1-12-5415/75 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-5415

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi ae 02.06.2015 g – Kohtuasja number 1-12-5415 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kohtuasi

Viru Vangla materjalid D.E

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu

D.E , isikukood XXX,

viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx.

Karistuse kandmise algus 28.12.2011 28.06.2015 ja lõpp RESOLUTSIOON

Kohaldada D.E ntrolli. suhtes karistusjärgset käitumisko

KarS § 871

lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks

12 (kaksteist) kuud.

KarS § 871

D.E lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada järgima karistusjärgse käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) ud alalises elukohas aadressil: xxxx; elama kohtu poolt määrat 2) -osakonda ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) oha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töök

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada D.E suhtes

karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p- 2,2 de 1,4,7,8 alusel järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) aineid; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid

3

2 (kahe) ) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele nädala jooksul peale vabanemist;

4) mitte viibida alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega seotud paikades ega

suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osaleda kriminaalhooldaja programmis. määratud sotsiaal

Määrata D.E kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, 5 alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, D.E-le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.E suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Viru Maakohtu 09.08.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5415 tunnistati D.E

süüdi KarS § 200 lg 2 p de 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 aastat 6 kuud - vangistust. D.E tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks

mõisteti talle 9 kuud vangistust KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks . raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loet 28.12.2011. i

D.E on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda. Kuritegude muster on jäänud

samaks. Kõik toimepandud kuriteod on varavastased, mille hulgas kaks röövimist.

Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav on individuaalse täitmiskava

raames osalenud vangla majandustöödel, lõpetanud edukalt riigikeele A1-taseme kursuse,

osalenud sotsiaalprogramm Eluviisitreening is (kokkuvõte: kinnipeetav ei näe programmi

kasu, kuna leiab et ühtegi programmi ei saa aidata ilma isiku motivatsioonita. Ei tunnista

probleemi, käis programmis selleks, et aega sisustada. Kinnipeetaval on tõsine probleem seoses narkootikumide tarvitamisega. Kuni lõpuni ei saa aru, et probleem on tõsine. Pigem süüdistab selles teisi) ning lõpetanud riigikeele A2-taseme kursuse, kuid riigikeele B1-tase

me eksam on sooritamata.

Kinnipeetavat on distsiplinaarkorras karistatud 9-l korral.

Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanaemaga dressil xxxx aa . Karistusjärgseks

käitumiskontrolliks kinnipeetav vabanemisjärgset elukohta ei andnud. Vestluses selgitas

kinnipeetava vanaema, et ta on valmis jätkuvalt andma elamispinda oma korteris

kinnipeetavale samal aadressil. Kinnipeetava vanaema elab sellel pinnal praegu üksi.

Tegemist on erastatud 1-toalise korteriga, üldpind 29,2 m2. Isikul on omandatud algharidus. Oma õpinguid alustas Narva 4. Keskkoolis, kuid kool jäi pooleli seoses kinnipidamisasutusse

sattumisega. Isikul puuduvad kutseoskused. Suhtub haridusse üldjuhul positiivselt ning on väljendanud tahet tulevikus põhiharidust omandada. Enne vangistust oli kinnipeetav vanaema

ülalpidamisel, isiklikke sissetulekuid ei olnud. Töökogemused ja oskused isikul puuduvad. Valdavalt kõik varavastased kuriteod on toime pandud majanduslike probleemide tõttu. See viitab asjaolule, et isikul puudub täielik seaduslik majandusliku toimetuleku oskus. Vanglas on olnud hõivatud majandustöödega. Toimetulekut on mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine.

On raha saamiseks kasutanud vägivalda. K Raha andmetel täitmata nõudeid - 8745,87 euro ulatuses, vabanemisfondis 1 t puudub. Kinnipeetava 166,66 eurot. Vabanemise korral töökoh

vanaema selgitas, et ta on väga haige, kuid vaatamata sellele tasub ta oma pisikesest pensionist kinnipeetavale

esitatud kohtutäiturite nõudeid.

