3-15-1309/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-15-1309

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1309

Haldusasi Baltforce OÜ kaebus tsiviilasjas nr 2-08-54906 kantud menetluskulude hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus Baltforce OÜ-le. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. HIPHOP OÜ (praeguse nimega Baltforce OÜ) esitas 21.08.2008.a Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Uvic vastu kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks. Harju Maakohtu 10.04.2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-54906 jäeti Baltforce OÜ hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2. AS Uvic esitas 29.06.2012.a Harju Maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse. Taotluse kohaselt on kostja kandnud asjas menetluskulusid 8353 eurot 77 senti (õigusabikulud 8162 eurot 3 senti ja riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 191 eurot 74 senti), mille palus hagejalt välja mõista. Samuti palus kostja välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Baltforce OÜ esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastuväite, leides, et põhjendatud on välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud 381 eurot (sh riigilõiv 191 eurot

74 senti).

4. Harju Maakohtu kohtunikuabi rahuldas 07.03.2013.a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 511 eurot 29 senti. Maakohus määras, et hagejal tuleb kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohtu määruse kohaselt on tegemist mittevaralise nõudega hagiga, tsiviilasja hinnaks oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt Harju Maakohtu 10.04.2012.a otsuses märgitud 958 eurot

67 senti (15 000 krooni). Hagi kohtusse esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-s 1 sätestatu kohaselt oli tsiviilasjas hinnaga 15 000 krooni teiselt menetlusosaliselt maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 5000 krooni (319 eurot

56 senti). Nii suuri õigusabikulusid oli pooltel võimalik ette näha ja nendega arvestada. Maakohus leidis, et kostja lepinguliste esindajate toimingud selles asjas on olnud põhjendatud ja vajalikud ajaliselt 40 tunni 50 minuti ulatuses, mis, arvestades seda, et hagimenetlus läbis kolm kohtuastet ning saadeti seejärel uueks arutamiseks maakohtule, ei ole ülemäära suur. Kuigi kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on olnud 5415 eurot 99 senti, tuleb Vabariigi Valitsuse

15. detsembri 2005. a määruse nr 306 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 319 eurot 56 senti.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.05.2013.a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

6. Riigikohtu üldkogu otsustas 26.06.2014.a määrusega nr 3-2-1-153-13: 1) tunnistada TsMS § 174 lg 8, mille kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses menetluskulud kindlaks määrata kohtunikuabi, põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 2) tunnistada, et TsMS § 175 lg 3 alates 01.01.2006.a kuni 31.12.2008.a kehtinud redaktsioon oli põhiseadusega vastuolus; 3) tunnistada, et Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrus nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad", mis kehtis 01.01.2006.a kuni 11.09.2008.a, oli põhiseadusega vastuolus; 4) tunnistada TsMS § 175 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks; 5) tunnistada Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks; 6) tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2013.a määrus ja Harju Maakohtu 07.03.2013.a määrus tsiviilasjas nr 2-08-54906 ning saata menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

7. Harju Maakohtu 29.08.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-54906 mõisteti Baltforce OÜ-lt AS-i UVIC kasuks välja menetluskulud 5639,84 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2014.a määrusega jäeti Harju Maakohtu 29.08.2014.a määrus jätta muutmata ja Baltforce OÜ määruskaebus rahuldamata. Riigikohus otsustas 16.02.2015.a määrusega nr 7-1-2-1270-14 Baltforce OÜ määruskaebust mitte menetleda.

KAEBUSE PÕHJENDUS

8. Baltforce OÜ tasus 17.02.2015 AS UVIC-ile tsiviilasja nr 2-08-54906 menetluskuluna 5639 eurot 84 senti. Kaebaja on seisukohal, et talle on tekitatud otsest rahalist kahju summas 5128 eurot (5639,84 - 511,29). Kahju tekitamine seisneb selles, et kui Baltforce OÜ 20.08.2008.a Harju Maakohtusse hagiavalduse esitas, kehtis Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrus nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad". Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikast tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu 15.10.2009.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15; 09.11.2009.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 14). Nii hageja kui ka kostja said arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal. Hagi esitati maakohtule 21.08.2008.a, mistõttu tuli lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel kohaldada Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrust nr 306.

9. Kaebaja õiguste tagasiulatuv piiramine rikub tema suhtes Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevat õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Selline tegevus on vastuolus Põhiseaduse §-des 9, 10, 13 ja 14 sätestatud põhimõtetega (õiguspärane ootus, võrdne kohtlemine, kaitse riigivõimu omavoli eest, õiguste ja vabaduse ja puudulik tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu poolt). Kaebajal oli hagi esitamise hetkel selgelt ja täpselt teada, millise maksimaalse menetluskuluga ta riskib juhul kui hagi peaks jääma rahuldamata. Nendele alustele tuginevalt tehti ka kohtumäärused, milles mõisteti Baltfore OÜ-lt välja menetluskuluna 511 eurot

29 senti. Olukord kus riik ilma hilisema vastutuseta sisuliselt muudab konkreetses tsiviilasjas Baltforce OÜ poolt vaadatuna enam kui 6 aastat hiljem tagasiulatuvalt kaebaja suhtes kahjulikus suunas õiguslikke ei saa olla õiguspärane. Kaebaja palub taastada olukord, milline oleks esinenud siis kui Eesti Vabariik ei oleks õiguskindlust kaebaja suhtes rikkunud, s.o. hüvitada vaheraha suurus, mille võrra on kaebaja Riigikohtu üldkogu 26.06.2014.a kohtumäärusest tulenevalt tänaseks pidanud menetluskulusid enam maksma.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 juhindudes kaebuse nõuetekohasust leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Nimetatud sätete kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

11. Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist summas 5128 eurot, mis seisneb tsiviilasjas nr 2-08- 54906 kaebajalt AS Uvic kasuks välja mõistetud menetluskuludes. Kahjunõude aluseks on nimetatud tsiviilasjas Riigikohtu üldkogu poolt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 ja 04.09.2008.a määruse „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks tunnistamine, mille järgselt mõisteti kaebajalt välja suuremad menetluskulud, kui ta oli 20.08.2008.a Harju Maakohtusse hagiavaldust esitades arvestanud.

12. Menetluskulude kindlaksmääramise puhul on tegemist kahju hüvitamise nõude lahendamisega eriregulatsioonis (kohtumenetluse sätetes) sätestatud korras (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.02.2014.a määrus nr 3-2-1-153-13, p 18). Kaebajal, kes on ammendavalt ära kasutanud TsMS- s sätestatud võimalused vaidlustada tsiviilasjas nr 2-08-54906 temalt väljamõistetud menetluskulusid, ei ole õigus jätkata halduskohtus menetluskulude üle vaidlust väitega, et kohus on rikkunud kaebajalt menetluskulusid välja mõistes kaebaja õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet. Selleks, et isikul tekiks nõudeõigus kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga, tekitatud kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse alusel, peab kohtunik olema kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo (RVastS § 15 lg 1). Kuivõrd käesoleval juhul ei ole täidetud nõude eeldused kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 pde 1 ja 2 alusel selle esitajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys