2-14-60129/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-60129

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu isaduse vaidlustamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Hageja lepinguline esindaja advokaat Raivo Bergson (e-post

raivo@bergson.ee)

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht

XXX; e-post XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk

(indrek@sirk.ee)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XXX hagi XXXvastu isaduse vaidlustamise nõudes.

2. Jätta kummagi poole menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

XXX(hageja) esitas 01.11.2014 Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu tuvastamaks, et

13.09.2005 sündinud XXX ei põlvne hagejast. Hagiavalduse kohaselt on XXX isana

sünnitunnistusele kantud XXX. Hageja kooselu kostja seadusliku esindaja XXXlõppes faktiliselt

2008. aasta juunis. Pärast kooselu lõppemist jäi kostja elama oma emaga. Hagejalt on kohtu

kaudu välja mõistetud elatis kostja ülalpidamiseks. Kostja seaduslik esindaja esitas kohtusse ka

avalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Hageja sõbrad on teinud pidevalt

vihjeid selle kohta, et XXX võib mitte olla hageja bioloogiline laps. Käesoleva aasta kevadel

avaldas hageja pikaajaline sõber, et XXX ei ole kindlalt hageja laps. XXX oli ajal, mil ta

hagejaga tutvus ja kooselu alustas veel teinegi suhe. Vestlusest sõbraga on hagejal tekkinud

tõsine kahtlus, et sõbra poolt räägitu vastabki tegelikkusele. Hagejal ei ole kostjaga kunagi

emotsionaalset sidet ega lähedustunnet tekkinud. Lapse ema ei ole pärast hagejast eraldi elama

asumist hageja ja kostja suhtlemist toetanud. Hageja ei ole märganud ka mingeid sarnasusi enda

ja lapse välimuses.

Vastuseks kostja taotlusele aegumise kohaldamiseks leiab hageja, et hagi isaduse

vaidlustamiseks on esitatud õigeaegselt ning see ei ole aegunud. Hageja ei vaidle vastu kostja

esindaja esile toodud asjaoludele, et esitaski lapse ema mõjutamiseks kohtule hagi isaduse

vaidlustamiseks, kuid tegelikku kavatsust isadust vaidlustada hagejal polnud. Pärast poolte

kooselu lõppemist alustas XXX kooselu hageja pinginaabriga, kellega ta hageja teada elab

siiani. XXX elukaaslane avaldas hageja ja XXX elukaaslase ühisele heale sõbrale, et XXX

väitis, et XXX ei ole hageja bioloogiline laps ning lapse tegelikku isa ei tea XXX ilmselt isegi.

Hageja sai sellest oma hea sõbra vahendusel teada käesoleva aasta kevadel. Põlvnemise

tuvastamise nõude esitamine ei ole ajendatud üksnes hageja vastu esitatud elatise nõudest, vaid

hageja soovist tekkinud olukorras selgusele jõuda.

Kostja seisukoht ja taotlus aegumise kohaldamiseks

Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub see jätta rahuldamata. Kostja taotleb vaheotsuse

tegemist ja aegumise kohaldamist isaduse tuvastamise nõudes tulenevalt perekonnaseaduse

(PKS) § 93 lg 1. Tsiviilasjas nr 2-08-54228 XXX hagis XXX vastu elatise nõudes esitas

XXX17.03.2009 vastuse hagile ning vastuhagi isaduse tuvastamiseks. 09.10.2009 määrusega

keelduti Raimond Kuke vastuhagi XXX vastu vanema kande vaidlustamiseks menetlusse

võtmast, kuna XXX ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks vastuhagis puudusi. XXX

esitas tsiviilasjas nr 2-08-54228 kahel korral isiklikult allkirjastatud vastused mille kohasel sai ta

alles septembris 2008 teada, et ta ei ole lapse isa. Hageja oli hagiavalduses esitatud asjaolust, et

ta ei ole lapse isa, saanud teadlikuks hiljemalt septembris 2008. Hageja on esitanud varasemalt

hagiavalduse

isaduse

tuvastamise

nõudes,

mida

kohus

ei

võtnud

menetlusse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 6 sätesta, et kui kohus keeldub hagiavalduse

menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust, ei ole esitatud ja hagi ei

ole olnud kohtu menetluses. Seega ei saa kostja tugineda hagi menetlusse võtmisel sellele, kui

hagiavalduse menetlusse võtmist keelavale asjaolule. Samas ei pikenda see ka hageja

aegumistähtaega, mis on käesolevaks ajaks möödunud.

Kohtuotsuse põhjendused

Käesolev otsus käsitleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 järgi ainult hagi

aegumist.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 13.09.2005 sündinud XXX sünniakti on emana kantud

XXX ja isana XXX. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagi on aegunud ja samuti selles, kuna

sai hageja teada isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist

arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

XXX esitas 15.08.2008 maksekäsu kiirmenetluses Harju Maakohtule avalduse hagejalt lapse

ülalpidamiseks elatise saamiseks. Kostja on tõendanud, et XXX esitas 14.10.2008 maksekäsu

kiirmenetluses vastuväite, mille kohaselt sai XXX alles teada, et tegelikult ta ei ole XXX isa.

Seoses XXX vastuväitega anti 22.10.2008 määrusega elatise nõue üle hagimenetlusse.

Hagimenetluses esitas XXX17.03.2009 vastuse hagile ning vastuhagi, milles märgib, et alles

septembris 2008 sai ta teada, et tegelikult ta ei ole lapse isa ning palub tunnistada XXX

sünniaktis olev kanne isa kohta ebaõigeks. Vastuhagi jäeti menetlusse võtmata, kuna XXXei

kõrvaldanud puudusi. Seega on tõendatud kostja väited, et hageja sai juba 2008. aastal teada, et

ta ei ole lapse isa. Hageja väidab, et ta sai alles käesoleva aasta kevadel, so 2014. aasta kevadel

teada, et ta ei ole lapse isa. Hageja soovib nimetatut tõendada tunnistaja ütlustega (s.o hea sõbra

ütlustega). Hageja hea sõbra ütlused, ei saa kohtu hinnangul olla usaldusväärseks allikaks

asjaolude tõendamisel. Kostja on esitanud kohtule dokumentaalsed tõendid, kus on sõnaselgelt

kirjas, et ta sai septembris 2008 teada, et tegelikult ta ei ole lapse isa.

Eeltoodust tulenevalt olid isaduse vaidlustamist tingivad asjaolud hagejale teada juba 2008 aasta

septembris. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis

on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või

toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Samal

seisukohal on ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-111-12 p-is 19, mille kohaselt tuleb

asjaoludest teadasaamise faktile anda PKS § 210 lg 2 järgi selline tähendus, nagu seda nägi ette

sel ajal kehtinud perekonnaseadus. Seega tuleb lähtuda isaduse vaidlustamise aluseks olevatest

asjaoludest teadasaamise ajal kehtinud seadusest. Enne 1.07.2010 kehtinud PKS § 44 lg 1

kohaselt lapse sünniaktis kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta

päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Käesolevas asjas on

tõendamist leidnud, et hageja sai isaduse vaidlustamise asjaoludes teada septembris 2008. Kostja

on esitanud aegumise vastuväite. Eeltoodust tulenevalt on kuni 1.07.2010 kehtinud PKS § 44 lg

1 alusel XXX hagi aegunud.

Riigikohus on ühtlasi ka märkinud, et lisaks tuleb arvestada, et kehtiva PKS § 210 lg 1 järgi

tuleb perekonnaõiguslikele suhetele alates 1.07.2010 kohaldada kehtivat perekonnaseadust. Ka

juhul, kui isaduse vaidlustamise asjaolud said isikule teatavaks enne 1.07.2010 ja sellest

tulenevalt on kohustatud isikul õigus esitada aegumise vastuväide, tuleb pärast 1.07.2010

esitatud isaduse vaidlustamise nõuetele kohaldada ka kehtiva PKS § 93 lg-s 1 sätestatud nõuet

lõpetavat tähtaega. Sellist tähtaega saab kohaldada üksnes alates kehtiva perekonnaseaduse

jõustumist. Seega saab sellisel juhul isaduse vaidlustada ühe aasta jooksul arvates kehtiva

perekonnaseaduse jõustumisest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-111-12 p 19). Käesolevas asjas esitas

XXX isaduse vaidlustamise hagi kohtusse 01.11.2014. Kehtiva PKS § 93 lg 1 alusel isaduse

võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud

isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Seega on ka isaduse nõuet

lõpetav tähtaeg kehtiva PKS § 93 lg 1 kohaselt möödunud.

TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue)

seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud

isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Selleks et vältida nõude aegumist, tuleb see esitada

kohtule aegumistähtaja jooksul. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka

taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane

lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab

menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1¹ põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise

korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise

korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Eeltoodust tulenevalt tuleb

poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik