Legislator Case Law & Legislation
3-15-1097/15 AI generated

3-15-1097/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-15-1097/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(5)

Legislator headnote

AI generated

3-15-1097/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1(5)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(5)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1097 Haldusasi J. V. kaebus Põllumajandusministeeriumi kohustamiseks RESOLUTSIOON 1. Tagastada J. V. kaebus. 2. Edastada määrus teadmiseks Põllumajandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. J. V. edastas 04.10.2014 ja 14.10.2014 e-kirjadega Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) päringud, milles palus anda talle teavet selle kohta, milline firma või kodanik kasutas 2009. aastal põllumassiive, mis asuvad J. V. kinnistul.

PRIA vastas J. V. päringule 16.10.2014 ning edastas andmed kaebaja loetletud põllumassiivide kohta. Selle kohaselt on 2009. aastal põllumassiivile 51655049528 keskkonnasõbraliku majandamise toetust ja ühtset pindalatoetust taotlenud J. V. LAATSI TALU (äriregistri kood 10199793), toetust maksti summas 148,68 eurot. Põllumassiividele 51654939188, 51654987443 ja 51655081755 on 2009. aastal keskkonnasõbraliku majandamise toetust, ühtset pindalatoetust ja täiendavat otsetoetust põllukultuuridele taotlenud ning saanud OÜ MR MÄNNI (äriregistri kood 10305120), toetust maksti summas 5252,91 eurot. Põllumassiividele 51654916661 ja 51855120775 on 2009. aastal keskkonnasõbraliku majandamise toetust, ühtset pindalatoetust ja täiendavat otsetoetust põllukultuuridele taotlenud ning saanud OÜ MÕISAMA PM (äriregistri kood 11087702), toetust maksti kokku summas 2427,05 eurot.

2. 16.10.2014 esitas J. V. PRIA-le ja Põllumajandusministeeriumile taotluse nõuda maakasutajatelt (OÜ MR MÄNNI ja OÜ MÕISAMA PM) välja maakasutusõigust tõendavad dokumendid ning edastada need ka temale.

PRIA selgitas oma 16.10.2014 vastuses J. V. e-kirjadele, et PRIA käsutuses ei ole nõutud dokumente ning 2009. aastal ei kogunud PRIA sellekohast teavet, vaid kontrollis vajaduse korral dokumente kohapeal.

Põllumajandusministeerium esitas 23.10.2014 kaebajale vastuskirja, milles selgitas, et PRIA ei kogunud 2009. aastal nõutud dokumente ning puudub ka kohustus taotluste saamisel kontrollida maakasutusõigust iga taotluse ja taotleja kohta. Kontrolli teostatakse konkreetse ajendi olemasolul. PRIA-l puudub vajadus ja alus nõuda kaebaja nimetatud isikutelt vastavaid dokumente.

2(5) 3. J. V. esitas Põllumajandusministeeriumile 25.10.2014 teabenõude, milles soovis teada, kas PRIA teeb personaalset vahet teabenõude esitajate vahel ning miks ei ole PRIA väljastanud J. V. le vajalikku informatsiooni maakasutusõigust tõendavate dokumentide osas. Samuti soovis taotleja PRIA-lt nõutud dokumentide väljastamist.

Põllumajandusministeerium esitas J. V. 03.11.2014 täpsustatud vastuse teabenõudele, milles selgitas, et puudub alus arvata, et PRIA ei kohtle teabenõude esitajaid võrdselt. Põllumajandusministeerium nõustus oma vastuses PRIA seisukohtadega dokumentide väljastamata jätmise osas ning selgitas, et PRIA-l puuduvad soovitud andmed J. V. küsitud põllumassiivide kasutamise kohta ja puudub ka õigus nende andmete välja nõudmiseks OÜ-lt MR MÄNNI ja OÜ-lt MÕISAMA PM. Vastuses selgitati ka, et kuni 2012. aastani kehtinud põllumajandusministri 24.03.2010 määruse nr 36 „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“ kohaselt ei esitanud toetuse saaja taotlusvormil andmeid maakasutusõiguse kohta. Põllumajandusministri 27.02.2012 määruse nr 24 „Põllumajandusministri 24. märtsi 2010. a määruse nr 36 „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“ muutmine“ kohaselt on taotlejal kohustus märkida, mis alusel ta maad kasutab (omandiõigus või muu õiguslik alus), kuid taotleja ei esita PRIA-le maakasutusõigust tõendavaid dokumente. Vajaduse korral kontrollib PRIA seda kohapeal.

