4-15-3770/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-3770

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-3770 (2317,14,009282; 2317,14,008287; 2302,15,007332) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151, Liiklusseaduse § 242 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Urmas Pern, ik 38902220357, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Lõpetada väärteomenetlus Urmas Perni süüdistuses LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

2. Urmas Pern süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 18 (kaheksateist) päeva.

3. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega kuulub tegemisele 18 (kaheksateist) tundi üldkasulikku tööd.

4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg kohtuotsuse jõustumisest. Tegemisele kuuluv üldkasulik töö tuleb teha Põhja prefektuuri tööpiirkonnas ja üldkasuliku töö tegemine on allutatud Põhja prefektuuri ametniku kontrollile.

5. Urmas Pernilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiiside nr 14E-AN1373 ja 14E-AN1234 tegemise kulud 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot, mis tuleb 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Urmas Pern, 4-15-3770, ekspertiisi kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Urmas Pernile posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.

6. Urmas Pernilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel uuringu nr 791T tegemise kulu 71 (seitsekümmend üks) eurot ja juriidilisel isikul joobe tuvastamisega seoses tekkinud kulu

96 (üheksakümmend kuus) eurot, so kokku menetluskulu 167 (ükssada kuuskümmend seitse) eurot, mis tuleb 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,

EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Urmas Pern, 4-15-3770, joobe tuvastamise kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Urmas Pernile posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.

7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Väärteotoimiku juurde võetud ümbrik, milles pruun taimne puru ja pakendid (akt nr 14E- AN1373) hävitada kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

9. Väärteotoimiku juurde võetud ümbrik, milles on pakendid (akt nr 14E-AN1234) hävitada kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

10. Ekspertiisiobjektid: taimepuru, taimeosad, pulbrid (akt 14E-AN1373), mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, NPALS § 153 lg 2 alusel kui NPALS § 151 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerida ja KarS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

11. Ekspertiisiobjektid: ekspertiisist järele jäänud pulber ja tabletid (akt 14E-AN1234), mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, NPALS § 153 lg 2 alusel kui NPALS § 151 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerida ja KarS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 15.06.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

23.04.2015 koostatud väärteoprotokollist nr 2317,14,009282 nähtuvalt peeti 15.12.2014 kell

14.21 Tallinnas Hiiu tn 44 juures kinni Urmas Pern, kes ebaseaduslikult valdas väikeses koguses s.o 1,17g psühhotroopset ainet marihuaanat ning 0,25g narkootilist ainet amfetamiini, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo, so väikeses koguses prühhotroopse ja narkootilise aine ebaseadusliku valdamise.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et aine oli võetud enda tarbeks Tarbis igapäevaselt mingeid aineid, alkoholi. Elus läksid asjad paigast ära, läks lahku elukaaslasest, lapsest. Tundus olema õige väljund ennast hävitada.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku antud selgitused ning tutvunud väärteotoimikuga s.h ekspertiisiaktiga nr 14E-AN1373, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo toimepanemine on ekspertiisiaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik ebaseaduslikult valdas väikeses koguses, so 1,17g psühhotroopset ainet marihuaanat ning 0,25g narkootilist ainet amfetamiini, milliste ainete käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona, sest menetlusaluse isiku valdusest leitud ainete puhul on tegemist NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainet I nimekirja kantud ainetega.

23.04.2015 koostatud väärteoprotokollist nr 2317,14,008287 nähtuvalt peeti 15.11.2014 kell

21.40 paiku Tallinnas Raba tn 20 juures kinni Urmas Pern, kes ebaseaduslikult valdas väikeses koguses s.o 0,031g narkootilist ainet amfetamiini, 0,011g narkootilist ainet metamfetamiini, 0,37g narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini segu ning 0,29g narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et kõik peab paika, sel ajal olid rasked ajad ja pidi minema lõpuks sundravile. Narkootiline aine oli enda tarbeks.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku antud selgitused ning tutvunud väärteotoimikuga s.h ekspertiisiaktiga nr 14E-AN1234, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo toimepanemine on ekspertiisiaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilisi aineid 0,031g amfetamiini, 0,011g metamfetamiini, 0,37g amfetamiini ja metamfetamiini segu ning 0,29g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), millisete ainete käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §

151 ettenähtud väärteona. Eelmärgitud ained on kantud NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

12.05.2015 koostatud väärteoprotokollist nr 2302,15,007332 nähtuvalt peeti 09.04.2015 kell

22.50 Harju maakonnas, Rae vallas, Lehmja külas Kalevi teel suunaga Taevavärava tee poole sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX, millist juhtis Urmas Pern ning kelle organismist tuvastati uuringu nr 791T ja Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 195/15 kohaselt amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit juhile keelatud tervise seisundis (amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi tarvitamise tunnused), mis takistab liiklusolude täpset tajumist ja liiklusnõuete kõrvalekaldumatut täitmist, millega pani toime LS § 33 lg 11 p 2 nõude rikkumise ja LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo. Samuti koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliiti ilma arsti ettekirjutuseta, millega pani toime NPALS § 3 lg 1 keelu rikkumise ja NPALS § 151 ettenähtud väärteo.

Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et sai nädalavahetusel pidu peetud, peeti kiiruse ületamiselt kinni ja tuli välja, et olid jääknähud veres. Arst ei ole narkootilisi aineid välja kirjutanud. Üritab nendest asjadest vabaneda, käib arsti juures, võtab rohtusid. Praegu on täiesti selge, kaine. Kasutab antidepressante ja rahusteid arsti ettekirjutusel. Sooviks osadena maksta menetluskulusid, määrata maksmine võimalikult pika aja peale, aasta peale. Sooviks aresti asendamist üldkasuliku tööga.

Kohtuvälinse menetleja esindaja asus seisukohale, et NPALS § 3 lg 1 sätestatud keelu rikkumine on tõendamist leidnud kolmes episoodis. Valdamise osas menetlusalune isik ei vaidlusta, rast välja kirjutanud ei ole, samamoodi ka tarvitamiseks. Kõik on ühe seaduse alla mahtuvad väärteod NPALS § 151 järgi. Seega tuleks mõista ka üks karistus. Menetlusalune isik on taotlenud aletrnatiivset karistust. Iga episoodi eest taotleb 10 päeva aresti. Ekspertiisi maksumused 15.11.2014 episoodis 420 eurot, 15.12.2014 episoodis samuti 420 eurot, viimases EKEIle 71 eurot ja Wismari haiglale 96. Ei ole vastu asenduskaristuse kohaldamisele. Üldkasuliku töö tunnid jõuaks ära teha 2 kuuga, 1.09.2015.

Kohus asub viimases episoodis seisukohale, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati 09.04.2015 kell 22.50 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud U. Perni organismis uuringu nr 791T kohaselt amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus ning

kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangu kohaselt ei tuvastatud U. Pernil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine (amfetamiin, tetrahüdrokannabinool) tarvitamise tunnused, samuti ei esinenud joovet.

Väärteomenetluses ei ole kogutud tõendeid, mis viitaksid menetlusalusel isikul narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise lubatavusklauslile, so arsti ettekirjutusele, mistõttu on U. Pern rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete käitlemise keeldu ja on sellega toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd ta on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ning tarvitatud ained on NPALS § 31 lg

1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Samaaegselt peeti menetlusalune isik kinni sõiduki juhtimiselt, kusjuures menetlusaluse isiku organismis tuvastati tetrahüdrokannabinooli metaboliidi ning amfetamiini sisaldus. Väärteoprotokolli koostaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on seega toime pannud LS §

33 lg 11 p 2 sätestatud keelu rikkumise ja LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo. LS § 33 lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis olevale isikule. LS § 70 lg 2 p 5 kohaselt loetakse haigusseisundiks, mille esinemisel on mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine keelatud, ka juhtimisõimet alandava või halvava aine toimet, milliseks aineks ilmselgelt on ka nii amfetamiin kui ka tetrahüdrokannabinool. Sama sätte lõike 4 kohaselt tuvastab liiklusohtliku terviseseisundi arst. Menetlusalune isik on olnud toimetatud Wismari Haiglasse ning kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangu kohaselt ei esine menetlusalusel isikul ei narkootilise, psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnuseid ega ka joovet. Seega ei sisaldu menetlusaluse isiku käitumises LS § 33 lg 11 p 2 sätestatud kahe esimese alternatiivi koosseisulisi tunnuseid, st ei ole tuvastatud ei joobeseisundit ega alkoholipiirmäära ületavat seisundit. Kolmanda alternatiivi puhul, so juhil liiklusohtliku terviseseisundi esinemine tuvastatakse LS § 70 lg 4 kohaselt arsti poolt. Sellist seisundi tuvastamist väärteoasja materjalidest ei nähtu. Joobeseisundile viitavaid tunnuseid on kirjeldatud ainult indikaatorvahendi kasutamise protokollis politseiametniku poolt, kuid see protokoll ei saa asendada LS § 70 lg 4 sätestatud seisundi tuvastamise korda.

Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud menetlusaluse isiku käitumises LS § 33 lg 11 p 2 sätestatud keelu rikkumist ega ka seetõttu LS §

242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist. Seega tuleb väärteomenetlus menetlusaluse isiku süüdistuses LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada menetlusaluse isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Seega on kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik kahel korral ebaseaduslikult valdas narkootilist või psühhotroopset ainet ja ühel korral tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ja psühhotroopset ainet, milliste ainete käitlemine, s.h valdamine ja tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt keelatud, mistõttu on Urmas Pern toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteod.

NPALS § 151 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Menetlusalune isik käib tööl ja omab väidetavalt ka legaalset sissetulekut. Samas leiab kohus, et pelgalt sissetuleku olemasolu ei saa tingida kergemaliigilise karistusliigi valikut. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut kolm korda kinni peetud ja kahel korral on tema juurest leitud narkootilist või psühhotroopset ainet ning kolmandal korral peeti ta kinni ning tuvastati samalaadsete ainete tarvitamine.

Sellistest asjaoludest saab järeldada, et menetlusalune isik on teadlik oma käitumise õigusvastasusest, kuid ta jätkab järjekindlalt samalaadsete süütegude toimepanemist vaatamata tema korduvatele kinnipidamistele. Kohtu arvates näitab selline järjekindel õigusvastane käitumine menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist õiguskorda ja ükskõiksust saabuvasse tagajärge. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes kergemaliigilist karistust ning peab vajalikuks mõista karistuseks aresti, kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama keelunormi kehtivusest.

Karistuse määra valikul leiab kohus, et kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kolme järjestikuse ja samalaadse süüteo toimepanemises, siis on menetlusaluse isiku süü üle keskmise ning see peab tingima ka karistuse mõistmise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Puutuvalt kergendavatesse või raskendavatesse asjaoludesse asub kohus seisukohale, et selliseid asjaolusid väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Esimesel kinnipidamisel on menetlusalune isik märkinud, et ta kehetseb, et ta selliste asjadega on kokku puutunud ja lubab, et midagi sellist enam ei juhtu.

Kuu aega hiljem on ta uue väärteo toimepanemiselt kinnipidamisel märkinud, et ta kahetseb, et vahele jäi ja kolmas kord on ta taas avaldanud kahetsust. Kohus leiab, et sellised kahetsusavaldused ei ole siirad ning on kantud soovist saada kergemat karistust. Sellele viitab ka viimasel korral märgitud lause ülekuulamisprotokollis. Kuna isik on kolmel korral kahetsenud ja juba esimesel korral andnud lubaduse, et mitte kunagi midagi sellist enam ei juhtu ja pärast seda on teda kaks korda kinni peetud samasuguste väärtegude toimepanemiselt, siis puudub kohtul igasugune alus menetlusaluse isiku lubaduste ja kahetsuse uskumiseks ning väärteomenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks tingida karistuse kergendamist.

Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on narkootilise aine ekspertiiside tegemise kulud, samuti uuringu tegemise kulu ja juriidilisel isikul tekkinud joobe tuvastamise kulu. Kuivõrd kohtuistungil taotles menetlusalune isik mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga ning ka kohtuvälise menetleja esindaja pidas taolist asendamist võimalikuks, leiab kohus, et kuna menetlusalust isikut ei ole varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, siis peab kohus võimalikuks asendada mõistetava aresti üldkasuliku tööga.

Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et juhul, kui menetlusalune isik hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis pööratakse mõistetud aresti täitmisele, arvestades karistusest kantuks tehtud üldkasulik töö.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/