3-15-1475/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1475 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksuja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Boletus OÜ (registrikood 12097625) Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti 10.06.2015 taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks Boletus OÜ (registrikood 12097625) ettemaksukontole nr 25078046 summas 21 968,10 eurot.

2. Maksuja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.

3. Sekretäril toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile ning pärast Maksuja Tolliametilt käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamise kohta teate saamist toimetada määrus kätte Boletus OÜ-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 10.06.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks Boletus OÜ ettemaksukontole

(viitenumber 25078046) äriühingu poolt alusetult 2015 jaanuari käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 21 968,10 eurot.

Taotluse kohaselt alustas MTA 13.03.2015 teatega nr 12.2-3/031054-1 Boletus OÜ maksustamisperioodi 2015 jaanuar käibedeklaratsioonis deklareeritud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse kontrolli. MTA tuvastas kontrolli käigus, Boletus OÜ raamatupidamisdokumentide põhjal, et 2015 jaanuari käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaks koosneb põhiliselt (95,85%) seitsme väärismetallist suveniirtoote soetusest Neolines OÜ-lt 26.01.2015 arve nr 26011501 alusel (arve summas 131 808,63 eurot). Kontrolli käigus on selgunud, et Boletus OÜ andis veebruaris 2015 Neolines OÜ-lt soetatud suveniirtooted üle Belgia firmale NV Tony Goetz ning müüki dokumentide järgi toimunud veel pole. Seejuures on OÜ Boletus juhatuse liige kinnitanud MTA-le, et müüs väärismetallist suveniirtooted Belgia firmale kui romukulla ehk väärismetallist materjalina. MTA on tuvastanud kontrolli tulemusel, et Belgia firmale üle antud toodete puhul on tegemist 841 g, 839,3 g, 817,4 g, 791,1 g, 619 g, 701,2 g ja 731,1 g kaaluvate kullast (prooviga 585) kettakujuliste graveeritud esemetega. Kontrolli käigus tuvastatud asjaolude alusel on MTA-l tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ Boletus ja OÜ Neolines vahel toimus tegelikkuses väärimetallmaterjali ost-müük ning tehing kuulub maksustamisele käibemaksuseaduse (KMS) §-ist 411 tuleneva väärismetalli käibemaksuga maksustamise erikorra alusel, mistõttu peab OÜ Boletus deklareerima OÜ-lt Neolines soetatud suveniirtoote väärismetalltoote erikorra alusel ehk tehingu pöördmaksustama. Seetõttu väheneb OÜ Boletus 2015 jaanuari käibemaksu enammakse summas 21 968,10 eurot.

MTA lisab, et tema kahtlust kinnitab asjaolu, et kuni 2014. augustini tegutses OÜ Boletus madala kullasisaldusega (proov alla 325) väärismetallvalandite ostmise ja müümisega, kuid see tegevus lõpetati peale 01.07.2014, kui hakkas kehtima KMS muudatus, mille kohaselt alates 01.07.2014 rakendatakse kõikidele väärismetalli sisaldavatele metallimaterjalidele maksustamisel erikorda, mille järgi tuleb kullavalandite soetus deklareerida pöördmaksustamisena ja enammakset ei teki. MTA kahtlust kinnitab ka asjaolu, et ostu-müügitegevus OÜ Boletus ja OÜ Neolines vahel toimub 24.01.2014 lepingu alusel, mille kohaselt on lepingu objektiks romust väärismetallist ülessulatatud valandid, mitte suveniirtooted/medalid. Seejuures on selgunud, et tehingud suveniirtoodete/medalitega on tehtud täpselt samamoodi kui varem romukullast valanditega. MTA kahtlusi kinnitavad ka OÜ Boletus ja OÜ Neolines juhatuse liikmete ütlused, samuti asjaolud, et tooteid müüakse vastavalt maailmaturu kullahinnale, OÜ-lt Metrosert tellitakse proovianalüüs toote kullasisalduse kohta, neid ei pakuta kollektsionääridele, tegevust ei reklaamita ning Belgia firma sulatab tooted üles, leiab ülessulatatud materjali kohta analüüsid ja tasub arve ning et suveniirtoodete ostu-müügiahelas olev viimane äriühing OÜ Baltic Foodmark sisulist majandustegevust ei oma ja kättesaadav ei ole. Kuigi toodetele lisatakse väidetavat lisaväärtust andev pilt, ei mäletanud OÜ Boletus seaduslik esindaja, kas tootele on peale kullaproovi veel midagi peale märgitud. MTA hinnangul tahetakse tehingute ahelas jätta väärismetallist materjalile pildi graveerimisega mulje justkui oleks tegemist suveniirtootega, kuid tegelikkuses osteti-müüdi jätkuvalt väärismetallist materjali (valandeid) ning OÜ Boletus jättis teadlikult OÜ Neolines arve KMS §-ist 411 tuleneva väärismetalli erikorra alusel deklareerimata, et tekitada alusetu käibemaksu enammakse. MTA on seetõttu arvamusel, et OÜ Boletus 2015. jaanuari tagastusnõue on 21 968,10 euro ulatuses alusetu.

MTA on sunnitud hetkel juba kontrollimenetlust jätkama, püüdes koguda maksimaalselt asjas tähendust omavaid tõendeid ning andes seejuures OÜ-le Boletus aega kontrollimisel kogutud tõendite alusel koostatavale kontrollaktile seisukohtade esitamiseks. MTA on kasutanud ära KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõuete kontrollimisega seoses nende tagastusnõuete täitmise tähtaega kuni 60 päeva võrra, kuid selle perioodi jooksul pole õnnestunud kõiki vajalikke tõendeid kõigilt ostu-müügi ahelas tuvastatud isikutelt. Seetõttu on MTA sunnitud OÜ Boletus poolt jaanuari 2015 käibemaksudeklaratsioonil kajastatud enammakse summas 21968,10 eurot vabastama äriühingukontole enne võimaliku maksuotsuse väljastamist. MTA lisab, et on alustanud käibemaksuarvestuse kontrolli ka 2014 novembri ja detsembri kohta ning on tuvastanud, et sellel ajal tehti samasuguseid tehinguid nagu jaanuaris 2015, kuid KMS-s sätestatud erikorda ei ole rakendatud. Seetõttu leiab MTA, et maksuotsusega määratav summa suureneb oluliselt.

Maksuhaldur on tuvastanud, et seisuga 05.06.2015 OÜ Boletus omandis kinnisvara ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub Boletus OÜ-le seisuga 05.06.2015 sõiduauto Lexus VIN-koodiga JTJHK31U202025600 (ehitusaasta 2007) ja sõiduauto Merzedes-Benz VIN-koodiga WDD2211861A152727 (ehitusaasta 2007). Samuti on MTA andmetel kontrollperioodi lõpu seisuga (so 31.01.2015) OÜ Boletus arvelduskonto jääk Swedbank AS-s 52 575,38 eurot ja SEB Pank AS-s 4832,21 eurot. MTA toob eraldi välja, et OÜ Boletus on jätnud äriregistrile seisuga 05.06.2015 esitamata 2013 aasta majandusaasta aruande, mistõttu ei ole MTA-le teada OÜ Boletus 2013. aasta majandustulem.

Samas on 2013. aasta käibemaksudeklaratsioonidelt näha, et kaupade soetuskulud on ületanud müügitulusid, mistõttu ei saa MTA olla kindel, et maksu määramise hetkel oleks äriühingu kontol piisavalt vabu vahendeid maksusumma tasumiseks. OÜ Boletus on 2013. aasta jooksul teinud kulutusi summas 4 733 163,84 eurot, samas kui ühendusesiseselt on kaupa müüdud kokku summas 3 563 213,43 eurot. Ka ei ole OÜ Boletus esitanud 2014. aasta majandusaasta aruannet, kuid käibedeklaratsioonide alusel on kulutusi tehtud 2014. aastal summas 6 314 582,73 eurot ja kaupa on müüdud kokku summas 6 036 866,20 eurot.

MTA hinnangul on seega 2013 ja 2014 OÜ Boletus teinud kulutusi rohkem kui on saanud tulu ning lisaks pidi ettevõte tasuma müügitulu arvelt ka laenukohustusi. OÜ Boletus tasumata laenukohustused moodustasid seisuga 31.01.2015 kokku 724 637,20 eurot ning vastavad laenud on tähtajaks tasumata. MTA märgib, et kuigi OÜ Boletus on pearaamatu kohaselt andnud laenu kokku summas 763 900 eurot, puuduvad MTA-l laenulepingud ja tagasimakse tähtajad ei ole teada ning kuivõrd laenud on antud välismaa äriühingutele, ei saa MTA nende ettevõtete maksejõulisust kontrollida.

MTA leiab, et käibemaksudeklaratsioonidel teadlikult valeandmete esitamine viitab sellele, et OÜ Boletus võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda ning muuta maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude hilisema sissenõudmisega võimatuks. MTA märgib ka, et OÜ Boletus on 07.05.2015 ja 20.05.2015 esitanud ettemaksukontode vabade vahendite tagastustaotlused, mis on osaliselt täidetud ning MTA- l on alust arvata, et OÜ Boletus esitab tagastustaotluse koheselt ka peale 2015 jaanuari ettemaksu vabastamist ettemaksukontole. MTA on aga kohustatud enammakse summas 21 968,10 eurot vabastama OÜ Boletus ettemaksukontole enne maksuotsuse tegemist.

Seejuures on maksuhalduril tagastusnõude täitmine kohustuslik, mistõttu ei ole tagastustaotluse esitamiseni võimalik viivitada, et alles siis pöörduda kohtu poole.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur OÜ Boletus vastu suunatud täitetoimingud, kui OÜ Boletus on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Tagatise esitamise puhul tuleb silmas pidada, et tagatis oleks esitatud suuruses

26 361,72 eurot (tekkiv täiendav maksukohustus 21968,10 eurot + 20% sundtäitmise kulud). MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6.1 Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt kontrollib maksuhaldur 13.03.2015 teatise nr 12.2-3/031054-1 alusel OÜ Boletus jaanuari 2015 käibedeklaratsioonis deklareeritud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsust.

6.2 Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksuotsuse tegemine. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ Boletus on teadlikult deklareerinud 2015 jaanuari käibemaksudeklaratsioonil valesti väärismetalli tehingu OÜ-ga Neolines, soovides jätta käibemaksu enammakse deklareerimise eesmärgil mulje suveniirtoodete ostmisest-müümisest olukorras, kus tegelikult osteti-müüdi väärismetallist valandeid, mille deklareerimine toimub aga erikorra alusel tehingu pöördmaksustamisena ning ettevõttel käibemaksu enammakset sellisel juhul ei tekiks. Taotluse kohaselt on seega OÜ Boletus 2015 jaanuari käibedeklaratsioonist tulenev enammakse summas

21968,10 eurot alusetu ning nimetatud summas tekib OÜ-l Boletus kontrolli tulemusel ka maksukohustus.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohtu arvates väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Pigem on see kohtu arvates kohtule esitatud asjaolude pinnalt võimalik. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

6.3 MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud eeldus on samuti täidetud.

Liiklusregistri andmetel kuulub äriühingule 2 sõiduautot (2007. a Lexus ja 2007. a Merzedes-Benz). Kohus nõustub maksuhalduriga, et sõidukid on suhteliselt likviidne vallasvara, mida äriühing võib küllaltki kergelt nähtuvalt kohtule teadaolevast praktikast igal ajal realiseerida ning kindlust ei saa olla selles, et müügist saadud raha jääb võimaliku maksu määramise tagatiseks, mistõttu ei saa selle registervaraga maksukohustuse tagamisel suure tõenäosusega arvestada. Muu registervara äriühingul puudub. MTA kahtlusi võimalikest raskustest maksuotsuse tagamisel kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et Äriregistri andmetel ei ole OÜ Boletus esitanud äriregistrile 2013. ja 2014. aasta majandusaastate aruandeid, mistõttu majandustulem nende aastate kohta ei ole teada. MTA on taotluses väljatoonud andmed 2013 ja 2014 käibedeklaratsioonide kohta, mille põhjal on selge, et OÜ Boletus on teinud kulutusi rohkem kui saanud müügitulu (2013.a kulutused 4 733 163,84 ja müügitulu

3 563 213,43 ning 2014.a. kulutused 6 314 582,73 ja müügitulu 6 036 866,20). Seega ei saa majandusaasta aruannete puudumisel väita, et ettevõttel oleks olemas varasematest aastatest arvestatav finantsvara. Kuigi MTA andmetel oli seisuga 31.01.2015 OÜ Boletus pangakontodel raha kokku 57407,59, ei saa olla ettevõtte varasemat käivet ja kulutusi, samuti MTA väljatoodud ettevõtte laenukohustusi (maksuhaldur on välja toonud tähtajaks tasumata laenud summas 724 637,20 eurot) arvestades kindel, et tulevikus määratava maksukohustuse tasumiseks on vastav summa kontol olemas. Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Maksuhaldur on ära kasutanud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimalused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid ei suutnud selle perioodi jooksul koguda kõiki maksustamisel tähendust omavaid tõendeid. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

Kuna käesoleval juhul puuduvad muud tõhusad ja ettevõtjat vähem koormavad meetmed võimaliku määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks, tuleb eepool väljatoodud asjaoludele tuginedes pidada põhjendatuks maksuhalduri soovi arestida äriühingu ettemaksukonto vaidlusalusel perioodil deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude suuruses summas. Antud juhul kaalub avalik huvi maksusummade laekumisele üles äriühingu huvi ettemaksukontole laekuvate käibevahendite kasutamiseks.

6.4 Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt

26 361,72 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga täitekulude hinnangulise suuruse osas.

7. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik