3-14-50206/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Ettevõtlusameti 21.01.2013 (tegelikult 2014.aasta) korraldusega nr 5-1.5/21 (tl 16-17) kohustati Mustakivi Auto AS-i viie tööpäeva jooksul korralduse saamisest kõrvaldama puudused 2013. aasta jaanuar-detsember ning 2014. aasta jaanuarikuu reklaamimaksualastes maksudeklaratsioonides ning deklareerida neis aadressil Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 hoone akendel teavet „Kasutatud autod“. Korralduse õiguslikuks aluseks on märgitud maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 85 lg 3, § 91 lg 1 ja § 136 lõiked 1-3.
Legislator headnote
AI generated3-14-50206/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebaja ei nõustu korraldusega ja leiab, et aknakleebise „Kasutatud autod“ näol ei ole tegemist reklaamiga reklaamiseaduse (RekS) mõistes ning see ei vasta maksuobjekti mõistele Määruse nr 44 § 1 lg 1 punkti 3 mõistes. Kaebaja ei ole seeläbi kohustatud ka esitama vaidlusaluse aknakleebise osas reklaamideklaratsiooni ja seega tasuma reklaamimaksu.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2015.a Tallinn Haldusasja number 3-14-50206 Haldusasi Mustakivi Auto AS kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 21.01.2013 korralduse nr 5-1.5/21 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja Mustakivi Auto AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Kadri Michelson. Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Kaialiisa Koolberg Asja läbivaatamise kuupäev 27.03.2015 Resolutsioon
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt.
3. Teha kohtuotsus menetlusosalistele teatavaks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 12.06.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Ettevõtlusameti 21.01.2013 (tegelikult 2014.aasta) korraldusega nr 5-1.5/21 (tl 16-17) kohustati Mustakivi Auto AS-i viie tööpäeva jooksul korralduse saamisest kõrvaldama puudused 2013. aasta jaanuar-detsember ning 2014. aasta jaanuarikuu reklaamimaksualastes maksudeklaratsioonides ning deklareerida neis aadressil Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 hoone akendel teavet „Kasutatud autod“. Korralduse õiguslikuks aluseks on märgitud maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 85 lg 3, § 91 lg 1 ja § 136 lõiked 1-3.
Korralduses on märgitud, et Mustakivi Auto AS eksponeerib alates 2013.aasta jaanuarikuust Tallinnas aadressil Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 hoone akendel aknakleebiste „Kasutatud autod“ näol reklaami, mis on suunatud Mustakivi teel liiklejatele ja/või aadressil Mustakivi tee 21/ Tähesaju tee 33 hoone ees asuva parkla kasutajatele. Tegemist on reklaamiga Tallinna linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ (edaspidi Määrus nr 44) §
1 lg 1 p 1 mõistes ja sellele kohaldub reklaamimaks. Mustakivi Auto AS teabe eesmärk on kauba ja/või teenuse müügi suurendamine. Mustakivi Auto AS on valinud maksustamisperioodiks 2013 ja 2014 aastatel kalendrikuu ja esitanud maksudeklaratsioonid kõikide kuude eest alates jaanuar 2013, kuid ei ole neis deklareerinud aadressil Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 hoone akendel teavet „Kasutatud autod“. Seega ei vasta esitatud deklaratsioonid Määruse nr 44 § 8 lg-s 4 sätestatud nõuetele, st maksudeklaratsioonidel ei ole deklareeritud kõiki maksustamisperioodil eksponeeritud reklaame. Korralduses on hoiatus, et korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha esimesel korral summas 500 eurot ning vastavalt MKS 135 lg-le 1 võib sunnivahendit korduvalt rakendada. Lisaks sunniraha rakendamise võimalusele on MKS § 154 lg 1 ja 2 kohaselt ette nähtud ka rahatrahv.
2. Mustakivi Auto AS esitas 19.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Ettevõtlusameti 21.01.2013 korralduse nr 5-1.5/21 tühistamiseks. Kaebuses oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus peatada Tallinna Ettevõtlusameti 21.01.2013 korralduse nr 5-1.5/21 täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
Kohus võttis kaebuse 20.02.2014 määrusega (tl 21-25) menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tallinna linna. Sama määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Tallinna Ettevõtlusameti 21.01.2014 korralduse nr 5-1.5/21 täitmise kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3. Kaebaja müüb aadressil Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 sõidukeid. Nimetatud aadressil asuva hoone müügisaali aknal on neutraalne klientidele suunatud müüdava kauba kohta käiv teave kirjaga „Kasutatud autod“. Tallinna Ettevõtlusamet saatis 28.10.2013 kaebajale e-kirja, milles, asus seisukohale, et tulenevalt Määrusest nr 44 on kaebaja poolt eksponeeritav aknakleebis „Kasutatud autod“ maksustatav reklaamimaksuga ning viidatud määruse § 8 kohaselt on maksukohuslane kohustatud esitama reklaamimaksu maksudeklaratsiooni maksuhaldurile reklaami maksustamise perioodi esimesel tööpäeval. E-kirjas paluti esitada maksudeklaratsioon viie tööpäeva jooksul. Kaebaja ei nõustunud Tallinna Ettevõtlusameti ekirjas tooduga ning esitas sellele 01.11.2013 vastuse, leides, et kaebajal puudub kohustus esitada täiendavat reklaamimaksu deklaratsiooni, kuna hoone aadressil Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 aknal paiknev teave kirjaga „Kasutatud autod“ ei ole käsitletav reklaamina, vaid teabena müüdava kauba omaduste kohta. Tallinna Ettevõtlusamet vastas kaebaja kirjale 28.11.2013 kirjaga, leides, et aknakleebis „Kasutatud autod“ näol ei ole tegu teabega kauba omaduste kohta ning see ei asu majandusvõi kutsetegevuse kohas, vaid ehitisel, suunatuna avalikkusele. Kaebaja vastas Tallinna Ettevõtlusameti kirjale omakorda 04.12.2013 kirjaga, selgitades veelkord enda seisukohti ja jäi seisukohale, et aknakleebise „Kasutatud autod“ näol ei ole tegemist reklaamiga ja see ei kuulu reklaamimaksuga maksustamisele. Seejärel andis Tallinna Ettevõtlusamet kaevatava korralduse.
4. Kaebaja ei nõustu korraldusega ja leiab, et aknakleebise „Kasutatud autod“ näol ei ole tegemist reklaamiga reklaamiseaduse (RekS) mõistes ning see ei vasta maksuobjekti mõistele Määruse nr 44 § 1 lg 1 punkti 3 mõistes. Kaebaja ei ole seeläbi kohustatud ka esitama vaidlusaluse aknakleebise osas reklaamideklaratsiooni ja seega tasuma reklaamimaksu.
4.1 Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Määruse reklaami mõiste definitsioon ühtib reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 1 p-s 3 toodud reklaami definitsiooniga. Antud juhul ei ole aknakleebis “Kasutatud autod” avaldatud hoone aknal kauba müügi suurendamise eesmärgil. Aknakleebise eesmärgiks on anda kaebaja klientidele, kes juba on suundunud ostusooviga või potentsiaalse huviga kaebaja müügisalongi, teavet, et vastavas hooneosas müüakse kasutatud autosid. Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 hoones asuv kasutatud autode salong asub hoone paremas tiivas ja sellel on eraldi sissepääs. Sildi eesmärk on teavitada kaebaja müügisalongi suunduvaid kliente kasutatud autode müügisalongi asukohast ja sissepääsust.
4.2 Kaebaja ei nõustu korralduses tooduga, et teave on suunatud Mustakivi teel liiklejatele ja/või hoone ees asuva parkla kasutajatele ning teabe eksponeerimise viis ja suurus viitavad sellele, et soovitakse saavutada inimeste tähelepanu, kes ilma sellekohase teabeta pakutavast kaubast huvitatud ei oleks. Ainuüksi fakt, et teave on Mustakivi teel liiklejatele mingil moel nähtav, ei tähenda automaatselt, et see oleks suunatud avalikkusele ja tegu on reklaamiga. Mustakivi teel liiklejatele on aknakleebis nähtav üksnes juhul, kui liikleja nö teab, kust aknakleebist otsida. Kui sõita mööda Mustamäe teed, siis ei ole kiri lihtsalt silmatav. Hoonest on Mustamäe teeni ligi 60 meetrit ning kirja varjavad liikleja jaoks suuresti ära hoone ees asuvas parklas parkivad autod ning kinnistu piirile rajatud hekk, mis on sõiduautoga sisuliselt ühekõrgune. Suvisel ajal varjab hekk aknakleebise Mustamäe teel liiklejatele täielikult ära. Siinjuures on määrav ka asjaolu, et hoone esine parkla, millele korralduses viidatakse, on mõeldud kasutamiseks kaebaja klientidele ning aknakleebisel kajastatud teave ongi suunatud informatsioonilisel eesmärgil parklat kasutavatele klientidele. Aknakleebise näol ei ole tegu reklaamiga Määruse nr 44 ja RekS mõistes. Seda enam, et aknakleebis on neutraalset halli värvi ja sisuliselt ilma kujunduselementideta kiri.
4.3 Ringkonnakohtu järjepidev praktika reklaami mõiste defineerimisel on olnud see, et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks, kusjuures kauplemiskoha neutraalne tähistamine ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilt ei ole üldjuhul käsitatav reklaamina, sest seda ei saa pidada piisava intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele, ehkki kauplemiskohas väljapandud ärinimi või kaubamärk võib iseenesest aidata kaasa ka selle üldisele tutvustamisele tarbijate hulgas. Kui aga sellise mõju saavutamine on ilmselgelt sildi peamine eesmärk, on tegu reklaamiga (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2- 3/382/05 (p 10-12); otsus nr 3-09-1702 (p 9), otsus nr 3-11-1062 (p 9), otsus nr 3-11-386; otsus nr 3-11-463 (p 12), otsus nr 3-11-361 (p 10), otsus nr 3-11-377 (p 12). Ringkonnakohtu vastav praktika reklaami mõiste defineerimisel üksnes kinnitab seisukohta, et aknakleebise “Kasutatud autod” näol ei ole tegemist reklaamiga. Seega puudub kaebajal ka kohustus deklareerida vastav aknakleebis reklaamina.
5. Isegi, kui aknakleebise „Kasutatud autod“ näol on tegemist reklaamiga RekS ja Määruse nr
44 mõistes, on siiski tegemist erandiga ja see ei ole käsitatav reklaamina RekS § 2 lg 2 punkti
1 ning Määruse nr 44 § 1 lg 2 punkti 1 alusel. Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 1 kohaselt ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lõikes 2 nimetatud teave). Sarnase erandi regulatsiooni kehtestab ka RekS § 2 lg 2 p 1, mis näeb ette, et reklaamina ei käsitata majandusvõi kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teavet.
5.1 Seega peab eelviidatud erandi kohaldumiseks olema täidetud kaks eeldust: (i) teabe andmine peab toimuma majandusvõi kutsetegevuse kohas ja (ii) teavet antakse kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta. Antud juhul on mõlemad eeldused täidetud. Hoone, millel on aknakleebis eksponeeritud, on kaebaja majandusja kutsetegevuse kohaks. Majandusvõi kutsetegevuse koht on nii siseruumid, kus kaupa müüakse või teenust pakutakse, kui ka hoonet vahetult ümbritsevat ala. Seega toimub teabe andmine kaebaja majandusvõi kutsetegevuse kohas. Hooneosas, mille aknal on kleebis „Kasutatud autod“, asub kasutatud autode müügisalong. Seega vahetult teabe eksponeerimise kõrval toimub kauba, kasutatud autode, müük. Samuti on täidetud teine eeldus – aknakleebisel kajastatud teabe näol on tegemist majandus või kutsetegevuse kohas müüdava kauba kohta teabe andmisega. Just selleks, et anda klientidele teavet, et müügisaalis müügiks pakutavad sõidukid on kasutatud, on vastava hoone osa akendele paigaldatud müüdavat kaupa iseloomustav teave aknakleebisena „Kasutatud autod“. Tegu on müüdava kauba kohta antava teabega TKS § 4 lg 2 mõistes. TKS § 4 lg 2 kohaselt on kaupleja kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta.
5.2 Kaebaja on Toyota ametlik edasimüüja ja volitatud teenindusettevõte, kes lisaks uutele Toyota sõidukitele müüb ka kasutatud sõidukeid. Hooneosas, mille akendel on aknakleebis „Kasutatud autod“, tegeleb kaebaja kasutatud autode müügiga. Seega on loomulik, et kaebaja jagab tarbijatele teavet, et müügiks pakutavad sõidukid on kasutatud. Tegemist on kauba omadusi puudutava üksikasjaliku, olulise ja määrava tähtsusega teabega, mida kaebaja on kohustatud enda klientidele tarbijakaitseseadusest tulenevalt enne kauba ostmist andma. Seega on teabe näol, et sõidukid on kasutatud, tegemist reklaamina mittekäsitletava teabega Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 1 ja RekS § 2 lg 2 p 1 mõistes. Õigusaktidest ei tulene, mis kujul vastava teabe andmine peab toimuma. Hoone aknal paiknev teave müüdava kauba omaduste kohta on neutraalne ja hoone välisilmega ühtiv ning selle ainsaks funktsiooniks on anda teavet müügisaalis müüdava kauba kohta. Määruse nr 44 § 1 lg 2 p-s 1 ja RekS § 2 lg 2 p-s 1 sätestatud erandi kohaldamine ei ole mingil määral sõltuv teabekandja suurusest ehk antud juhul aknakleebise suurusest. Seda seisukohta toetab ka ringkonnakohtu praktika, mille kohaselt õigusnormidest ei saa tuletada RekS § 2 lg 2 rakendusalale teabekandjate suuruse osas kitsendusi ning teabekandja (viidatud kohtulahendis plakati) suurus ei ole oluline (Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2010 otsus haldusasjas 3-09-1702, alapunkt 4, lk-l 4).
6. Varasemalt on vastustaja kontrollinud kaebajale kuuluvat vaidlusalust hoonet, kuid ei ole teinud ühtki ametlikku ega ka mitteametlikku märkust selle kohta, et hoonel eksponeeritud aknakleebis „Kasutatud autod“ oleks käsitletav reklaamina. Sellises situatsioonis ei saa pidada õiguspäraseks korralduses toodud nõuet deklareerida aknakleebis „Kasutatud autod“ reklaamina tagasiulatuvalt alates 2013. aasta algusest ning nõuda selle eest reklaamimaksu tasumist. Kui kohus peakski leidma, et aknakleebis „Kasutatud autod“ on reklaam, mis tuleb Määruse alusel deklareerida, siis saaks aknakleebise reklaamina deklareerimist ja reklaamimaksu tasumist nõuda üksnes alates Korralduse tegemise hetkest, mitte tagantjärele kogu 2013. aasta eest. Kaebaja 20.03.2015 täiendavates seisukohtades märgib kaebaja täiendavalt (tl 64):
7. Kiri „Kasutatud autod“ lähedalt vaadates küll suur, kuid arvestada tuleb, et hoone ees asub suur parkla ning Mustakivi tee ning hoone vahele jääb haljasala, hekk ning suur parkla. Kui vaadata kaebusele lisatud pilte, siis vaatamata kirja suurusele on see siiski neutraalne ja ei ole tänaval liikuja tähelepanu püüdev ega hoone proportsioone arvestades suur.
Väär ja eksitav on vastustaja väide, justkui oleks Mustakivi Auto oma kaebuses toonud, et tegu on iga mööduva isiku tähelepani püüdva teabega. Kaebuse p-s 2.1.7 on väidetud just vastupidist
– tegu on mitte silma riivava ja iga mööduva isiku tähelepanu püüdva teabega. Lauset tuleb lugeda tervikuna, mitte kontekstist välja rebituna.
8. Kui tegu olekski reklaamiga, siis oleks selle reklaamina käsitamine välistatud RekS § 2 lg 2 p 1 alusel, kuna tegu on majandustegevuse kohas antava teabega pakutava kauba kohta. Mustakivi Auto majandustegevuse koht ei ole mitte üksnes hoone, kus autosid, sh kasutatud autosid müüakse, vaid ka hoone esine parkla, kus on pargitud näiteks müügis olevad sõidukid, mida klientidele tutvustatakse ja ka demosõidukid ning kus tehakse ka proovisõite. Automüügisalongide, -teeninduste ja -töökodade puhul ei ole majandustegevuse koht üksnes hoone, kus ost/teenus vormistatakse, vaid reeglina ka seda ümbritsev ala, mistõttu tuleb selliste majandustegevuste korral vaadelda majandustegevuse kohta laiemalt kui näiteks tavapoode. Majandustegevuse kohas, sh ka parklaalal, teabe andmine müüdava kauba kohta ei ole käsitatav reklaamina (RekS § 2 lg 2 p 1). Eelneva tõttu ei ole asjakohane ka vastustaja viide Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2013 lahendile haldusasjas 3-13-829, kuna seal käsitleti nö tavapoodi, kus majandustegevus toimub üksnes hoones sees, mitte automüügisalongi/ teenindust, kus majandustegevus toimub ka parkla territooriumil. Siinjuures peab kaebaja vajalikuks märkida, et kõnealune ringkonnakohtu lahend ei ole avalikustatud Riigi Teataja kohtulahendite lehel, mistõttu ei ole võimalik selle ülejäänud sisuga tutvuda ning hinnata, mis on olnud kohtu ülejäänud põhjendused. Arvestades vastustaja vastavale lahendile tuginevaid seisukohti, ei oleks teave „Kasutatud autode pood“ käsitatav reklaamina, kuid teave „Kasutatud autod“ on käsitatav reklaamina. See ei ole mõistlik.
Kaebaja 09.04.2015 täiendavates seisukohtades märgib kaebaja täiendavalt (tl 93-94):
9. Vastustaja on oma 30.03.2015 menetlusdokumendis selgitanud, et Tallinna Ettevõtlusameti pädevus korralduse andmiseks perioodi osas pärast 31.12.2013 tuleneb Määruse nr 44 § 10 lgst 3, Tallinna linna ja Maksuja Tolliameti vahel 13.06.2013 sõlmitud „Haldusleping müügimaksu ja reklaamimaksu kogumise volitamiseks“ („Leping“) p-st 2.4.3 ja p-st 2.6 ning maksukorralduse seadusest. Lepingu p 2.4.3 annab Tallinna linnale õiguse nõuda maksukohuslaselt reklaamimaksu esitamata maksudeklaratsioone. Lepingu p-s 2.6 on kokku lepitud, et linna nimel täidab Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi Tallinna Ettevõtlusamet.
Vaidlustatud korralduses on aga piirdutud Tallinna Ettevõtlusameti pädevuse osas üksnes Määruse nr 44 ja MKS sätetele viitamisega, mis annavad Tallinna Ettevõtlusametile õiguse nõuda reklaamimaksualaste maksudeklaratsioonide esitamist perioodini kuni 31.12.2013. Mistahes viidet Määruse nr 44 vastavatele sätetele ja tervikuna Lepingule, kust tuleb Ettevõtlusameti õiguslik alus ja pädevus reklaamimaksu nõudmiseks perioodi osas pärast 31.12.2013, vaidlustatud korralduses ei sisaldu. See, et Tallinna Ettevõtlusamet on vaidlusaluse korralduse andnud ka Lepingu alusel, sai kaebajale teatavaks alles 27.03.2015 kohtuistungil.
Arvestades eelnevat puudub vaidlustatud korralduses viide selle andmise aluseks olevale õigusaktile, mille alusel saaks kaebaja kontrollida mis õiguslikul alusel haldusakt anti ning kas see on õiguspärane. Kui mitte tervikuna, siis vähemalt osas, mis puudutab kohustust esitada maksudeklaratsioon perioodi eest jaanuar 2014, ei ole korraldus õiguspärane. Korraldus, mille andmise aluseks olev õigusakt selgub alles kohtumenetluse käigus ei saa olla õiguspärane. Seda kinnitab ka Riigikohtu haldusasjas nr 3-3-1-85-10 tehtud lahendi punktis 40 sisalduv alljärgnev seisukoht:
„Vaidlustatud aktis on märgitud selle andmise õiguslikuks aluseks LKS § 10 lõige 1, mille kohaselt võtab ala kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega. Tegemist on normiga, mis määrab otsustaja. Õigusnormi, mis oleks sisuliseks aluseks aktis loetletud hoiualade kaitse alla võtmisele, aktist ei nähtu /.../ Seega on vaidlustatud akti õiguslikud põhjendused ebapiisavad ega võimalda kohtul akti sisulist õiguspärasust kontrollida.“. Viidatud vaidluses peeti rikkumisi sedavõrd tõsisteks, et haldusakt kuulus menetlusja põhjendamisnõude rikkumise tõttu tühistamisele.
Sellest lähtudes palub kaebaja tühistada korraldus ka eeltoodud põhjendustel, kas tervikuna või alternatiivselt osas, millega kohustati esitama reklaamimaksu deklaratsioonid perioodi jaanuar 2014 eest.
10. Vastustaja esitatud fotod on tehtud Mustakivi Auto parkimisplatsilt ja vahetult hoone eest, mistõttu tundub kiri tõepoolest suuremõõtmeline ja märgatav. Selle otsustamisel, kas tegu on reklaamiga või mitte, on aga määrav see, kellele ja mis eesmärgil on kiri suunatud. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune kiri ei ole liikluses osalejale, st neile, kes ei ole juba suundunud Mustakivi Auto territooriumile, lihtsalt silmatav, vaid tegu on neutraalse, hoone välisilmega ühtiva kirjaga, mis on suunatud olemasolevatele klientidele, st isikutele, kes on Mustakivi Autosse juba suundunud.
11. Arvestades vastustaja väidet, et hoone ees parklas ei toimu majandustegevust, soovib kaebaja esitada täiendavad fotod Mustakivi Auto vaidlusalusest hoonest tõendamaks enda väidet. Fotod 3 ja 4 kinnitavad ka kaebaja istungil esitatud väidet, et kinnistu piirile istutatud hekk varjab parklaala ja seega ka kirja „Kasutatud autod“ ajal, mil põõsad on lehes, st pool aastast, täielikult liiklejatele ära. See tähendab, et kiri on suunatud olemasolevatele klientidele ja ei ole kantud soovist müüki suurendada, vaid eesmärgiks on teabe andmine. Seejuures on vaidlusaluse hoone parkla suunatud kasutamiseks üksnes Mustakivi Auto klientidele, töötajatele, teenuse osutajatele jms. Kohtule esitatud fotodelt on ka nähtav, et hoone ette parklasse on pargitud Toyota demoautod, milledega klientidel on võimalik parklaalal tutvuda (eelkõige fotod 1 ja 2, sõidukid pargitud nii hoone ette kui ka tagaosa suunaga Tähesaju tee poole). Fotod 1 ja 2 on tehtud suvisel ajal, st enne vaidluse tekkimist selle üle, et majandustegevus toimub ka hoonest väljaspool. Kasutatud autode müügitehing vormistatakse hoones, millele paigaldatud kirja üle käib vaidlus. Kuid kliendid, kes valivad endale kasutatud autot, soovivad reeglina teha proovisõitu, mida tehaksegi parklas. Lisaks kasutatakse hoone esist parklat auto esmaseks ülevaatuseks kaebaja töötaja poolt enne sõiduki müüki võtmist. Ülevaatuse kindel osa on ka proovisõit nii kasutatud autode müügikonsultandi kui tehniku poolt parklas, et hinnata sõiduki tehnilist seisukorda. Lisaks, hooldusesse toodud sõiduki vaatab just nimelt parklas üle hooldusnõunik koos kliendiga ning remonttööde puhul sõidab kaebaja nõunik või tehnik koos kliendiga parklas enne ja pärast remonti, et tuvastada viga ning pärast veenduda remondi tulemuslikkuses. Uute autode puhul toimub parklas proovisõitudeks klientide juhendamine sõiduki eripärade ja ohutusnõuete osas. Reeglina teeb müügikonsultant parklas esmase sõidu koos kliendiga ja alles seejärel suundub klient soovi korral iseseisvalt tänavaliiklusesse. Kui keegi käib päeval hetkeks platsilt läbi või teeb pilte ajal, mil esindus on suletud, siis pole võimalustki, et ta saab aru toimuvatest protsessidest.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et korraldus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja on menetluse läbiviimisel järginud uurimispõhimõtet ning õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, eelkõige RekS § 2 lg 1 p 3 ja lg 2 ja Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1. Vastustaja palub jätta Mustakivi Auto AS kaebuse rahuldamata.
13. Hoone Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 akendel eksponeeritud teabe puhul on tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 ja Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1 tähenduses. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Määruse § 1 lg 1 p-s 1 on reklaami mõiste sisustatud identselt RekS § 2 lg 1 p-ga 3. RekS § 2 lg 2 loetleb erandid, millal mingit teavet reklaamina ei käsitata isegi kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab RekS § 2 lg 1 p-s 3 toodud tingimustele.
14. Vaidlusaluse teabe puhul tuleb hinnata, kas teave on oma iseloomult käsitatav reklaamina ning kui jah, siis kas see on hõlmatud mõne RekS § 2 lg-s 2 või määruse § 1 lg-s 2 loetletud erandiga. Tallinna Ringkonnakohus asus 12.12. 2005 otsuses nr 2-3/382/05 seisukohale (p-d 10-12), et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks. Seda seisukohta on ringkonnakohus hiljem korranud otsustes nr 3-09-1702 (p 9), nr 3-11-1062 (p 9), nr 3-11-386, nr 3-11-463 (p 12), nr 3-11-377 (p 12) ja nr 3-11-361 (p 10).
14.1 Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja poolt enda tegevuskoha akendele paigutatud teave, mida vastustaja käsitleb reklaamina, neutraalse sisu ega esitusviisiga. Teabe sisu (viide pakutavatele kaupadele) ja visuaalset iseloomu (suunatus tänavale, mõõtmed) arvestades tuleb kõnealuse teabe peamiseks eesmärgiks pidada kaebaja klientide arvu suurendamist, st tegemist on oma iseloomult reklaamiga. Vastustaja nõustub kaebaja punktis 2.1.7 esitatud seisukohaga, et tegu on iga mööduva isiku tähelepanu püüdva teabega. Erinevalt kaebajast väidab vastustaja, et mööda Tähesaju teed sõites on aknakleebis „Kasutatud autod“ vägagi märgatav olenemata sellest, et hoone kaugus sõiduteest on üle 60 meetri ja kinnistu piiril asub madal hekk.
14.2 Kaebaja väide, et teave on suunatud informatsioonilisel eesmärgil parklat kasutavatele klientidele, ei ole tõsiseltvõetav. Parklasse sisenev isik möödub vältimatult mitmetest suunavatest reklaamviitadest, millistel on mh eksponeeritud sama reklaami „kasutatud autod“. Juhul, kui suunavad reklaamtulbad mingil põhjusel potentsiaalse kliendi tähelepanu veel piisavalt ei köida, on hoone osa kahele sissepääsule paigaldatud Reks § 2 lg 2 p 2 ja määruse §
1 lg 2 p 2 kohased majandustegevuse koha tähistused. Eeldatavalt ei ole kaebaja majandustegevuse kohta sisenevad isikud nägemispuudega, et vajaksid sedavõrd intensiivset teavitust. Uute sõidukite müügisaali tähistust analoogsel viisil ei ole kaebaja pidanud vajalikuks.
15. Kaebaja tegeleb majandustegevuse registri andmetel jaekaubandusega aadressil Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 asuvas kaupluses ning müüb mootorsõidukeid (sh kasutatud), nende osasid ja lisaseadmeid. Samuti on kaebajal registreering teeninduseks, teenustena pakub kaebaja mootorsõidukite hooldust ja remonti ning muid autoteenuseid nagu nt autopesu. Kaebaja majandustegevuse koha akendel suuremõõtmeliste tähtedega eksponeeritava teabe „Kasutatud autod“ näol on tegemist materiaalses mõttes reklaamiga, teabe eksponeerimise ainuke eesmärk on kaebaja pakutavate toodete ja tegevuskoha reklaamimine, tarbija tähelepanu tõmbamine kauplusele ja selle kaudu klientide arvu suurendamine.
16. Kaebuse punktis 2.1.4 esitatud selgitus, et kleebise eesmärgiks on anda teavet kaebaja klientidele, kes on juba suundunud ostusooviga või potentsiaalse huviga kaebaja müügisalongi, on ilmekas näide teabe olemuse kohta, kuivõrd müügisalongi juba sisenenud isik ei vaja kaubanduslikku teavet hoone välisseinalt (vaateakendelt) ja ilmselgelt ta sellega enam ka ei tutvu. Majandustegevuse koha ja sissepääsu osas kehtib tähistusele Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 2 erand, mida kaebaja on kasutanud hoone osa sissepääsudel. Vaidlusalusele reklaamile see ei kohaldu.
17. Suuremõõtmelised tähed (Kasutatud autod), mis hõlmavad üle poole aknapinnast ning on suunatud avalikkusele (mitte suunatult isikutele, kes juba viibivad majandusvõi kutsetegevuse kohas), on reklaamimaksuga maksustatavad, kuna nende üldtajutav kuju viitab tavalise tähelepanu ja mõistliku arusaama juures kaupleja juures pakutavatele toodetele ning kannab eesmärki kauba müügi suurendamiseks.
18. Eksponeeritud teabele ei kohaldu RekS § 2 lg 2 p 1 ja Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 1 erand ning erandit ei ole võimalik laiendada hoone välisosadele ehk avalikule ruumile.
18.1 Vastavalt RekS § 2 lg 2 p 1 ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta. RekS seletuskirja kohaselt on sätte eesmärgiks mitte käsitada reklaamina tarbijale suunatud informatsiooni kauba/teenuse kohta, mida on ettevõtja kohustatud avalikustama. Sellise informatsiooni määratlust käsitleb tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) § 4 lg 2. Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 1 kohaselt ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (TKS § 4 lõikes 2 nimetatud teave). Määruse seletuskirjast nähtub, et sätte eesmärgiks on mitte käsitleda reklaamina teavet, mis on suunatud majandusvõi kutsetegevuse kohas viibivatele klientidele.
18.2 TKS § 4 lg 2 kohaselt on kaupleja ja tootja kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning käesoleva seaduse § 10 kohase garantii kohta selle olemasolu korral, samuti hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja sellest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse, sealhulgas kauba või teenuse suhtes pretensiooni esitamise võimaluste kohta, pidades silmas lõikes 1 sätestatut. TKS § 4 lg 1 alusel on tarbijal õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide seisukohalt vajalikku teavet. Seega hõlmab kaubanduslik teave üksnes sellist teavet, mida kauplejal on kohustus anda tarbijale enne kauba ostmist või teenuse osutamist.
Eelviidatud sätete eesmärgiks on anda toote/teenuse tarbijale piisavat infot toote või teenuse kohta, mitte aga informeerida isikuid, kes viibivad väljapool majandusvõi kutsetegevuse kohta, kauba liigist või omadustest. On mõeldamatu, et kaupleja avaldab eelpool nimetatud teabe aknal avalikkusele suunatult, sest sellisel juhul ei saa vastavat informatsiooni isikud, kes viibivad majandusvõi kutsetegevuse kohas, ehk ruumides, kus vahetult kaupa müüakse või teenust osutatakse. Ühtlasi oleks sellisel juhul erinevate ettevõtjate akendel eksponeeritav tarbijakaitsealane informatsioon linnapildi seisukohalt vaadatuna ebamõistlik ning see ei ole ilmselgelt olnud seadusandja tahe ega eesmärk. Reklaam „Kasutatud autod“ on suunatud avalikkusele, ehk inimestele, kes mööduvad kaebuse esitaja majandusvõi kutsetegevuse kohast, mitte isikutele, kes viibivad majandusvõi kutsetegevuse kohas. Mõiste „kasutatud autod“ ei ole kaubanduslik teave, kuivõrd sellest ei selgu TKS § 4 lg 2 sätestatud informatsioon.
18.3 Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 6 kohaselt on majandusvõi kutsetegevuse kohaks koht, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. Eelnev eristab selgelt majandusvõi kutsetegevuse kohta avalikust ruumist. Seega tuleb ruumiliselt mõista „majandusvõi kutsetegevuse kohas antava“ teabe all seda, et teabega tutvumiseks tuleb viibida kaupleja tegevuskohana piiritletud alal, kus toimub vahetu kontakt kauplejaga ja lepingute sõlmimine. Sellisele määratlusele ei vasta käesolevas asjas tänaval, s.o avalikus ruumis kaebaja majandustegevust puudutava teabega tutvumise võimalus. Kaebaja enda seletuse kohaselt kasutab ta kasutatud autode müügikohana hoones asuvat müügisalongi.
Sealjuures ei ole vastavates ruumides sees viibides võimalik (täiendava pingutuseta) kõnealuse teabega tutvuda, kuna need on akendele paigutatud suunaga väljapoole. Seega ei taga kõnealune teave tarbija õigusi, kes viibivad kaebaja tegevuskohas, vaid püüab selliste inimeste tähelepanu, kes sellekohase üleskutseta kaebaja tegevuskohta sisenemisest huvitatud ei oleks.
18.4 Eeltoodud tõlgendus on kooskõlas RekS eelnõu (Riigikogu 11. koosseisu eelnõu nr 135SE) seletuskirjaga, milles märgitakse: „Välireklaamina käsitatakse reklaami, mis on paigutatud avalikku kohta (linnatänavatega külgnevatele aladele, väljakutele, hoonete välisseintele, spordiväljakutele, ühistranspordivahendite siseja väliskülgedele jms) või mis on avalikust kohast jälgitavad. Välireklaamiks on ka näiteks kaupluse vaateaknale paigutatud reklaam, mis on selgesti suunatud tänaval möödujatele.“ Reklaami mõiste osas on RekS-le tuginemine määruse rakendamisel põhjendatud. Seega on põhjendatud reklaami mõiste sisu ja eesmärgi tuvastamiseks ka seaduse seletuskirjast lähtumine. Seda eriti olukorras, kus määrus on sisustanud reklaami mõiste analoogiliselt RekS-ga. Tulenevalt eeltoodust, ei saa reklaami „Kasutatud autod“ lugeda teabeks, mis on käsitatav RekS § 2 lg 2 p 1 ning määruse § 1 lg 2 p
1 nimetatud erandina.
19. Eksponeeritud teabele ei kohaldu ka RekS § 2 lg 2 p 2 ja Määrus nr 44 § 1 lg 2 p 2 erand. RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandusvõi kutsetegevuse koht asub, ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 2 ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandusvõi kutsetegevuse koht asub, ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures.
19.1 Teave „kasutatud autod“ ei ole majandustegevuse koha liik, vaid müüdava kauba liik. Majandustegevuse koha akendel eksponeeritava kauba liiki tegevuskoha tähistamise võimalusena reklaamimaksuvabalt seadusandja ette ei näe. Majandusvõi kutsetegevuse koha liik on näiteks „kauplus“, „kohvik“ või „töökoda“. RekS eelnõu seletuskiri viitab RekS § 2 lg
2 selgitamisel kaubandustegevuse seadusele (edaspidi KaubTS) ja selles reguleeritud kaubandusliku teabe mõistele (seletuskirja lk 3-4). KaubTS eelnõu seletuskiri selgitab majandusvõi kutsetegevuse koha liigi mõistet järgmiselt: „Lõige 2 näeb ette kaupleja kohustuse tähistada oma tegevuskoht vähemalt ettevõtte nimega sellel ehitisel, kus tema tegevuskoht asub või enne tegevuskohta sisenemist või müügikoha juures. Samuti võib kaupleja tegevuskoha tähistuses sisalduda selle ettevõtte liik, näiteks kohvik, restoran, kauplus jne.“ Seega oleks antud juhtumil reklaamimaksu tasumiseta võimalik eksponeerida teavet „Autokauplus“, mis annab teavet majandustegevuse koha liigi kohta. Samuti oleks majandustegevuse koha liigina käsitatav „Müügisalong“ ja „Töökoda“. Teave „kasutatud autod“ annab teavet toote sisu osas, millele RekS §2 lg 2 p 2 ja määrus § 1 lg 2 p 2 erand ei kohaldu.
19.2 Seda seisukohta toetab ka reklaamimaksu eesmärk, mis lisaks omavalitsuse tulubaasi suurendamisele on inimeste kaitse liiga intensiivse kallutamise eest kaupade ostmisele ning avaliku ruumi kaitse väljakutsuva teabega liigse ülekoormamise eest (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-3/382/05 p 10). On ilmne, et igasugune ettevõtja poolt suuremõõtmeliste plakatite, tootepiltide või aknakleebistena väljapandud teave mõjutab paratamatult isikuid, kes seda näevad ja tajuvad. Teabe „Kasutatud autod“ visuaalne iseloom ja sisu viitavad sellele, et soovitakse saavutada ka selliste inimeste tähelepanu, kes ei oleks vastava tähistuseta kaebuse esitaja pakutavatest kaupadest huvitatud.
19.3 . Kuna kaebaja eksponeeritava teabe puhul on tegemist reklaamiga ning neile ei kohaldu eelkirjeldatud erandid, siis tuleb selle eksponeerimise eest esitada reklaamimaksu maksudeklaratsioonid ning tasuda reklaamimaks.
20. Vaidlustatud 21.01.2014 korraldus nr 5-1.5/21 on ka formaalselt õiguspärane ja menetlus on läbi viidud õiguspäraselt.
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
Kohalike maksude seaduse (KoMS) § 5 p 5 kohaselt on reklaamimaks kohalik maks ja § 10 lg
1 kohaselt maksavad reklaamimaksu füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil paigaldatud, samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. KoMS § 10 lg 5 kohaselt on maksumaksja kohustatud esitama maksudeklaratsiooni volikogu poolt määratud tähtpäevaks.
Maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist. Üheks selliseks kohustuseks, mida maksuhaldur kontrollib, on maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse täitmine. Vastavalt MKS § 10 lõikele 3 viiakse maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. Kõige lihtsam, kiirem ja efektiivsem moodus kohustada maksukohustuslast määrust täitma ja maksu tasuma on esitada MKS § 46 nõuetele vastav korraldus deklaratsiooni esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt koostas vastustaja 21.01.2014 korralduse. Korraldusega kohustati adressaati kõrvaldama puudused 2013. aasta jaanuar-detsember ning 2014. aasta jaanuarikuu reklaamimaksu maksudeklaratsioonides ja deklareerida neis teave „Kasutatud autod“. Kuna vastustaja tuvastas, et kaebaja eksponeeris Tallinna linnas reklaami jättes maksudeklaratsioonid selle eest esitamata, toimis vastustaja kooskõlas MKS § 90 lg-ga 1 ning koostas kaebuse esitajale korralduse puuduste kõrvaldamiseks.
Vastustaja on korralduse koostamisel järginud HMS §-s 6 ning MKS-i §-s 11 sätestatud uurimisprintsiipi. Vastustaja selgitas enne korralduse koostamist välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning seejärel koostas korralduse. Menetluslikele puudustele pole viidanud ka kaebaja.
21. Kaebaja väide, et vastustaja ei ole varasemalt eksponeeritud aknakleebise osas märkuseid teinud, ei tugine seadusele. Lisaks on see väide paljasõnaline. Puuduvad mistahes tõendid, et vastustaja oleks vaidlusalust teavet varasemalt kuidagi teisiti hinnanud ning hiljuti oma seisukohta selles osas muutnud. MKS § 98 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksuhaldur võib selle aja jooksul teostada mitmeid järelevalve– ja kontrolltoiminguid ning maksukohustuse avastamisel nõuda reklaamimaksu maksudeklaratsiooni esitamist kaebajalt lisaks 2013. aastale ka 2011. ja 2012. aasta eest.
22. Kohtuotsusega Tallinna linnalt kohtukulude väljamõistmisel palub vastustaja tulenevalt HKMS § 246 lg-st 1 määrata otsuse täitmise tähtaeg, märkides, et Tallinna linn on kohustatud kohtulahendi selles osas täitma hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
Vastustaja 20.03.2015 täiendavad seisukohad (tl 61).
23. Kaebaja eksponeerib Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 hoone akendel teavet „Kasutatud autod“. Teave on suunatud tänavale ja visuaalselt esitatud aknakõrguste tähtedega, mis on pilkupüüdvad ilma vähimagi pingutuseta ka 100 m kauguselt ehk nagu kaebaja on ise kaebuse punktis 2.1.7 väitnud, et „tegu on /.../ iga mööduva isiku tähelepanu püüdva teabega“. Eksponeeritav teave hõlmab ca neljandikku kogu hoone Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 fassaadist, mis välistab teabe käsitamise neutraalsena. Asjaolu, et kaebaja hinnangul teabe esitlusviis ühtib hoone üldmuljega ja ei riiva silma, ei oma esiteks tähendust teabe õiguslikul kvalifitseerimisel. Teiseks, võib seda väidet samamoodi esitada ka vastupidises vormis, kuna kaebaja ei ole eksponeeritavat teavet kooskõlastanud Lasnamäe Linnaosa Valitsusega nagu Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ § 10 p 3 välireklaami paigaldajat kohustab.
24. Vastustaja hinnangul on tegemist reklaamiga reklaamiseaduse (RekS) § 2 p 3 mõttes ning eksponeeritavale teabele ei laiene RekS § 2 lg 2 toodud erandid. Tallinna Ringkonnakohus analüüsis 22.11.2013 haldusasjas nr 3-13-829 ettevõtja tegevuskoha akendel olevat teavet, kus eksponeeriti müüdavate kaupade nimetusi ning osutatavate teenuste liike. Kohus leidis otsuse punktis 10: „Kirjad TINDID TOONERID, SEADMETE REMONT ja KASSETIDE TÄITMINE ei anna edasi majandustegevuse liiki, vaid majandustegevuse sisu, edastades kaebaja majandustegevuse kohta infot intensiivsemalt, kui RekS § 2 lg 2 p 2 ette näeb.“ Samuti märkis ringkonnakohus, et „mõiste „mööblikauplus“ kajastab tegevuse liiki ning mahub seega RekS §
2 lg 2 p 2 reguleerimisalasse. Reklaamiga oleks tegemist juhul, kui tegevuskohas oleksid näiteks kirjad „pehme mööbel“, „lauad ja toolid“ jms.“ Lähtuvalt eeltoodust on kaebaja poolt eksponeeritava kauba liigi (Kasutatud autod) ehk majandustegevuse sisu (vs pehme mööbel, lauad ja toolid, tindid, toonerid) puhul samuti tegemist reklaamiga ja eksponeeritud teabele ei kohaldu RekS § 2 lg 2 p 2 ja määrus § 1 lg 2 p 2 erand.
25. Vaidluse all oleva teabe konkreetses kohas eksponeerimise peamiseks eesmärgiks on kaebuse esitaja klientide arvu suurendamine ehk tegemist on iseloomult reklaami, mitte kaubandusliku teabega. Klientidele, kes otsivad vaid kaebuse esitaja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu, ei ole vajalik pakutava kauba nimetuse eksponeerimine hoone fassaadil. Järelikult on tegemist materiaalses mõttes reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 ja määruse §
1 lg 1 kohaselt. Kuivõrd kaebaja poolt Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 ehitisel eksponeeritud teave on reklaamiseaduse kohaselt reklaam, siis on vaidlustatud korraldus õiguspärane.
Vastustaja 17.04.2015 täiendavad seisukohad (tl 102-103).
26. Vastustaja arvates Riigikohtu üldkogu seisukohad haldusasja nr 3-3-1-85-10 punktis 40 ei ole kohaldatavad praeguses vaidluses, sest Riigikohtu poolt analüüsitud küsimused ei ole võrreldavad käesoleva vaidlusega. Viidatud lahendis analüüsis Riigikohus looduskaitseseaduse § 10 lg 1 põhiseaduspärasust. Tegemist on volitusnormiga, millest tulenes Vabariigi Valitsuse pädevus otsustada hoiuala kaitse alla võtmine määrusega. Riigikohus leidis, et vastav otsustus tuleb langetada mitte õigustloova aktiga, mis ei taga isiku põhiõigust korraldusele ja menetlusele, vaid üksikaktiga. Riigikohus tühistas õigustloova akti osaliselt põhjusel, et aktist ei nähtunud õigusnormi, mis oleks sisuliseks aluseks aktis loetletud hoiualade kaitse alla võtmisele. Ehk puudus nii materiaalõigusnorm, millest tulenes otsustuse sisuline alus ja eeldused kui ka otsustuse faktilised põhjendused. Lisaks rikuti otsustuse tegemisel ka menetlusnõudeid ning nende rikkumiste tõttu puudus kohtul võimalus kontrollida otsustuse sisulist õiguspärasust.
27. Kohtuasjas nr 3-3-1-33-07 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et eksliku õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi siiski vältimatult kaasa tuua akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas. Käesolevas vaidluses on Tallinna Ettevõtlusameti pädevus korralduse andmiseks kontrollitav ning täiendava pädevuse viite esitamata jätmine korralduses ehk vorminõude rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Ettevõtlusametil oli pädevus korralduse andmiseks nii 2013. kui ka 2014. aastal. HMS § 58 lg kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Korralduse vaidlustamine kaebaja esile toodud põhjendustel võimaldavad järeldada, et korraldus on motiveeritud mahus, mis on taganud kaebajale kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Seega korraldus vastab põhjendamise nõuetele ja on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel. Vastustaja on seisukohal, et korralduses esinev puudus (täiendava pädevusnormi viite puudumine) on tõlgendatav kui vorminõude rikkumine HMS § 58 tähenduses. Osundatud sättest võib üheselt järeldada, et haldusakti vorminõude puudulikkus saab olla haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks üksnes siis, kui see puudus võis mõjutada korralduse andmist. Ehk olukorras kui vorminõude puudus asja otsustamist (korralduse andmist) ei mõjutanud, siis ei saa selline puudus tingida korralduse kehtetuks tunnistamist.
28. Kaebaja täiendavatele seisukohtadele lisatud fotode osas märgib vastustaja, et kindlasti on võimalik objekti vaatlust teha veegi kaugemalt, kuid see ei muuda fakti, et eksponeeritav teave ei vasta sisult reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 2 eranditele ega tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 sätestatule.
29. Väide, et kaebaja majandustegevuse kohaks Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 6 mõttes on ka parkla, kuna seal toimub osaliselt kaebaja müügiks pakutavate kaupade esitlus, proovisõidud jms ei tähenda siiski seda, et kogu parkla ulatuses on kaebaja kohustatud maksuvabalt eksponeerima TKS § 4 lg 1-2 tulenevat teavet. Seda ei ole kaebaja ka teinud, kuigi majandustegevuse koha määratlemise seisukohtadest võib järeldada, et ta sellist kohustust möönab.
30. RekS § 2 lg 2 p 1 ja Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 1 eesmärk on võimaldada reklaamimaksuvabalt anda ja edastada tarbijatele teavet, mida neil on vaja teada kauba ostmiseks või teenuse tarbimiseks. Kaebaja eksponeeritav teave „Kasutatud autod“ ei võimalda tarbijal otsustada kauba ohutuse üle ega ole tingimata vajalik, et teha informeeritud otsust oma tervise, vara või majandushuvide kaitse kohta vastavalt TKS §-le 4. Viidatud normides sätestatud teavet saab anda täies mahus vaid kauba või teenuse müüja ning ostja vahetu suhtlemise tulemusena, olenemata sellest, kas see toimub näost-näkku, meilivahetuse teel või infomaterjalide andmisega tarbijale, kuid mitte valitud teabe eksponeerimisega majandusvõi kutsetegevuse kohaks oleva hoone akendel suunatult avalikku linnaruumi. Ei ole eluliselt usutav, et seadusandja pidas TKS § 4 lg 2 ja RekS § 2 lg 2 p 1 vastuvõtmisel silmas seda, et vastavat üksikasjalikku informatsiooni peaks edastama kaupluse akna, ukse vms ehitise osa vahendusel kõikidele ehitisest möödujatele. Vastustaja arvates viitab normi sõnastuses kasutatud mõiste „antav“ teave sellele, et tegemist ei saa olla teabe avaldamise vormiga avalikus kohas RekS § 2 lg 1 p 1 mõistes isegi juhul, kui sellel toimub mingi osa kaupleja majandustegevusest.
TKS §-st 4 tuleneva kohustusliku ja maksuvaba teabe edastamise vormi suunatuna avalikkusele tuleb pidada ebamõistlikuks ja koormavaks ka linnakujunduslikust seisukohast vaadelduna.
Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja eksponeeritav teave suunatud vaid tarbijatele ning selle sisu ei vasta RekS § 2 lg 2 eranditele.
KOHTU PÕHJENDUSED
31. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb rahuldamata jätta. Kohtu põhjendused on järgmised.
32. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud Tallinna Ettevõtlusameti kohalike maksude osakonna peaspetsialisti 21.01.2014 (vaidlust pole asjas selles, et korraldus on koostatud 2014. aasta 21. jaanuaril) korraldusega nr 5-1/21 (tl 16-17) kohustati Mustakivi Auto AS-i viie tööpäeva jooksul kõrvaldama puudused 2013. aasta jaanuar-detsember ning 2014.aasta jaanuarikuu reklaamimaksualastes maksudeklaratsioonides ning deklareerida neis aadressil Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 hoone akendel teavet „Kasutatud autod.“ Korralduses on hoiatus, et korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha esimesel korral summas
500 eurot ning vastavalt MKS § 135 lg-le 1 võib sunnivahendit korduvalt kohaldada. Lisaks on MKS § 154 lg-tele 1 ja 2 ette nähtud ka rahatrahv. Korralduse õiguslikuks aluseks on märgitud MKS § 46, § 85 lg 3, § 91 lg 1 ja § 136 lg-d 1-3.
32.1 MKS § 46 sätestab maksuhalduri õiguse anda talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. MKS § 85 lg 3 kohaselt on maksuhalduril õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks. MKS § 91 lg 1 sätestab: „ Kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega sätestatud tähtpäevaks, võib maksuhaldur määrata deklaratsiooni esitamiseks tähtaja ja teha hoiatuse (§ 136), et maksuhalduri määratud tähtajal deklaratsiooni esitamata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 136 lg 1 sätestab, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmatajätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. Lõike 2 kohaselt hoiatus vormistatakse kirjalikult. Hoiatuse võib teha ka haldusaktis, mille täitmise tagamiseks sunnivahendit rakendatakse. Ning lõige 3 sätestab hoiatuse vorminõuded.
32.2 MKS § 1 lg 4 kohaselt kohaldatakse maksukorralduse seaduses sätestatut kohalikele maksudele niivõrd, kuivõrd kohalike maksude seaduses ei ole sätestatud teisiti. MKS § 3 lg 3 kohaselt kehtestatakse kohalikud maksud vallavõi linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Kohalike maksude seaduse (KoMS) § 2 lg
1 kohaselt kehtestatakse kohalik maks (sh reklaamimaks – KoMS § 5 p 5, § 10) vallavõi linnavolikogu poolt maksumäärusega. MKS § 5 lg 2 kohaselt on kohalike maksude maksuhaldur vallavõi linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. KoMS § 3 lg 1 kohaselt on kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil (edaspidi territoorium) vallavõi linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalike maksude kogumist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt volikogu poolt volitatud ametiisik rakendab kohalike maksude kogumisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigusi volikogu määrusega kehtestatud ulatuses.
32.3 Määrus nr 44 § 10 sätestab alates 29.06.2013, et maksukohustuse puhul, mis tekib maksustamisperioodi eest kuni 31. detsembrini 2013, on maksuhaldur ettevõtlusamet ning maksuhalduri volitused on muu hulgas ettevõtlusameti kohalike maksude osakonna peaspetsialistil (lg 1 p 4). Määruse nr 44 § 10 lg 2 sätestab alates 29.06.2013, et maksukohustuse puhul, mis tekib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksustamisperioodi, on maksuhaldurid MTA ja ettevõtlusamet. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt maksukohustuse puhul, mis tekib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksustamisperioodi, on ettevõtlusameti ülesanne maksukohustuslaste nõustamine, maksuarvestuse õigsuse kontrollimine, maksudeklaratsioonis deklareerimata maksuobjektidest maksukohustuslaste teavitamine ja ettevõtlusameti rakendatud sunnivahendite sundtäitmise menetluse läbiviimine. Maksuhalduri volitused on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtlusameti ametnikel. Lõike 4 kohaselt maksukohustuse puhul, mis tekib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksustamisperioodi, on MTA ülesanne maksudeklaratsioonide vastuvõtmine, maksudeklaratsioonide loogika (arvutuskäikude õigsuse) ja vormistuse kontrollimine, maksukohustuslaste vigadest teavitamine ja asjaomaste sunnivahendite rakendamine, reklaamimaksu sissenõudmine ja tagastamine, maksuvõla ajatamine ja MTA-le esitatud vaiete lahendamine.
32.4 MKS § 5 kohaselt võivad vald ja linn vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksuja Tolliametiga halduslepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksuja Tolliametile. KoMS § 3 lg 6 sätestab, et volikogu ning Maksuja Tolliamet võivad sõlmida kohaliku maksu kogumiseks halduslepingu. MTA ja Tallinna linn on sõlminud 30.06.2013 jõustunud halduslepingu müügimaksu ja reklaamimaksu kogumise volitamiseks (tl 83-85), mille punkti 2.1 kohaselt linn volitab MTA-d koguma kohalikke makse, andes talle osaliselt üle kohalike maksude maksuhalduri ülesanded. Linna ülesanne on halduslepingu punkti 2.4.2 kohaselt teavitada maksukohustuslasi maksuobjektidest, mida ei ole esitatud maksudeklaratsioonis ja nõuda puuduste kõrvaldamist maksudeklaratsioonis ning punkti 2.4.3 kohaselt nõuda maksukohustuslaselt reklaamimaksu esitamata maksudeklaratsioone. Halduslepingu punkti 2.4.7 kohaselt on linna ülesandeks ka kontrollida deklareeritud andmete õigsust ning määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid või ei ole esitanud deklaratsiooni. Halduslepingu punktis 2.6 on kokku lepitud, et linna nimel täidab kõiki lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi Tallinna Ettevõtlusamet, v.a kui linna poolt ei ole määratud teisti.
32.5 Eeltoodut arvestades oli Tallinna Ettevõtlusameti kohalike maksude osakonna peaspetsialistil pädevus koostada käesolevas haldusasjas vaidlustatud 21.01.2014 korraldus nr 5-1/21 ja nõuda kaebajalt puuduste kõrvaldamist nii 2013.aasta jaanuari –detsembri kui 2014.aasta jaanuarikuu maksudeklaratsioonides.
33. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ei too formaalselt ebakorrektne viide kohaldatavale õigusele vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas (kohtuotsus nr 3-3-1-33-07, p 16). Seega ei kuulu vaidlustatud korraldus tervikuna ega osaliselt tühistamisele ainuüksi seetõttu, et selles pole viiteid pädevusnormile Tallinna Ettevõtlusameti poolt korralduse koostamiseks.
34. MKS § 10 lg 2 p 1 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Vastavalt MKS § 92 lg 1, kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti või kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse (punktid 1 ja 2). MKS § 95 lg
1 kohaselt teeb maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks maksuotsuse.
MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Seega oli Tallinna Ettevõtlusameti kohalike maksude osakonna peaspetsialistil õigus 21.01.2014 määrata kaebajale MKS § 91 lg 1 alusel 2013.aasta deklaratsioonide esitamiseks tähtaeg.
35. Kaebaja on väitnud, et vastustaja on varasemalt kontrollinud kaebajale kuuluvat vaidlusalust hoonet, kuid pole teinud märkusi selle kohta, et aknakleebis „Kasutatud autod“ oleks käsitatav reklaamina. Kaebaja ei ole välja toonud, milline on selle väite õiguslik tähendus. Lisaks on see väide ka paljasõnaline. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis seda väidet tõendaksid.
36. Käesolevas haldusasjas tuleb hinnata, kas Tallinnas, aadressil Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 hoone akendel olev aknakleebis „Kasutatud autod“ on oma iseloomult käsitatav reklaamina ning kui on, siis kas see on hõlmatud mõne RekS § 2 lg-s 2 või Määruse nr 44 § 1 lg-s 2 loetletud erandiga.
37. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Määruse nr 44 § 1 lg 1 punktis 1 on reklaami mõiste sisustatud identselt RekS § 2 lg 1 p-ga 3. Tallinna Ringkonnakohus on asunud 12.12.2005 otsuses nr 2-3/382/05 seisukohale (p-d 10-12), et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks, kusjuures kauplemiskoha neutraalne tähistamine ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilt ei ole üldjuhul käsitatav reklaamina, sest seda ei saa pidada piisava intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele, ehkki kauplemiskohas väljapandud ärinimi või kaubamärk võib iseenesest aidata kaasa ka selle üldisele tutvustamisele tarbijate hulgas. Kui aga sellise mõju saavutamine on ilmselgelt sildi peamine eesmärk, on tegu reklaamiga. Seda seisukohta on ringkonnakohus hiljem korranud otsustes nr 3-09-1702 (p 9), nr 3-11-1062 (p 9), nr 3-11-386, nr 3-11-463 (p 12) ja nr 3-11-361 (p10).
38. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja tegeleb majandustegevuse registri andmetel jaekaubandusega aadressil Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 asuvas kaupluses ning müüb mootorsõidukeid (sh kasutatud), nende osasid ja lisaseadmeid. Samuti on kaebajal registreering teeninduseks, teenustena pakub kaebaja mootorsõidukite hooldust ja remonti ning muid autoteenuseid nagu nt autopesu. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on kaebaja põhitegevusala sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük ning lisategevusalad mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük ning mootorsõidukite hooldus ja remont. 2013.aasta majandusaasta aruandes on põhitegevusalana näidatud sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük.
Kaebaja on oma täiendavates seisukohtades (tl 64 ja 93-94) märkinud, et kaebaja majandustegevuse koht ei ole mitte üksnes hoone, kus autosid, sh kasutatud autosid müüakse, vaid ka hoone esine parkla, kus toimub kaebaja majandustegevus. Parklasse on pargitud näiteks müügis olevad sõidukid, mida klientidele tutvustatakse ja ka demosõidukid ning kus tehakse ka proovisõite nii uute autodega kui kasutatud autodega. Kasutatud autode müügitehing sõlmitakse hoones, kuid proovisõite korraldatakse parklas. Lisaks kasutatakse parklat auto esmaseks ülevaatuseks kaebaja töötaja poolt enne sõiduki müüki võtmist. Samuti vaadatakse hooldusesse toodud sõiduk kaebaja hooldusnõuniku poolt üle parklas. Samuti sõidab kaebaja nõunik või tehnik koos kliendiga parklas enne ja pärast remonti, et tuvastada viga ning pärast veenduda remondi tulemuslikkuses.
Seega ei ole vaidlust selles, et kaebaja tegeleb mootorsõidukite (sh kasutatud) müügiga, samuti pakub kaebaja mootorsõidukite hooldust ja remonti ning muid autoteenuseid. Kohtutoimikus olevatelt fotodelt (tl 42-45, 95 ) saab järeldada, et kaebaja kasutab parklat muu hulgas müügiks pakutavate sõidukite väljapanekukohana. Seega saab käsitada kaebaja majandustegevuse kohana ka Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 esist parklat.
39. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei käsitata reklaamina kauplemiskoha neutraalset tähistamist ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilti. Asjas esitatud fotodelt (tl 40-43, 65, 68) nähtuvalt on tekst „ Kasutatud autod“ kaupluse akendel suuremõõtmeliste tähtedega, hõlmates suure osa kasutatud autode müügisaali aknapinnast. Kohus leiab, et käesoleval juhul, arvestades aknakleebise „Kasutatud autod“ tähtede suurust proportsionaalselt kasutatud autode müügisaali akende suurusega, ei saa avaldatud teavet pidada neutraalseks. Ka ei ole teksti „Kasutatud autod“ näol tegemist kaebaja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisildiga.
Vastustaja esitatud fotod (tl 42, 44-45, 66-67) on tehtud 24.10.2013 kell 11:59; 05.03.2014 kell 09:37 – 09:43 (kellaaeg nähtav KIS-s olevatel fotodel) ja 26.03.2015 kell 14:52-14:56, mis olid tööpäevad. Fotodelt nähtuvalt on kasutatud autode müügisaali lahtioleku ajad esmaspäevast reedeni 8.00-18.00, laupäeval 9.00-16.00 ja pühapäeval suletud (fotod tl 44-47) ning parklas on pargitud sõidukid, seega oli ka tööaeg, mistõttu ei ole asjakohane kaebaja 09.04.2015 täiendavates seisukohtades avaldatud arvamus pildistamisest ajal, mil esindus oli suletud (tl 94).
40. Kaebuses märgitu kohaselt ei ole aknakleebis „Kasutatud autod“ avaldatud hoone aknal kauba müügi suurendamise eesmärgil vaid aknakleebise eesmärgiks on anda kaebaja klientidele, kes on juba suundunud ostusooviga või potentsiaalse huviga kaebaja müügisalongi teavet, et vastavas hooneosas müüakse kasutatud autosid. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja müügisalongis viibides ei ole võimalik (täiendava pingutuseta) aknakleebisega tutvuda, arvestades tähtede suurust (vt fotod tl 40-43 ) ja asjaolu, et need on akendele paigutatud suunaga väljapoole. Seega ei saa aknakleebis olla mõeldud teabeks müügisalongis viibivatele kaebaja klientidele, vaid on mõeldud väljastpoolt inimeste tähelepanu püüdmiseks.
41. Kaebaja on kaebuses (P 2.1.7) ja täiendavates seisukohtades (tl 93 pöördel) möönnud, et aknakleebis „Kasutatud autod“ on nähtav liiklejatele Mustakivi teel. Ka on vastustaja esitatud fotolt 05.03.2014 kell 09:42 sõidutee juurest (tl 43- vastuse lisa 4) tekst „Kasutatud autod“ selgelt nähtav. Seega ei ole suuremõõtmeliste tähtedega tekst „ Kasutatud autod“ suunatud üksnes kaupluse esist parklat kasutavatele kaebaja klientidele, vaid tekst on suunatud ka avalikkusele.
Kaebaja on esitanud kohtule fotod (tl 95-96) tõendamaks, et ajal, mil kinnistu piirile istutatud hekis olevad põõsad on lehes, ei ole kiri kaupluse aknal liikluses osalejale kergesti silmatav. Seega ikkagi möönab kaebaja, et tekst on liikluses osalejale nähtav. Kaebaja esitatud fotodelt ei nähtu, millal need on tehtud, samuti on fotod tehtud kaugelt, mistõttu ei saa neist teha järeldust, kas fotode tegemise ajal oli kaupluse vaateaknal vaidlusalune tekst olemas või mitte ja kui oli, siis millises ulatuses kasutatud autode müügisaali aknapinnal olev tekst on põõsaste lehesoleku ajal liiklejatele Mustakivi teelt nähtav.
42. Haldusasja materjalidest nähtuval oli kaupluse lähedale ja parklasse mitmes kohas üles pandud tulbad suunaviitadega: Müügisalong; Hooldus; Keretööd; Varuosad; Kasutatud autod. Samuti on kasutatud autode müügisaali kahele sissepääsule märgitud „Kasutatud autode müügisaal“ ja lahtioleku ajad (fotod tl 44-47), seega on kaebaja tähistanud selliselt kasutatud autode müügikoha. Arvestades, et suuremõõtmeliste tähtedega tekst „ Kasutatud autod“ on suunatud ka avalikkusele, saab asuda seisukohale, et sellise esitlusviisi peamiseks eesmärgiks on kasutatud autode müügi suurendamine. Aknakleebise „Kasutatud autod“ näol on tegemist piisavalt intensiivse üleskutsega kasutatud autode ostmiseks ning tegemist on seega reklaamiga. ReKS § 2 p 8 kohaselt on välireklaam muu hulgas avalikust kohast jälgitav reklaam.
43. RekS § 2 lg 2 loetleb rea erandeid, millal mingit teavet reklaamina ei käsitata, isegi kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab RekS § 2 lg 1 p-s 3 toodud tingimustele.
43.1 RekS § 2 lg 2 p 1 kohaselt ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning RekS § 2 lg 2 p-s 2 nimetatud teavet. Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 1 sätestab, et reklaamina ei käsitata majandusvõi kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (tarbijakaitseseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud teave). Vastavalt TKS § 4 lg-le 1 on tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning käesoleva seaduse § 10 kohase garantii kohta selle olemasolu korral, samuti hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja sellest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse, sealhulgas kauba või teenuse suhtes pretensiooni esitamise võimaluste kohta, pidades silmas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Kohus nõustub vastustajaga, et Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 hoone aknal avaldatud aknakleebis „Kasutatud autod“ TKS § 4 lg 2 nõutud teavet ei anna.
43.2 RekS § 2 lg 2 p 2 sätestab, et reklaamina ei käsitata majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandusvõi kutsetegevuse koht asub, ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandusvõi kutsetegevuse koht asub, ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Lisaks ei käsitata määruse § 1 lg 2 p 3 kohaselt reklaamina väljaspool ehitist asuva majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust määruse § 1 lg
2 p-des 1 ja 2 nimetatud teabega. Määruse nr 44 § 1 lg 1 p-st 6 tulenevalt on majandusvõi kutsetegevuse koht selline koht, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust.
Kohus nõustub vastustajaga, et Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 hoone aknal avaldatud aknakleebis „Kasutatud autod“ ei ole kaebaja tegevuskoha tähistus. Kaebaja ei tegele ainult kasutatud autode müügi või hooldusega, vaid ka uute autode ja mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügiga.
44. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud Tallinna Ettevõtlusameti 21.01.2014 korraldus nr 5- 1.5/21 õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks.
45. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, jääb kaebaja menetluskulude taotlus HKMS § 108 lõikest
1 tulenevalt rahuldamata. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Aili Maasik Kohtunik