLUTSIOON

1. Apellatsioon rahuldada. 2. Tühistada Harju Maakohtu 27.04.2015. a otsus M K ile mõistetud karistuse osas. 3. Karistada M K i LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 (kuussada) eurot. 4. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahv tuleb tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, s.o ühes kuus 60 (kuuskümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-s, EE502200221014193355 Swedbank AS-s, EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 99915400007136. Maksekorraldusel märkida selgitusena ,,M K , väärteoasi 4-15-2224, rahatrahv.’’ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja süüdimõistetul tuleb tasuda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsiooni kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 27.04.2015. a otsusega tunnistati M K süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja teda karistati 12 päeva pikkuse arestiga. Kohus määras, et aresti kandmisele tuleb M. K il asuda hiljemalt 15.05.2015. a, mil M. K on kohustatud ilmuma arestimajja ning kui M. K hoidub kõrvale aresti kandmisest, tuleb kohaldada tema sundtoomist arestimajja. Karistust põhistades märkis maakohus, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest samuti võimalust mõjutada M. K i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leidis, et M. K i tuleb karistada arestiga, kuna teda on varem ühel korral karistatud samasuguse väärteo toimepanemise eest, vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Temale mõistetud rahatrahv on tasumata.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas menetlusalune isik M. K apellatsiooni, milles vaidlustab kohtuotsust karistuse osas ja palub asendada mõistetud karistus (12 päeva aresti) leebema karistusega. M. K märgib esitatud kaebuses, et ta asus hiljuti ametlikult tööle ja oleks ebameeldiv, kui ta peaks kaotama töökoha. Ta ei näe võimalust, et saaks karistust kanda nädalalõppudel, sest töö toimub Tartus. Ta kahetseb oma tegu siiralt ja palub leebemat karistust, mitte karistuse tühistamist.

3. Ringkonnakohtu istungil osalenud M. K jäi esitatud apellatsiooni juurde, taotledes aresti asendamist rahatrahviga. Ta kinnitas, et 12-päevase aresti kandmine on talle tööalaselt problemaatiline, sest ta töötab Tartus. Tõendamaks seda, et ta töötab, esitas ta kohtule töölepingu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb rahuldada ja mõistetud arest tuleb asendada rahatrahviga.

4.1 Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et M. K i mõjutamiseks edasistest süütegudest hoiduma, on vaja teda kindlasti karistada arestiga. Kohtukolleegium leiab, et karistuse eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada M. K i puhul ka rahatrahviga. M. K i näol pole tegemist süstemaatilise liiklussüütegude toimepanijaga, kelle puhul rahatrahvi kohaldamine tulemust ei anna. Tegemist on isikuga, keda on varem küll samaliigilise õigusrikkumise eest karistatud, kuid seda vaid ühel korral. Tegemist on ka ainsa kehtiva väärteokaristusega. Seega ei ole alust käsitada M. K i isikuna, kes sageli rikuks liiklusnõudeid. Kuivõrd aga mõlemad väärteokaristused on mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida M. K i tähelepanu asjaolule, et alates 01.01.2015. a on sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 kohaselt kriminaalkorras karistatav. Kohtupraktikas on käsitatud süstemaatilisena seda, kui juhtimisõiguseta isik juhib mootorsõidukit aasta jooksul vähemalt kolmel korral. Seega peab M. K arvestama sellega, et järgmine samalaadne rikkumine võib kaasa tuua juba kriminaalvastutuse KarS § 4231 järgi.

3 4.2 Maakohus tugines aresti mõistmisel veel asjaolule, et M. K il on eelmise väärteokaristusena mõistetud rahatrahv tasumata. Istungil selgitas M. K , et ta ei olnud trahvist teadlik. Kuna tal on olemas töökoht, on ta võimeline rahatrahvi tasuma. Seda, et M. K il on tõesti olemas töökoht ja seega ka püsiv sissetulek, tõendab kohtuistungil ringkonnakohtule esitatud tööleping. Töölepingu kohaselt asus M. K tööle 23.04.2015. a ja tema tööandjaks on ISOEST OÜ. Eeltoodu aluse leiab kohtukolleegium, et M. K it on võimalik mõjutada uusi rikkumisi mitte toime panema tema karistamisel rahatrahviga.

4.3 Ringkonnakohus peab oluliseks ka M. K i põhjendusi, miks ta soovib aresti asemel karistusena rahatrahvi. Kuivõrd M. K il asus tööle 23.04.2015. a, on tõenäoline, et katseajal 12 päeva pikkust aresti kandes võib isik töökoha kaotada. Ringkonnakohtu istungil selgitas M. K , et ta töötab Tartus ja tööpäevad on pikad. Aresti kandmine tähendaks tõenäoliselt töö kaotamist. Kohtukolleegium nendib, et arvestades M. K i selgitusi töö iseloomu kohta, ei saa seda, et tööandja töölepingu üles ütleb, välistada. Seda enam, et M. K il on praegu alles katseaeg. Ringkonnakohus leiab, et väärteo kui kergema süüteo eest karistamisel tuleb võimalusel vältida seda, et karistus tooks endaga kaasa selliseid raskeid tagajärgi nagu seda on töökoha kaotus. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et M. K i taotlus aresti asendamiseks rahatrahviga, tuleb rahuldada.

4.4 Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt oli M. K il vaja toimetada sõber haiglasse, seda väidet ümber lükatud ei ole. Seega võib sellist asjaolu pidada süüd vähendavaks asjaoluks. M. K on nii apellatsioonis kui ka ringkonnakohtu istungil väljendanud kahetsust, mida kohus peab siiraks. Seega esineb karistust kergendav asjaolu. Tulenevalt asjaolust, et M. K il on üks väärteokaristus samaliigilise rikkumise eest ning isik on paari kuu jooksul toime pannud 2 analoogset väärtegu ja esimesest korrast vajalikke järeldusi ei teinud, ei pea kohtukolleegium võimalikuks M. K i karistamist sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Rahatrahvi mõistmisel peab kohtukolleegium seega põhjendatuks rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras. LS § 201 lg 2 näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, seega keskmiseks määraks on 150 trahviühikut, millele vastab 600 eurot (ühe trahviühiku suurus on neli eurot). Töölepingu kohaselt on M. K i brutopalk 500 eurot. Samuti tuleb M. K il tasuda ka eelmise väärteokaristusena mõistetud rahatrahv summas 600 eurot. Sellest tulenevalt on selge, et M. K il ei ole võimalik 600 euro suurust rahatrahvi koheselt täies ulatuses tasuda. Eeltoodu alusel võimaldab kohus M. K il rahatrahvi tasuda ositi võrdsete maksetega 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. See tähendab, et M. K peab igakuiselt tasuma 60 eurot.

5. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4, § 151 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27.04.2015. a otsuse karistuse – aresti - osas. Ringkonnakohus teeb ses osas uue otsuse, millega mõistab M. K ile karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, mis M. K il tuleb tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste 60 euro suuruste osamaksetena.

Sten Lind

Meelika Aava

Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/