Kinnipeetava lähedasteks on vanaema, kes selgitas, et kinnipeetava ema ei osalenud

kinnipeetava kasvatusprotsessis, vanaema kasvatas teda üksi. Vanaema ei toeta suhteid

kinnipeetava emaga. Seega on kinnipeetaval vabanemisel kindlustatud vaid vanaema moraalne ja materiaalne toetus. Vanaema sõnul on D.E olnud mõjutatav, ta sattus

ker alla. Vanaema ei teadnud nimetada konkreetseid isikuid. gesti teiste negatiivse mõju Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga tutvuskond, kuriteod on toime pandud grupis. Riskiv ja

hoolimatu elustiil tuleneb korduvatest toimepandud kuritegudest, samuti sõltuvusainete

tarvitamisest. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Mõistab seost alkoholi

kuritarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel, kuid ei leia, et see mingil moel tema eluviisi mõjutab. isik kasu ei näinud, käis Osales Eluviisitreeningus, millest vaid selleks, et aega sisustada, probleemi ei tunnista. On alkoholijoobes käitunud vägivaldselt, mistõttu võib

isik olla alkoholijoobes teistele ohtlik. Meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud

amfetamiini sõltuvus. Kinnipeetavale pakuti võimalust ennetähtaegse vabanemise korral pöörduda sõltuvusravile, kuid kinnipeetav keeldus, kuna probleemi narkootikumidega seoses

ei näe. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et kinnipeetaval puudub motivatsioon

sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. ristatus võib viidata isiku Korduv kriminaalkorras ka kuritegelikele hoiakutele. Vanglas karistatud ametnikuga ebaviisaka käitumise ja allumatuse eest. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on D.E määratud kahel korral. Mõlemal katseajal oli isik võetud vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemise kahtlustusega. Puudulik

suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Seda kinnitab ka asjaolu, et isikul on hetkel üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Antud asjaolu viitab motivatsiooni

puudu kuulekalt. Hindab oma tervist heaks. Kroonilisi haigusi misele käituda seadus diagnoositud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel tuvastatud enesevigastamist.

Sotsiaalsed oskused suhtlemiseks ja kohanemiseks vastavad elukogemustele. Kahel korral

pannud toime röövimise. Samuti on käitunud vanglas kaaskinnipeetava suhtes vägivaldselt.

Kinnipeetavat järjepidevalt karistatud samalaadsete kuritegude eest, mis viitab isiku impulsiivsusele, õppimata eelmistest eksimustest jätkab uute vigade toimepanemist. Puudulik seaduslik probleemide lahendamise oskus. Oma käitumisega enne vangistust kui ka vanglas ei näita isiku oskust mõista teiste inimeste seisukohti. Püstitatud tulevikueesmärgid nõrgad.

Ohtlikkus seisneb varavastastes kuritegudes, mille käigus võib isik kasutada vägivalda.

Käitumist mõjutab suures osas sõltuvusainete tarvitamine. Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 73%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 56%. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab kinnipeetav karistusjärgset a

käitumiskontrolli n suhtes karistusjärgse ing teeb ettepaneku kohaldada D.E käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p des 2, 4, 7 ja 8 sätestatud lisakohustus - i.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohustada D.E karistusjärgse käitumiskontrolli täitma KarS § 75 lg 2 p ajal -des 2, 21, 4, 7, lisakohustusi.

8 sätestatud

D.E teatas kohtuistungil, et ta ta ei ei ole nõus selle taotlusega. Narkootikume tarvita juba 2007. aastast. Alkoholiga ei ole ka mingeid probleeme, kuigi kuriteo pani toime olles alkoholijoobes. Leiab, et kuna ei tarvita alkoholi ega narkootikume, siis ei ole tal vaja ka sotsiaalprogrammides osaleda, kuid ta siiski osales programmides. ettenähtud Ei oska öelda, miks tal distsiplinaarkaristus nii palju on. Samuti ei tea, kuhu elama kavatseb asuda, v olla i õib üürib korteri.

Prokuröri abi Ain Tali leidis, et tegemist on isikuga, kellel on see s karistus. Ta on kümne

jätkanud kuritegude toimepanemist järjepidevalt, mingid karistused talle mõju ei ole

avaldanud ja proku leiab rör , et kui isik vabaneb, siis jätkab ta samamoodi nagu varem. Ka vanglas olles ei ole ta distsipliini järginud. Teda on karistatud 9-l korral. Vanglast vabanedes

tal töökohta ei ole. Tegu on isikuga, kes on narkosõltlane. Probleeme on tal olnud varem alkoholiga. Elukohta ta ei oska praegu öelda, kuhu ta läheb. Aga enne kinnipidamist ta elas vanaema juures ja vanaema on nõus ta sinna tagasi võtma. Vangla iseloomustusest nähtub ka see, et tema puhul on korduva kuriteo toimepanemise oht väga suur, kahe aasta jooksul on see

73 protsenti. Tegu on isikuga, kelle suhtes on võimalik kohalda karistusjärgset kontrolli, kuna teda on karistatud tahtliku kuriteo eest. Kõike eeltoodud arvestades leiab prokurör, et vangla taotlus on põhjendatud ahuldada ja kohaldada tema suhtes karistusjärgset ning palub taotluse r kontrolli tähtajaga 1 aasta 6 kuud käitumiskontrolli nõu allutades ta etele.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu prokuröri

ja ning tutvunud Viru Vang poolt esitatud la

materjalidega, leiab, et D.E suhtes on

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) stase vangistusega ning ta on isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaa ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud

tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase

vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Käesoleval juhul kannab D.E karistust Viru Maakohtu 09.08.2012 otsuse alusel,

mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 2 p järgi ning karistuseks mõisteti 4, 7, 8

3 aastat 6 kuud vangistust. Seega, kuna D.E-le -aastane on mõistetud enam kui 2

vangistus vägivalla kasutamisega seotud kuriteo eest (röövimine), kvalifitseerub D.E

KarS § 87 1

- lg s 2 toodud isikuna, kelle suhtes ei kehti eelneva karistatuse nõue

tulenevalt KarS § 871

lg 1 p-st 2. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et käesolev

karistus on D.E kaheksas ning teda on ka varasemalt karistatud varguste toimepanemise eest vähemalt üheaastase vangistusega.

Seega on täidetud formaalsed eeldused suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli D.E kohaldamiseks.

KarS § 871 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui - arvestades kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

D.E on kriminaalkorras karistatud 8-l korral. nab Käesolevat karistust kan muuhulgas 4, 7, 8 KarS § 200 lg 2 p järgi grupis relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades röövimise eest isikuna, kes on varem toime pannud röövimise Kõik .

toimepandud kuriteod on varavastased ning toime pandud majandusliku kasu saamise

eesmärgil, soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine. Isik on varasemalt määratud

kriminaalhoolduse l mal korral on isik katseajal olles järelevalve alla kahel korra , kuid mõle

võetud vahi ega on isik jätkanud alla seoses uue kuriteo toimepanemise kahtlusega. Se kuritegude toimepanemist vahetult peale eelnevat karistatust ning katseajal olles.

D.E on vangistuse jooksul 9 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et tema puhul on tegemist isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas olles suutnud alluda korraldustele ning kehtestatud nõudeid järgida. Kinnipeetavat on

distsiplinaarkorras karistatud nii ametnikega ebaviisaka käitumise kui ka korraldustele allumatuse tõttu. Samuti on ta käitunud vägivaldselt kaaskinnipeetavate suhtes.

Kohus peab vajalikuks märkida, et vangla iseloomustuse kohaselt omab D.E tasumata rahalisi nõudeid summas 8745,87 eurot Samuti puudub tal vabanedes garanteeritud .

töökoht. alt vabaduses tööl käinud, enne vangistust pidas teda Kinnipeetav ei ole varasem

materiaalselt üleval vanaema. Kinnipeetava vanaema on ka käesoleval ajal kinnitanud, et toetab kinnipeetavat vanglast vabanedes nii moraalselt kui ka võimaluste piires materiaalselt, kuid arvestades, et vanaema on pensionär, kes saab enda sõnade kohaselt pisikest pensioni ja maksab sellest pisikesest pensionist ka veel kinnipeetava nõudeid kohtutäiturite ees, siis võib eeldada, et vanaemapoolne materiaalne abi ei ole kinnipeetava jaoks piisav. Isikul puuduvad töökogemused ja oskused. Isikul on küll vabanemisfondi hoiustatud 1166,66 eurot, kuid see

tagab talle vabanedes vaid esialgse materiaalse toimetuleku. Varasemalt on D.E pannud toime süütegusid just rahalise kasu saamise eesmärgil. Seega puudub kohtul kindlus

D.E majanduslikust toimetulekust peale vabanemist, mis võib soodustada uute süütegude toimepanemist. tõttu ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel See

majandusliku kasu saamise eesmärgil võib isik jälle panna toime varavastaseid süütegusid,

seda võib soodustada sõltuvusainete tarvitamine. Isiku kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, samuti on tal diagnoositud narkosõltuvus, kuid isik on keeldunud ravist, kuna probleemi ise ei tunnista. ll sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, Kinnipeetav on osalenud kü

kuid tulemusteta. Nimelt isik ei tunnista probleemi, pigem süüdistab selles teisi. Ära tuleks

mainida ka asjaolu, et kuna kuriteod on toime pandud grupis, siis on kinnipeetaval kriminaalse taustaga tutvuskond.

Uue on vangla hinnangul üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 73% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 56% milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega. ,

Kohus on seisukohal, et arvestades isiku varasemat elukäiku ja suutmatust alluda

krimi , D.E naalhoolduse nõuetele ning hoiduda uute süütegude toimepanemisest jätkab

suure tõenäosusega peale vanglast vabanemist kuritegude toimepanemist.

Mainimist vajab ka asjaolu, et isik ei tea veel, kuhu vabanedes elama läheb. Kinnipeetava

vanaema on kinnitanud, et on nõus isiku enda juurde elama võtma, kuid kohtuistungil on kinnipeetav väljendanud seisukohta, et ei ole veel kindel, kuhu elama läheb, võib olla üürib -

korteri. Vanaema juurde elama minemist kinnipeetav ise ei maini. Kindla alalise elukoha puudumine võib kohtu hinnangul soodustada uute kuritegude toimepanemist.

Hinnates D.E varasemat elukäiku, leiab kohus, et D.E on välja

kujunenud kuritegelik käitumisviis ning tema valikuid ja mõtlemist ei ole olnud võimalik

mõjutada mõistetud karistustega, milleks on lisaks katseajal olles kriminaalhooldusele allutamine, ka varasemad vangistused. Seega ei ole varasemad kriminaalhooldused osutunud

rahuldavaks ning võib järeldada, et isik ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi teinud. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alust arvata, et vabanemise korral võib D.E hakata taas toime panema uusi kuritegusid.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et D.E suhtes on põhjendatud

kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus on seisukohal, et karistusjärgse

käitumiskontrolli puhul on tegemist olulise isiku liikumise piiramisega, mida tuleks kohaldada ainult erandlikel asjaoludel, kuid arvestades D.E varasemat elukäiku ja

kuritegude toimepanemise asjaolusid D.E , aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja isikut, on kohus D.E seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole

käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on kinnipeetav võimeline oma senist eluviisi iseseisvalt muutma ja seadma endale õiguskuulekad

eesmärgid. Selleks, et maksimaalselt maandada lähtuvaid kuriteoriske, D.E-st teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.

D.E suhtes karistusjärge käitumiskontrolli kohaldamist toetab lisaks vanglale ka prokuratuur.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada suhtes KarS § 87 D.E 1

lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli . Nimetatud aeg võiks kohtu hinnangul olla piisav, et

12 kuud toetada D.E

resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet.

Kohus peab kohaldada D.E suhtes põhjendatuks karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks -des 2, 2 KarS § 75 lg 2 p 1, 4, 7, 8 . Kuritegude toimepanemise sätestatud lisakohustusi riskide vähendamiseks tuleb kohustada karistusjärgse käitumiskontrolli ajal D.E

mitte tarvitama alkoholi oopseid aineid , mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotr ning kohustada teda asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala

jooksul alates vabanemisest. Töökoha olemasolu võimaldab kohtu hinnangul paremat resotsialiseerimist ja maandab uute kuritegude toimepanemise riske. Seega kindla sissetuleku

ja seeläbi materiaalse kindlustatuse olemasolu on vajalik. Kuigi kinnipeetav on vangistuses

olles läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid mille läbimist hindas läbiviija

mitteedukaks, tuleks kohtu hinnangul kohustada D.E

karistusjärgse

käitumiskontrolli ajal, kriminaalhooldaja äranägemisel, läbima täiendavalt asjakohaseid

sotsiaalprogramme, mis aitaksid muuta isiku ükskõikset suhtumist ühiskonda, mis eelkõige väljenduvad uute süütegude toimepanemises ning aitaksid parandada isiku oskusi probleeme

lahendada mittevägivaldselt. Samuti tuleks kohustada D.E karistusjärgse

käitumiskontrolli ajal mitte viibima alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega seotud paikades ega suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, kuidvõrd toimepandud kuritegude soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ning vangla iseloomustusest nähtuvalt on D.E puhul tegemist mõjutatava isikuga, seda kinnitab ka asjaolu, et kuriteod on toime pandud grupis, seega mitte individuaalselt vaid kooskõlastatult teiste isikutega. Samuti viitab eelnimetatud asjaolu sellele, et isikul on kriminaalse taustaga tutvuskond.

KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada

käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi

vastavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule. KarS § 331 - 4

sätestab, et kontrollnõude või

käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele

käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp