3-14-50347/44 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50347 Haldusasi J.R.´i kaebus Kaarma Vallavalitsuse 28.02.2014 ettekirjutuse nr 9-2.3/74 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – J.R., volitatud esindaja Peeter Malve Vastustaja – Lääne-Saare vald (Kaarma valla üldõigusjärglane), esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Tühistada Kaarma Vallavalitsuse 28.02.2014 ettekirjutus nr 9-2.3/74. 2.

Mõista välja vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud summas 615 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 13.07.2015) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.02.2014 esitas X kinnistu omanik vallale taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks Mündi tänava veeja kanalisatsioonitorustike omaniku suhtes. 11.02.2014 informeeriti valda kanalisatsioonitorustiku avariist Mündi tänaval.

2. 28.02.2014 tegi Kaarma Vallavalitsus teavituse kaebajale ettekirjutuse tegemise kavatsuse kohta ning andis 10-päevase tähtaja seisukoha esitamiseks. Samal päeval tegi haldusorgan ettekirjutuse nr 9-2.3/74, milles kohustas likvideerima Mündi tänava veeja kanalisatsioonitorustiku avarii 3 tööpäeva jooksul ettekirjutuse kättesaamisest.

3. 06.03.2014 määras haldusorgan tasumisele sunniraha 650 eurot, kuna ettekirjutus oli täitmata.

4. 20.03.2014 esitas J.R. kaebuse halduskohtule ning palus esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohus peatas kaevatava haldusakti kehtivuse. Kaebuses esitatud kahes nõudes (tühistada teade ettekirjutuse tegemise kavatsuse kohta; tühistada 06.03.2014 hoiatus sunnivahendi rakendamise kohta) lõpetas kohus menetluse määrusega. Asjas toimus kohtuistung 17.02.2015. 26.02.2015 vahetus asja menetlev kohtukoosseis. Menetlusosalised teavitasid kohut, et ei soovi eelmise kohtukoosseisu poolt tehtud menetlustoimingute kordamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja palub tühistada kaevatava ettekirjutuse, kuna ta ei saa olla ettekirjutuse adressaadiks. Kaebuse kohaselt ehitas kaebaja välja tsentraalsed insenervõrgud Mündi tänaval ja tänava enda, kuid andis nii tänava kui vaidlusaluste veeja kanalisatsioonitrasside omandiõiguse vallale üle 06.06.2006. Ehitusregister ei sisalda kandeid selle kohta, et J.R. oleks vaidlusaluste torustike omanik. 21.11.2001 kooskõlastatud detailplaneeringu kohaselt kulgeb planeeritud torustik tänava ääres paikneval teepeenral, mis kuulub teemaal asuva rajatisena teeseaduse § 2 lg 2 p 1 kohaselt tee koosseisu. Ehitamise käigus on tekkinud ca 0,5 meetrine nihe trassi asukoha osas, mille kohta koostas kaebaja enne 06.06.2006 lepingu sõlmimist vallale asukohaplaani. Lepingu sõlmimisel oli vald otseselt huvitatud nii tee kui trasside tasuta üleandmisest vallale ning notar selgitas tehingu tegemisel, et tsentraalsed insenervõrgud lähevad kinnistu oluliste osadena üle kinnistu tulevasele omanikule ilma, et neid lepingus eraldi mainitaks. Pärast 06.06.2006 lepingu sõlmimist lõpetas J.R. teenuselepingud Eesti Energia AS-ga ja AS-ga Kuressaare Veevärk ning andis vallale üle pumbajaama koos elektrikilbiga. Pumbajaam koos torustikuga on ehitisena üks tervik ega saa kuuluda erinevatele isikutele. Kaarma Vallavalitsus väljastas vaidlusalustele torustikele kasutusloa 14.11.2005, millega on lugenud trassid kasutuskõlblikuks ja normidele vastavaks.

13.06.2014 kaebuse täienduses kaebaja leiab, et ettekirjutuse tegemise teade ja ettekirjutus tehti samal päeval ilma kaebajale mõistlikku aega jätmata ning talle saadeti esmalt ettekirjutus ja seejärel teade.

Kohtuistungil (tlk 137 pöördel) selgitas kaebaja, et ettekirjutus on õiguslikult ja faktiliselt põhjendamata. Trass on valmis ning sellele on valla poolt väljastatud kasutusluba. Trassid on ka hetkel toimivad. Ohtu ei ole tuvastatud. Mündi 12 ummistuse põhjust ei ole välja selgitatud ning on arusaamatu, milles rikkumine seisneb. Sunniraha suurust ei ole põhjendatud.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

6.1 Vastustaja vastuse kohaselt tingis kaevatava ettekirjutuse andmise 04.02.2014 teade X kinnistu omanikult ning vallani 20.11.2013 jõudnud teave, et Mündi tänava kanalisatsioonitorustiku avarii takistab veeja kanalisatsioonitorustiku kasutamist. Samuti on vastustaja pikemat aega pidanud kaebajaga dialoogi torustikuga seotud probleemide ja nende võimalike lahenduste üle. Seetõttu oli kaebaja teadlik kõikidest motiividest ja põhjendustest, mis tingisid tema trasside omanikuna käsitlemise ja just kaebajale ettekirjutuse tegemise.

Ehitusseaduse (EhS) § 61 lg 1 p 1, p 9 ja p 10 alusel võib ehitusjärelevalvet teostav isik teha ettekirjutuse kui ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust, ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või kui ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele. Vastustaja arvates on torustiku kasutamise käigus tuvastatud, et torustike normaalne ekspluatatsioon ei ole tagatud. Märkusi on esitanud nii tarbijad kui teenuse osutaja (AS Kuressaare Veevärk). Viimati nimetatu on novembris 2013 teostanud trasside tehnilise seisundi kontrolli ja vallale esitatud 20.11.2013 kasutusloa tühistamise taotlusest võib järeldada, et trassid on ohtlikud keskkonnale ega vasta nõuetele (trasse ei ole võimalik otstarbekalt kasutada). Selliste trasside kasutamine võib tekitada kahju ka teenuse tarbijate varale. Ka kaebuse esitaja on kaebuses möönnud, et trasside läbilaskevõime osas on probleeme. Seega ei saa olla vaidlust, et trassid ei vasta kehtestatud nõuetele ning on ohtlikud. Vaidlusalused trassid ei ole ehitatud vastavalt detailplaneeringule ning ehitamiseks puudus ehitusprojekt. Trassid on käesoleval hetkel sisuliselt kasutamiskõlbmatud. EhS § 61 lg 4 p 1 ja p 3 alusel juhib ehitusjärelevalve teostaja tähelepanu õigusrikkumisele ja kohustab viima ehitise nõuetele vastavaks või tegema ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Vastustaja on kohustanud kaebajat likvideerima veeja kanalisatsioonitorustike avariid.

6.2 Mündi tänav ja vaidlusalused trassid paiknevad erinevatel kinnistutel. 06.06.2006 lepingu kohaselt andis kaebaja vallale üle kinnistud, mh kinnistu nimega Mündi tänav koos kinnistu oluliseks osaks olevate päraldistega. Kaebaja möönab kaebuses, et vaidlusalused trassid ei paikne detailplaneeringu kohaselt ega paiknenud ka viidatud lepingu sõlmimisel Mündi tänava kinnistul. Seega ei saa 06.06.2005 leping hõlmata Mündi tänaval mittepaiknevaid trasse. Trassid paiknevad valdavas ulatuses Mündi tänava kinnistuga piirnevatel kinnistutel. Üksnes trassi läbiviigud läbivad paiguti Mündi kinnistut, mis ei muuda trasse Mündi kinnistul paiknevateks. Trasside paiknemine teepeenral ei määra nende omandiõigust. Kinnistusraamatu andmetel on Kaarma vald X kinnistu omanik. Puudub vaidlus, et kaebaja on trassid ehitanud. Vastustajale neid üle antud ei ole. Ühisveevärkja kanalisatsioon ei pea kehtiva õiguse kohaselt olema avalik-õigusliku isiku omandis. Kaebaja on tunnistanud omandiõigust trassidele ning 27.09.2010 kinnituskirjas andnud nõusoleku korraldada trasside ehitamine tee maa-alale. Tõendamata on kaebaja väide, et vastustaja on pidanud varem trasse endale kuuluvaks.