4. J. V. esitas 12.03.2015 Põllumajandusministeeriumile korduva teabenõude, milles palus selgitada maa õigusliku kasutamisega seonduvat, millise õigusregulatsiooni tõttu puudub PRIA-l õigus välja nõuda maakasutuse õiguslikku alust tõendavaid dokumente OÜ-lt MR MÄNNI ja OÜ-lt MÕISAMA PM.

Põllumajandusministeerium vastas J. V. korduvale teabenõudele 08.04.2015 vastusega, milles selgitas, et taotleja taotlus jäeti rahuldamata, kuna ta ei ole tõendanud maakasutusõigust ega esitanud vastavaid dokumente. OÜ MÕISAMA PM 2009. a toetuse taotluse osas selgitas Põllumajandusministeerium, et alates 2010. aastast on kaebaja saanud OÜ MÕISAMA PM põllumajandusmaa kasutusõiguse ning seega pole eelnevate aastatega seonduv asjakohane. OÜ MR MÄNNI osas ei ole PRIA-l kahtlust maa kasutusõiguse osas ning seetõttu ei ole ka kontrolli teostatud.

Täiendavalt selgitas Põllumajandusministeerium, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 artiklis 103 sätestatakse nimetatud määruse kohaselt rakendatavate kontrollimeetmete ja raamatupidamisarvestuse kontrollimise ning heakskiitmise raames edastatud või saadud teabe konfidentsiaalsuse alused. Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse omakorda määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 artiklis 8 sätestatud eeskirju. Nimetatud sätte alusel käsitletakse kogu käesoleva määruse alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset informatsiooni teabe vastu võtnud riigi siseriiklike õigusaktide ja vastavate ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate sätetega. Sellist teavet võib edastada üksnes ühenduse institutsioonides või liikmesriikides olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma ning ühenduse institutsioonid tohivad seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada ühenduse finantshuvide tõhus kaitse kõikides liikmesriikides.

Ka on avalikustamisele kuuluv info sätestatud sama määruse artiklis 111 ning reguleeritud meie siseriiklikus seadusandluses, so Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-ga 102.

3(5) Eeltoodust tulenevalt ei ole PRIA-l kohustust dokumentide kogumiseks kaebaja küsitud põllumassiivide kasutamise osas, samuti pole PRIA-l õigust nende andmete välja nõudmiseks ja osapoolte suhete vahendamiseks eelpool nimetatud ettevõtete osas.

5. J. V. esitas 28.04.2015 Tallinna Halduskohtule liitvõi kohustamiskaebuse Põllumajandusministeeriumile esitatud teabenõude vastuskirja peale. Kaebaja on seisukohal, et Põllumajandusministeerium ei ole tema korduvatele teabenõuetele, millest viimane oli esitatud 12.03.2015, rahuldavalt vastanud. Kaebaja sooviks oli saada Põllumajandusministeeriumilt ja PRIA-lt põllumaa õiguslikku kasutamist tõendavad dokumendid, mille alusel PRIA määras maa kasutajatele OÜ MR MÄNNI ja OÜ MÕISAMA PM toetuseid enam kui 16 000 euro ulatuses. Kaebaja selgitab, et kuna tema ei ole maa omanikuna nimetatud osaühingutega maakasutuslepinguid sõlminud, on nimetatud toetuste määramine ebaseaduslik. Antud osaühingud on keeldunud kaebajale maa eest rendiarveid tasumast ning seetõttu pöördus ka kaebaja teabenõuetega PRIA ja Põllumajandusministeeriumi poole.

6. Kohus jättis kaebuse 29.04.2015 määrusega käiguta kuna kaebuse nõue on ebaselge ning andis kaebajale tähtaja oma kaebuse nõude ja lõppeesmärgi selgitamiseks.

7. Kaebaja esitas kohtule 09.05.2015 selgituse, mille kohaselt on kaebaja soovinud esitada kohtule kohustamisnõude Põllumajandusministeeriumi kohustamiseks vastama kaebaja esitatud teabenõudele. Kaebaja eesmärgiks on saada vastus selle kohta, millisel alusel on PRIA määranud toetuse kaebuses nimetatud osaühingutele kaebaja omandis olevate põllumaade eest. Kaebaja ei tea, kas PRIA-l või Põllumajandusministeeriumil on sellekohased dokumendid olemas või ei.

8. Põllumajandusministeerium esitas kohtule 05.06.2015 vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et kaebaja on Põllumajandusministeeriumile ja PRIA-le esitanud korduvalt erinevaid märgukirju, selgitustaotlusi ja teabenõudeid tõstatades erinevaid küsimusi, millest kõik ei ole seotud küsimustega, millele vastati 08.04.2015 kirjaga nr 1.8-8/2304-2. Kaebaja 12.03.2015 esitatud järelepärimist käsitas Põllumajandusministeerium selgitustaotlusena, sest sisuliselt soovis kaebaja saada õigusalaseid selgitusi. Kuigi kaebaja soovis muu hulgas saada ka dokumente maakasutuse kohta, oli talle varem korduvalt selgitatud, et Põllumajandusministeeriumi ega PRIA käes ei ole selliseid dokumente, vaid vajadusel kontrollitakse dokumente kohapeal. Vastavasisulised selgitused on kaebajale esitanud kirjalikult PRIA 16.10.2014 ja Põllumajandusministeerium koos täiendavate põhjendustega 03.11.2014. Seega pidi kaebajale selge olema, et Põllumajandusministeerium ja PRIA ei valda dokumente, mille esitamist kaebaja nõudis.

Põllumajandusministeerium ei käsitanud kaebaja esitatud pöördumist PRIA tegevuse peale esitatud vaidena, kuna lähtudes HMS üldisest regulatsioonist tuleb vaided esitada lahendamiseks PRIA-le.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna asjast nähtuvate faktiliste asjaolude kohaselt ei ole kaebusega võimalik saavutada selle eesmärki. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebus oleks ka ilmselgelt perspektiivitu siis, kui kohus tunnistaks vastustajaks lisaks Põllumajandusministeeriumile või tolle asemel PRIA või lahendaks asjas vastustaja asendamisest tekkiva kaebetähtaja küsimuse kaebajale positiivselt. Kohtule ei nähtu asjas ühtegi muud nõuet, mille esitamisel oleks kaebajal võimalik oma õigusi halduskohtus kaitsta.

10. Kaebaja läbivaks sooviks on olnud saada põllumaa õiguslikku kasutamist tõendavad dokumente, mille alusel PRIA määras maa kasutajatele OÜ MR MÄNNI ja OÜ MÕISAMA PM toetused. Selles osas vastab kaebaja taotlus teabenõude tingimustele. PRIA ja Põllumajandusministeerium on kaebajale korduvalt vastanud, et selliseid dokumente kummagi võimaliku vastustaja valduses ei ole. Avali-

4(5) ku teabe seaduse (AvTS) § 9 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras. AvTS § 23 lg 1 p 2 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui ta ei valda taotletavat teavet ega tea, kes seda valdab, ning tal ei ole võimalik taotletava teabe valdajat kindlaks teha. PRIA ega Põllumajandusministeerium kaebaja soovitud teavet ei valda. Samuti puudub neil teave, et teine võimalik vastustaja võiks vastavat teavet vallata. Põllumajandusministeerium on ka teabenõude täitmisel kontrollinud, et PRIA-l vastav teave puudub. Kaebaja soovitud teave võiks olla olemas vaidlusalustel OÜ-l MR MÄNNI ja OÜ-l MÕI- SAMA PM, kuid tegemist ei ole teabevaldajatega, kellele oleks võimalik kaebaja teabenõue AvTS § 21 lg 1 alusel edastada ja kellel oleks kohustus AvTS alusel teabenõudele vastata. Seega on võimalikud vastustajad õigesti teabenõude täitmisest keeldunud. Teabe puudumise tõttu on kaebus ilmselgelt perspektiivitu.

11. AvTS § 9 lg 1 seob teabele juurdepääsu võimaldamise kohustuse üksnes selle teabega, mis on teabevaldaja valduses. AvTS ei kohusta teabevaldajat kaebaja soovitud teavet kolmandatelt isikutelt välja nõudma. Põllumajandusministeerium on ka kaebajale põhjendatult selgitanud, et ka juhul, kui vastav teave oleks Põllumajandusministeeriumi või PRIA valduses, tuleks selle kaebajale edastamisest keelduda.

AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Teabele juurdepääsupiirangu seadmine toimub reeglina teabe asutusesiseseks tunnistamisega (AvTS § 34 lg 2). Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks seaduses sätestatud muu teabe (AvTS § 35 lg 1 p 19). Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 101 lg 1 kohaselt on teabevaldaja on kohustatud tunnistama andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osaleva isiku ja tema taotluse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui käesolevas seaduses või Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kaebaja ei kuulu isikute ringi, kellel oleks õigus teabele juurdepääsuks ELÜPS § 101 lg 2 või AvTS § 38 alusel.

12. Vaidlusaluse teabe väljanõudmine võiks olla võimalik üksnes toetuste maksmisega seonduvas (haldus)menetluses juhul, kui sellise teabe väljanõudmine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, tema väidete tõendamiseks või uurimispõhimõtte täitmiseks. Sisuliselt oleks kaebajal võimalik vaidlustada kolmandatelt isikutelt andmete välja nõudmata jätmist üksnes siis, kui sellest oleks sõltunud kaebaja suhtes soodustava haldusakti tegemine, näiteks kaebajale toetuse andmine, või isikud oleksid osalised samas haldusmenetluses. Asjas esitatud seisukohtadest ei nähtu, et kaebaja oleks 2009. aastal taotlenud endale toetuste määramist samade põllumassiivide osas, milles taotlesid toetuse määramist OÜ MR MÄNNI ja OÜ MÕISAMA PM. Kui kaebaja küll taotles sellist toetust, kuid taotlus jäeti rahuldamata, oleks kaebaja pidanud taotlema vastava PRIA otsuse tühistamist. Arvestades toetuse taotlemisest möödunud aega ning seda, et võimalike vastustajate vastusest ei nähtu, et samade põllumassiivide osas oleks esitatud samal ajal konkureerivaid taotlusi, ei tee kohus kaebajale ettepanekut kaebuse muutmiseks. Kohus selgitas võimalust vaidlustada PRIA otsust ka oma 29.04.2015 määruses, millele vastates kaebaja selleks soovi ei avaldanud.

HKMS § 44 lg 1 alusel saab kaebaja kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebajal ei ole võimalik PRIA poolt toetuste andmise küsimuses pöörduda kohtusse avalikes huvides PRIA tegevuse õiguspärasuse kontrolliks või võimalike, teisi isikuid soodustavate kuid õigusvastaste haldusaktide tühistamiseks, kui see ei puuduta kaebaja õiguseid. Asjaolu, et OÜ MR MÄNNI ja OÜ MÕISAMA PM taotlesid 2009. aastal põllumassiividelt toetuseid ilma kaebaja väidete kohaselt maakasutusõigust tõendamata, ei saa rikkuda kaebaja õiguseid, kui kaebaja ise samade maamassiivide osas samaks perioodiks toetust ei taotlenud. Vaidlusaluste põllumassiivide osas toetuste taotlemist kaebaja ei väida ning seda ei nähtu ka vastustajate vastustest. Isegi siis, kui tuvastada OÜ-le MR MÄNNI ja OÜ-le MÕISAMA PM antud toetuse õigusvastasust, ei tähenda see, et kolmandatele isikutele makstud toe-

5(5) tus tuleks maksta kaebajale. Kaebaja ei väida, et ta oleks vastavate põllumassiivide osas toetust taotlenud. Ka isegi siis, kui kaebaja oleks toetust taotlenud, takistaks kaebajale toetuse maksmist asjaolu, et kaebaja suhtes on sellisel juhul tehtud keelduv otsus, mitte asjaolu, et PRIA ei ole vastavaid dokumente välja nõudnud.

Kuna kaebusest ja vastustajate materjalidest ei nähtu seda, et kaebajal tuleks soovitada vaidlustada PRIA otsust, millega keelduti kaebajale toetust maksmast samade põllumassiivide eest, mille eest OÜ-le MR MÄNNI ja OÜ-le MÕISAMA PM toetust maksti, ei tee kohus ka kaebuse muutmise ettepanekut.

13. Kaebaja 12.03.2015 n.ö teabenõude, millele Põllumajandusministeerium 08.04.2015 vastas, ülejäänud küsimused ei ole sisuliselt teabenõue, vaid selgitustaotlus. Teabenõudeks on see, kui isik soovib teabevaldaja käsutuses olevaid teavet (AvTS § 9 lg 1). Selgitustaotlus on aga isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; või taotleb õigusalase selgituse andmist riigiasutuse poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 ja § 3).

Kaebaja on selgitustaotluses küsinud järgmist (tl 11): - millise õigusregulatsiooni alusel puudub PRIA-l õigus nõuda välja maakasutuse õigust tõendavaid dokumente OÜ-lt MR MÄNNI ja OÜ-lt MÕISAMA PM; - kas PRIA rikkus seadust, et kaebajalt küsiti maakasutust tõendavaid dokumente, kuid OÜ-lt MR MÄNNI ja OÜ-lt MÕISAMA PM ei küsitud. Kumbki küsimus ei ole Põllumajandusministeeriumi valduses oleva teabe kohta, vaid selgituse küsimine Põllumajandusministeeriumi väljatöötatud õigusaktide ja PRIA tegevuse kohta. Seega on tegemist selgitustaotlusega. Põllumajandusministeerium on kaebaja küsimustele vastanud, sealjuures viidates ka oma eelnevale vastusele (tl-d 9 ja 15). Seega on kaebaja selgitustaotlusele vastatud. Kuna kaebaja soovitud tegevus on tehtud, puudub kohustamisnõude eeldus – vastustaja tegevusetus või keeldumine riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 kohaselt – ning kaebus on seega perspektiivitu.

Vastus selgitustaotlusele ei ole haldusakt, millega seataks isikule kohustus või keeld või antakse isikule õigus. Seega ei saa kaebaja taotleda sellise vastuse tühistamist. Selgitustaotluse vastuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks samuti kaasa mingil määral kaebaja õiguste kaitsele, kuna selle vastusega ei riivatud ega kahandatud kaebaja õiguseid. Samuti on välistatud vastusega kaebajale kahju tekitamine. Eeltoodust ei nähtu kohtule, et kaebajal oleks muid võimalike viise, kuidas kaebuse muutmise teel oma eesmärki saavutada.

14. Kohus saab jätkuvalt kaebaja eesmärgist aru, et kuna osaühingud on taotlenud maade osas, mille kasutamiseks neil õiguslik alus puudus, PRIA-lt toetust, soovib kaebaja esitada osaühingutele rendiarved. Kohus jääb 29.04.2015 määruses toodud soovituse juurde, et kaebajal tuleb osaühingutelt nende tekitatud kahju või kasutuseelise hüvitamise vms nõudmiseks, pöörduda vastava hagiga tsiviilkohtumenetluse korras maakohtusse. Maakohtul on siis võimalik kaebaja taotlusel teiselt poolelt maakasutust tõendavad dokumendid välja nõuda. Kaebajal ei ole võimalik saavutada osaühingutega koostööd, rendilepingute sõlmimist või kahju hüvitamist PRIA-lt või Põllumajandusministeeriumilt maakasutust tõendavaid dokumente nõudes.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin