3-12-2649/449 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2649 Haldusasi L.M. kaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja 09.06.2015 menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

2. Tagastada L.M. järgmised nõuded:

2.1. hüvitada Eesti Vabariigi poolt alates 31.03.1995 lühiajalise kehtivusega elamisloa andmisel väärikuse alandamise, vabaduse võtmise ja tervise kahjustamisega tekitatud mittevaraline kahju ning varaline kahju seoses töötasust ilmajäämisega;

2.2. hüvitada Eesti Vabariigi poolt KMA 22.10.2007 otsusega nr 1004799235 järelevalvemeetmete kohaldamise kohta väärikuse alandamise ja au teostamisega tekitatud mittevaraline kahju ning varaline kahju seoses järelevalvemeetmetega kaasnevate transpordikuludega;

2.3. hüvitada Eesti Vabariigi poolt siseministri 09.05.2008 käskkirjaga nr 54 ja 27.06.2008 käskkirjaga nr 81 väärikuse alandamise ja vabaduse piiramisega tekitatud mittevaraline kahju;

2.4. hüvitada Eesti Vabariigi poolt Kodakondsusja Migratsiooniameti 22.01.2009 ettekirjutuse nr 1004799235 ja 22.01.2009 teatisega nr 1004799235 väärikuse alandamisega tekitatud mittevaraline kahju;

2.5. mõista kaebajale välja viivis kahjunõuetelt, mis on käesoleva määrusega tagastatud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. Tallinna Halduskohtus on ettevalmistavas menetluses L.M. kaebus haldusasjas nr 3-12-2649 (esitatud 20.12.2012). Sellesse kohtuasja on liidetud juurde L.M. nõuded haldusasjades nr 3-13-137 (esitatud 21.01.2013), 3-13-145 (esitatud 21.01.2013), 3-13-338 (esitatud 08.02.2013), 3-13-671 (esitatud 25.03.2013), 3-13-1323 (esitatud 17.06.2013) ja 3-13-1334 (esitatud 18.06.2013).

29.07.2014 määrusega kohus:

2(4)

- lõpetas haldusasja menetluse kolmes nõudes (p 1);

- tagastas 22 nõuet (p 2);

- võttis menetlusse 6 nõuet (p 3);

- ennistas 2 nõude kaebetähtaja (p 4)

- jättis ennistamata kaebetähtaja ja lõpetas haldusasja menetluse ühes nõudes (p 5);

- jättis 4 nõude osas menetlusabi taotluse rahuldamata (p 6);

- jättis punktis 6 nimetatud nelja kahjunõude ja nendelt arvestatava viivise osas kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu vastavalt makseinfo lehele 15 päeva jooksul sama määruse resolutsiooni punkti 6 jõustumisest arvates. Kohus kohustas kaebajat, et kui kaebaja tasub riigilõivu makseinfo lehel märgitust väiksemas ulatuses, tuleb kohtule selgitada, millise nõude eest on riigilõiv tasutud (p 7);

- tegi muud menetluslikud korraldused (p-d 8-10)1.

29.07.2014 määrusele oli lisatud makseinfo leht (kd X tl 166), mille kohaselt tuli kaebajal tasuda riigilõiv 750 eurot 15 päeva jooksul 29.07.2014 määruse jõustumisest. Makseinfo lehel on märgitud riigilõivu tasumiseks vajalikud rekvisiidid.

Kaebaja määruskaebus 29.07.2014 määrusele jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2014 määrusega rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Riigikohus ei võtnud 25.05.2015 määrusega nr 3-7-1- 3-30-15 kaebaja määruskaebust menetlusse.

2. Kohus tuletas kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindajale 01.06.2015 kirjaga meelde, et 29.07.2014 määruse punkt 6 on jõustunud ja kaebajal tuleb tasuda riigilõiv (kd XII tl 191). Kohus palus puuduste kõrvaldamise tähtajaks teatada, kas kaebaja kõrvaldas puuduse ja tasus riigilõivu. Samuti tuletas kohus meelde, et advokaadil on õigus esitada riigi õigusabi tasu ja kulude taotlus.

Kaebaja esitas kohtule 05.06.2015 venekeelse taotluse koos lisadega, mille kohus edastas kaebaja esindajale puuduste kõrvaldamiseks, kui esindaja peab puuduste kõrvaldamist vajalikuks. Advokaat esitas 12.06.2015 avalduse tõlke, mille kohaselt soovib kaebaja 01.06.2015 teate asemel kaevatavat kohtumäärust, millest tuleneb nõue tasuda 750 eurot riigilõivu. Samuti soovib kaebaja, et uuritaks kaebaja poolt esitatud tõendeid, sh Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 06.06.2012 otsust CM/ResDH(2012)74 Eesti Vabariigi poolt EIK 08.10.2009 otsuse kohtuasjas nr 10664/05 täitmise kohta, mille kohaselt peab Eesti Vabariiki taastama kaebajate endine olukord enne 1995. aastat, ning kaebaja poolt 2015. aastal kohtule ja Politseija Piirivalveametile esitatud avaldusi.

Kaebaja esitas 09.06.2015 menetlusabi taotluse. Kohus edastas avalduse advokaadile teadmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Riigikohtu 25.05.2015 määrusega jõustus Tallinna Halduskohtu 29.07.2014 määruse punkt 6, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus nelja kahjunõude osas rahuldamata. Seetõttu saabus 29.07.2014 määruse punkti 7 antud tähtaeg 750 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15 päeva möödumisel ehk 09.06.2015. Kaebaja ei ole kohut teavitanud riigilõivu tasumisest. Kohtul ei ole samuti õnnestunud kohtute infosüsteemi vahendusel tuvastada, et riigilõiv oleks tasutud. Seega on kaebuse puudused kõrvaldamata, puudus – riigilõivu tasumata jätmine – takistab asja menetlust ja esineb alus nende nõuete tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

1 Menetlusse võetud nõuded on kohus hiljem eraldanud haldusasja nr 3-14-52439, milles on tehtud kohtuotsus.

3(4) Olukorras, kus kahju hüvitamise nõuded tuleb tagastada riigilõivu tasumata jätmise tõttu, tuleb samal alusel tagastada ka kahju hüvitamise nõuetega seotud viivise nõue, sest viivisenõuet ei ole võimalik ilma hüvitamisnõueteta sisuliselt läbi vaadata.

4. Kaebaja esitas 09.06.2015 uue menetlusabi taotluse koos venekeelse avaldusega. Kohus ei jätnud avaldust menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt käiguta, et kaebaja ei saaks järjekindlalt uusi puudusega avaldusi esitades takistada kohtul võtmast nõuete osas lõplikku seisukohta. Taotluses on mainitud menetlusabi mõjutavate asjaoludena, et kaebaja on kaotanud kodanikuõigused ja -vabadused, ta on pensionieelik, kellel puuduvad elatusvahendid ja juriidiline haridus, kaebaja ei valda eesti keelt, tema isikuvabadusi ja võimalust pöörduda kohtusse on piiratud; tema suhtes kohaldatakse jätkuvalt järelevalvemeetmeid, täitemenetluse tõttu on kaebaja seisund halvenenud ning kaebaja hinnangul esitatud nõuded ei aegu.

Kohus on kaebaja menetlusabi taotluse lahendanud 29.07.2014 määrusega, mille punktis 35 sedastas kohus, et kaebaja on ilmselgelt maksejõuetu. Samas jõudis aga kohus järeldusele, et kavandatavat menetluses osalemist ei saa pidada HKMS § 111 lg 1 ja 3 mõttes edukaks ning kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna nõuete osas tuleks menetlus lõpetada HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. Riigikohtu määrusega on kohtu 29.07.2014 määrus jõustunud.

Kaebaja ei ole 09.06.2015 taotluses toonud välja ühtegi uut asjaolu. Kuigi kaebaja väidetavad kulud eluasemele on kasvanud 200,15 eurolt 401,59 eurole, ei muuda see kohtu hinnangut kaebuse ilmselge perspektiivituse osas. Kaebaja väljatoodud muud asjaolud ei saa tingida 29.07.2014 määruse muutmist, kuna tegemist on jõustunud kohtumäärusega ning välja ei ole toodud ühtegi asjaolu, mis oleks vahepeal kaebuse perspektiivi muutnud. Kohus ei ole nõustunud 29.07.2014 määruses kaebaja järjekindla seisukohaga, et tema kaebus on esitatud kaebetähtaega järgides, ega pea võimalikuks jõustunud määrust käesolevas asjas muuta.

HKMS § 55 lg 3 alusel võib kohus jätta läbi vaatamata ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva aluse. Menetlusabi regulatsioon ei näe ette selles osas erisusi. Kuna kaebaja 09.06.2015 menetlusabi taotluses toodud asjaolud on sisuliselt samad ega mõjuta 29.07.2014 määruses antud hinnangut kaebuse perspektiivile menetlusabi taotluse lahendamise kontekstis, tuleb kaebaja korduv menetlusabi taotlus jätta läbi vaatamata.

Korduva samasisulise menetlusabi taotluse esitamine ei muuda ka 29.07.2014 määrusega kaebajale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega.

5. Kohus ei andnud kaebajale 01.06.2015 teavitusega uut tähtaega riigilõivu tasumiseks ega lahendanud kaebaja menetlusabi taotlust uuesti. Sealjuures ei oleks ka täiendava tähtaja andmine HKMS kohaselt vaidlustatav, kuna kaebuse käiguta jätmise määrusele, sh 29.07.2014 määruse punktile 7 ei saa esitada määruskaebust. Kohus tuletas kaebajat esindavale advokaadile meelde varem määratud tähtaegu ning soovis, et kohut teavitataks kaebuse puuduse kõrvaldamisest. Kaebaja ei ole avaldanud ka soovi riigilõivu tasumiseks seni määratud tähtajast pikema aja jooksul, vaid on esitanud korduva menetlusabi taotluse.

6. Kohus leiab, et kaebaja viide Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 06.06.2012 otsusele CM/ResDH(2012)74 Eesti Vabariigi poolt EIK 08.10.2009 otsuse kohtuasjas nr 10664/05 täitmise kohta ei mõjuta mingil moel käesolevas asjas kaebuse tagastamist. Kaebaja poolt korduvalt esitatud sama dokumendi väljavõttest nähtub, et Ministrite Komitee võttis vastu otsuse asja arutamise lõpetamise kohta, kuna Ministrite Komitee tuvastas, et Eesti Vabariik on tasunud otsuses ettenähtud hüvitise, ega pidanud vajalikuks mistahes teiste individuaalsete meetmete rakendamist. Samasuguse teksti on kaebaja kohtutele esitanud nii inglise kui ka eesti keeles ning samasugune tekst nähtub ka asjako-

4(4) hastelt veebilehtedelt.2 Seega jääb kaebaja järeldus selle kohta, et Ministrite Komitee otsuse kohaselt tuleb taastada kaebaja endine olukord enne 1995. aastat, täiesti arusaamatuks, sest Ministrite Komitee otsus sellist seisukohta ei sisalda.

Samuti ei saa kaebuse puuduste kõrvaldamist ega kaebuse tagastamist mingil määral mõjutada kaebaja 2015. aastal peetav kirjavahetus Politseija Piirivalveametiga ega selles menetluses esitatud seisukohad.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja korduva menetlusabi taotluse läbi vaatamata ning tagastab kaebuse nõuded riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Kuna sellega on kohus võtnud lõpliku seisukoha kõigi haldusasjas esitatud nõuete kohta, ei saa käesolevas asjas enam nõudeid täiendada või muuta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

2 https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=1949065&Site=#P599_46108 ja http://vm.ee/sites/default/files/contenteditors/ulevaade%202012.%20aastal%20EIKi%20Eesti%20Vabariigi%20vastu%20esitatud%20individuaalkaebust e%20kohta.pdf