6.3 24.10.2014 vastuses vastustaja selgitab, et kaevatava ettekirjutusega samal päeval tehtud teade puudutas teist haldusmenetlust.

6.4 Kohtuistungil (tlk 137-138) selgitas vastustaja, et vald ei ole vaidlusalustele trassidele väljastanud ehitusluba ning kasutusluba on õigusvastane, kuid selle tühistamine tooks kaasa Mündi tänava kanalisatsiooni ja veeta jäämise. Trassi mittevastavus on tuvastatud selle kaudu, et trass ei toimi, probleem ei ole üksnes ühekordses ummistuses. J.R. saab asendada torustiku ning paigaldada võimsama pumba.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Pooltel on vaidlus selles, kes on Kudjape külas Mündi tänava ääres (lõigul K3-K14, tlk 91 teostusjoonis) asuva veeja kanalisatsioonitorustiku (edaspidi ka torustik või trassid) omanik ehk kas kaevatav ettekirjutus on tehtud õigele adressaadile. Samuti on vaidlus selles, kas ettekirjutus on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud.

8. Kohus leiab, et ettekirjutus on tehtud õigele adressaadile (ehitise omanikule), kuna kohalik omavalitsus ei ole kaebajalt vaidlusaluseid torustikke üle võtnud ning kaebaja ei väida, et need kuuluksid elamumaa kinnistute omanikele, kelle maal torustik paikneb, st kaebaja kui torustiku ehitaja ei ole neid kinnistute müümisel pidanud lepingu esemeks ega üle andnud. Kaebaja ehitatud torustik on jäänud võõrale krundile ning võõra kinnisasja kasutamise küsimus on krundi omanikega kokku leppimata.

8.1 Kaebaja väidab, et pidi andma trassid üle vallale ja seda ka tegi 06.06.2006 kinnistute tasuta üleandmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (tlk 13-15).

8.2 Pooltel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja on vaidlusaluse veeja kanalisatsioonitorustiku ehitanud ehitamise ajal temale kuulunud maale. Kaebaja ei väida, et elamumaa kinnistud omandanud isikud oleksid omandanud ka sellel asuva tsentraalse torustiku lõigu, mis asub nende kinnistul.

8.3 Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole tõendanud, et vaidlusalune torustik oleks olnud 06.06.2006 notariaalse lepingu esemeks. Kaebaja tugineb sellele, et torustik läks üle koos kinnistuga, kuid ei vaidlusta asjaolu, et torustik ei asu Mündi tänava kinnistul. Kaebaja kinnitab asjaolu, et torustiku asukoht ei vasta detailplaneeringule (DP trasside skeem, tlk 167). Asjaolu, et vastustaja kui ehitusjärelevalve teostaja lasi trassid ehitada vastuolus detailplaneeringuga ei muuda trasse valla omandisse kuuluvaks. Seega on õige vastustaja väide, et vaidlusalune torustik jäi kaebaja omandisse, kuna see ei asunud vallale üle antud Mündi tänava kinnistul. Vee ja elektri teenuselepingute sõlmimine tõendab seda, kes kellele teenust osutas, mitte torustiku omandiõigust. Teenuseleping sõlmitakse teenuse kasutajaga. Notari poolt väidetavalt antud selgitused 06.06.2006 lepingu sõlmimisel puudutasid kaebaja enda väite kohaselt kinnistu oluliseks osaks olevaid insenertehnilisi võrke, mitte üleantavast kinnistust väljaspool asuvat insenertehnilist võrku. Lepingu teiseks pooleks olnud kohalik omavalitsus kaebaja väidet kõnealuse lepinguga torustike vallale üleandmise osas ei kinnita. Kuna torustik ei asu kaebaja enda kinnitusel detailplaneeringukohases asukohas ehk teemaa kinnistul (Mündi tänava kinnistu), siis oleks lepingus pidanud väljaspool üleantavat kinnistut asuva torustiku ülendamise kirja panema. Praegusel juhul leping sellist kokkulepet ei sisalda. Lepingu esemena on punktis 1.5 märgitud kinnistu nimega Mündi tänav koos selle oluliste osade ja päraldistega. Leping sai hõlmata osi ja päraldisi asjaõigusseaduse tähenduses, mitte teeseaduse tähenduses. Seega kanalisatsioonija veetrassi teostusjoonise (tlk 91) kohaselt teepeenral asuv, kuid Mündi tänava kinnistu piirest välja jääv torustik lepingu esemeks ei olnud.

Kaebaja väide, et tema mõistis lepingut teisiti, ei ole usutav lepingu selgusest tulenevalt ja arvestades, et kaebaja tegeles piirkonnas kinnisvaraarendajana, kellelt võib eeldada keskmise inimesega võrreldes suuremaid teadmisi. 27.09.2010 kinnituskiri (tlk 57) ning selle tagasivõtmise avaldus (tlk 73) olulist tähtsust ei oma, kuna lepingu ese on lepingus endas selgelt määratletud ning tegemist on pigem poolte tüli lahendamisele suunatud dokumentidega. Kinnistusraamatu kande kohaselt (tlk 56) on Kaarma vald 06.06.2009 asjaõiguslepingu alusel transpordimaa kinnistu Mündi tänav omanik. Vaidlusalused trassid asuvad aga Mündi tänava kinnistuga piirnevatel kinnistutel. Kaebaja väide trasside suulise kokkuleppe alusel üleandmisest (tlk 137 pöördel, kohtuistungi protokoll) on paljasõnaline.

8.4 Kasutusloa väljastamine kaebaja taotluse alusel enne 06.06.2006 lepingu sõlmimist ei viita sellele, kes oli vaidlusaluste trasside omanik pärast lepingu sõlmimist.

8.5 Kuna torustik on lõikude kaupa ühendatav ja lahtivõetav tehnorajatis, siis ei ole iseenesest välistatud, et mingil osal trassist võib olla erinev omanik. Kuigi torustikku ja pumplat kasutatakse funktsionaalselt koos, võivad ka need kuuluda erinevatele omanikele.

8.6 Arusaamatu järelduse on kaebaja teinud asjaolust, et ehitusregistris ei ole tema kohta omaniku kannet (tlk 19). Sellest ei saa järeldada, et trassid kuuluksid vallale. Ehitusregister ei tõenda omandiõigust.

9. Kohus leiab, et kaevatav ettekirjutus tuleb tühistada, kuna see on õiguslikult ja faktiliselt põhjendamata ning sisulise kohtuliku kontrolli teostamine ei ole seetõttu kohtumenetluses võimalik. Vastustaja on asunud kohtumenetluses esitama õiguslikke ja faktilisi aluseid ja tõendeid ettekirjutuse tegemisel väidetavalt aluseks olnud faktiliste asjaolude kohta. Sealjuures on osa dokumentaalseid tõendeid koostatud peale ettekirjutuse tegemist. Kohtu arvates ei ole antud juhul võimalik veenduda, millised olid ettekirjutuse tegemise ajal selle aluseks olevad faktilised asjaolud; kuidas asjaolusid kontrolliti ja millised tõendid selleks koguti.

9.1 Kaevatavas ettekirjutuses (tlk 10) viidatakse vallavalitsusele piirkonna elanikult 11.02.2014 laekunud infole kanalisatsioonitorustiku avarii kohta ning 04.02.2014 taotlusele algatada järelevalvemenetlus trasside viimiseks nõuetekohaseks. Samuti väidetakse, et vald on korduvalt informeerinud kaebajat kanalisatsioonitorustike olukorrast ja probleemidest ekspluateerimisel, mis tulenevad ehitusvigadest. Seega võib järeldada, et vald väitis avarii olemasolu ning seda, et avarii põhjuseks on ehitusvead. Vald kohustas ettekirjutuse resolutsioonis 3 tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamisest veeja kanalisatsioonitorustiku avariid likvideerima.

Kohus leiab, et vastustaja viited eelnevatele arutamistele trasside teemal on asjakohatud, kuna kaevatavas ettekirjutuses ei sisaldu ühtegi konkreetset viidet varasemalt koostatud dokumentidele (protokollid, päringud, märgukirjad vm), milles sisalduvad asjaolud ja põhjendused saaks lugeda haldusakti osaks. Kaevatavast ettekirjutusest ei nähtu, kus täpselt, millal ning kuidas on vald ehitusjärelevalve käigus tuvastanud avarii; kas tegemist oli üksnes kanalisatsioonitorustiku avariiga või ka veetorustiku avariiga; kuidas on vald ehitusjärelevalve käigus tuvastanud Mündi tänava veeja kanalisatsioonitorustiku ekspluateerimise probleemid ning selle, millest ekspluateerimise probleemid on tingitud. Ettekirjutuses märgitakse, et torustike ehitamisel on tehtud vigu. Ettekirjutusest ei nähtu, milles ehituslikud vead seisnevad. Haldusorgan ei ole tellinud ekspertiisi ega ole selleks kohustanud ka ettekirjutuse adressaati ei vaidlusaluses ega mõnes varasemas ettekirjutuses. Vastustaja ei ole järelevalvemenetluses nõudnud välja AS Kuressaare Veevärk poolt teostatud uuringu materjale, et nende põhjal kontrollida, millest on ekspluatatsiooni probleemid tingitud ning millisteks toiminguteks tuleks ettekirjutuse adressaati kohustada ning milline oleks eeltoodust tulenevalt mõistlik tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks. On ilmne, et avarii likvideerimine näiteks torustiku puhastamise teel ning torustiku ümberehitamine läbilaskevõime parandamiseks on oluliselt erineva mahu ja kestvusega tööd. Mida antud juhul pidi kaebaja tegema väidetava avarii likvideerimiseks (sealjuures nii kanalisatsiooni kui veetorustiku osas), seda kaevatavast ettekirjutusest ei selgu. Samal päeval kaebajale saadetud teade ettekirjutuse tegemise kavatsuse kohta (tlk 11) ning menetlusosaliste varasem (ettekirjutuse eelne) kirjavahetus süvendab ebaselgust veelgi.

Kohtumenetluses vastustaja poolt väidetu kohaselt tehti ettekirjutus seoses 11.02.2014 aset leidnud ummistusega. Vastustaja viitab AS Kuressaare Veevärk 06.05.2015 teatele (tlk 181), milles märgitakse, et 12.02.2014 teatas AS Kuressaare Veevärk, et ei saa kanalisatsioonitorustiku avariid likvideerida, kuna torustik ei kuulu neile ja tegelik omanik ei ole teada. Küll on Mündi tn 12 omaniku soovil tellitud kanalisatsioonitorustiku videouuring, mis teostati 12.03.2014 ja millest selgus, et ummistus on suure tõenäosusega põhjustatud torustiku halvast tehnilisest seisundist ja arvatavatest vigadest torustiku ehitamisel. 12.02.2014 vastuskirjas Mündi 12 kinnistu omanikule on AS Kuressaare Veevärk teavitanud, et ei saa kanalisatsioonitrassi avariid likvideerida, kuna trass ei kuulu AS-le Kuressaare Veevärk (tlk 180). Asjakohased ei ole peale kaevatava ettekirjutuse tegemist kogutud tõendid (tlk 181-188), mistõttu kohus ei arvesta neid otsuse tegemisel. Neid tõendeid saab haldusorgan kasutada uue ettekirjutuse tegemisel.

Kohtule esitatud AS Kuressaare Veevärk 20.11.2013 avaldusest (tlk 51) nähtub, et: „teostatud on trasside tehnilise seisundi põhjalik uuring, mille tulemusena on selgunud, et eelkõige piirkonna kanalisatsioonitrassid on seisundis, mis välistavad nende edasise ekspluateerimise”. Avalduses palutakse tühistada Mündi tänava veeja kanalisatsioonitrasside kasutusluba. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et vastustaja oleks kasutusloa kehtetuks tunnistanud või viidatud avalduse alusel kehtetuks tunnistamise menetlust alustanud. Samas väidab vastustaja kohtumenetluses, et torustik on praktiliselt kasutuskõlbmatu ja ohtlik. AS Kuressaare Veevärk aga osutab senini teenust vaidlusaluse torustiku kaudu. Vastustaja on ilma ise asjaolusid kontrollimata, andnud üldsõnalise ettekirjutuse avarii likvideerimiseks. Umbmäärane viide korduvale teavitamisele probleemidest ei võimalda tuvastada, millised asjaolud olid konkreetselt ettekirjutuse andmise aluseks. Kuna ettekirjutuses ei ole täpselt viidatud ka kohaldatavale normile, siis ei ole võimalik seostada faktilisi asjaolusid normist tulenevate kohustustega.

Kohtule jääb esitatud dokumentide ja seisukohtade põhjal mulje, et vastustaja ei tea isegi, millistel asjaoludel ja õiguslikel põhjendustel on ettekirjutus tehtud, millist eesmärki sooviti saavutada ning milliseid menetlusi kaebaja suhtes alustati. Igal juhul ei ole ettekirjutuse faktiline alus arusaadav ja kohtulikult kontrollitav.

9.2 Ettekirjutuse õiguslike alustena on toodud EhS § 3, § 29, § 61 ja 68 (ettekirjutuse ajal kehtinud). Viidatud ei ole ühegi paragrahvi puhul selle lõikele ja punktile. Näiteks EhS § 3 sätestab ehitisele esitatavad nõuded. Ettekirjutusest ei nähtu, millisele EhS §-s 3 toodud nõudele ehitis ei vasta. EhS §-s 29 on toodud ehitise omaniku kohustused ja õigused. Ka sellele paragrahvile viidates ei ole täpsustatud, millise kohustuse täitmata jätmist kaebajale ette heidetakse. Kui tegemist oleks üksnes ummistuse kõrvaldamise kohustuse panemisega, siis jääb üldse arusaamatuks viitamine ehitisele ettenähtud nõuetele.

Ehitusjärelevalve korras ettekirjutuse tegemine on reeglina kaalutlusotsus, mille tegemiseks tuleb otsustajal koguda piisavalt informatsiooni. Kaalutlusotsus peab olema põhjendatud selliselt, et nii haldusakti adressaat kui kohus saaksid hinnata haldusakti sisulist õiguspärasust.

Vaidlusalune ettekirjutus ei vasta elementaarsetele põhjendamise nõuetele.

9.3 HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Sisaldama õiguslikku ja faktilist alust ning kaalutlusotsus haldusorgani kaalutlusi (HMS § 56 lg 2, 3).

Riigikohtu ulatuslik praktika haldusaktide põhjendamise kohta on kokkuvõtvalt järgmine: 06.10.1995 lahendis asjas nr III-3/1-26/95 märgitakse, et haldusakti peab põhjendama, sest ainult nii on tagatud akti sisuline kontrollitavus. 30.05.1997 lahendis asjas nr 3-3-1-14-97 märgitakse, et haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on seadusevastane seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. 07.11.1997 lahendis asjas nr 3-3-1-30-97 leitakse, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt nt RKHK 29.11.2012 otsust asjas nr 3-3-1-29-12, 14.12.2012 otsust asjas nr 3-3- 1-33-12, RKHK 28.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-49-14).

10. Kuna kaevatava haldusakti sisulise õiguspärasuse kontrollimine motiveerimise nõuete olulise rikkumise tõttu võimalik ei ole, tuleb kaebus rahuldada ja kaevatav haldusakt tühistada.

11. Kohus märgib täiendavalt, et kaevatava haldusakti tühistamine ei välista uue ettekirjutuse tegemist. Uue ettekirjutuse tegemisel tuleks hinnata muuhulgas kaebaja väidet, et trasside läbilaskevõime võib olla vähenenud põhjusel, et vallavalitsuse initsiatiivil on elamukvartalit laiendatud ja varasemalt projekteeritud torustik ei saanud sellega arvestada ja võib olla seetõttu läbilaskevõimelt sobimatu. Ettekirjutuses tuleb välja tuua, milles ehitise nõuetele mittevastavus seisneb ning mida ettekirjutuse adressaat peab ehitise nõuetele vastavaks viimiseks tegema. Kui on ekspertiisi vajadus, siis saab haldusorgan kaebajat selleks kohustada. Kui probleemi lahendamiseks on vajalik taotleda uut ehitusluba, siis tuleb ka seda märkida. Sõltuvalt ettekirjutuse eeldatavast alusest tuleb kaaluda ka kinnistute omanike, kelle kinnistutel torustik paikneb, menetlusse kaasamist. Samuti tuleb ettekirjutuses vajalike tööde mahtu arvestades määrata selle täitmiseks mõistlik tähtaeg. Kuna vastustaja on 30.04.2015 menetlusdokumendis võtnud omaks, et reoveepumpla asub Mündi tänava maa-alal, siis tuleb hinnata, kellele saab kohustusi panna pumplaga seoses. Kehtiv kasutusluba tuleb tunnistada kehtetuks, kui ehitis, millele see on antud likvideeritakse ja/või viiakse teise kohta või kui ehitise kasutamine juba praegu on ohtlik (mida kaevatavas ettekirjutuses ilma põhjendusi esitamata väidetakse).

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kui on esitatud tähtaegselt menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1).

12.1 Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt summas 30 eurot (tlk 20, maksekorraldus). 30.04.2015 taotluses taotleb kaebaja riigilõivu väljamõistmist vastustajalt üksnes 15 euro ulatuses. Seega lahendab kohus taotluse soovitud ulatuses. Kohus käsitleb nõuet esialgse õiguskaitse eest riigilõivu väljamõistmise taotlusena ning mõistab vastustajalt välja 15 eurot. Kaebuse eest tasutud riigilõiv jääb kaebaja enda kanda, sh nõuete osas, milles menetlus lõppes määrusega.

12.2 Kaebaja õigusabikulude nõue on summas 2832 eurot. Arved on koostatud 15.01.2015, 10.02.2015, 19.02.2015 (tlk 154, 156, 157). Tasumise kohta on esitatud kassa sissetuleku order (tlk 158, 159) ja konto väljavõte (tlk 160).

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 108 lg 2 kohaselt arvestatakse kulude väljamõistmisel kaebuse rahuldamise proportsiooni.

Käesolevas asjas esitati kaebus kolmes nõudes, millest kahe osas lõpetati menetlus määrusega alusel, mis ei võimalda vastustajalt menetluskulusid välja nõuda. Kohtuistungil arutati kahte nõuet, millest ühe osas lõpetas kohus menetluse 21.05.2015 kaebaja loobumise tõttu. Kaebaja esitatud taotluses, menetluskulude nimekirjas ega kuludokumentides ei ole välja toodud, milline on iga nõude osa menetluskuludest. Seega kohus jagab õigusabikulude summa kolmega (2832:3=944) ning hindab rahuldatud nõude osas õigusabikulu põhjendatust. Kohtu hinnangul oli tegemist lihtsa ja vähemahuka õigusvaidlusega, kus vajas hindamist, kas haldusaktis on selle sisulise õiguspärasuse hindamiseks vajalikud õiguslikud ja faktilised põhjendused ning kas adressaat on õige. Kohtu hinnangul ei saanud sellises vaidluses keskmise kvalifikatsiooniga õigusabi andjal kuluda rohkem kui 7,5 tundi (sh istungi aeg), mistõttu on põhjendatud õigusabikuluks 600 eurot (7,5hx80eur).

Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kokku 615 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann