3-15-1396/7 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1396 Haldusasi OÜ PK Arendus esialge õiguskaitse taotlus Pärnu Linnavalitsuse 4. mai 2015 korralduse täitmise peatamiseks. Menetlusosalised Taotleja – OÜ PK Arendus Esindaja: v.adv Elmer Muna, adv. Kadri Lember Vastustaja: Pärnu Linnavalitsus

RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ PK Arendus esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2. Toimetada määrus kätte kaebaja esindajale ja Pärnu Linnavalitsusele

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HkMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. OÜ PK Arendus esitas 2. juunil 2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib vaidemenetluse ning sellele võimaliku järgneva kohtumenetluse ajaks Pärnu Linnavalitsuse 4. mai 2015 korralduse täitmise peatamist. Kõnealuse korraldusega kinnitas linnavalitsus heaks kaebaja arhitektuurivõistluse "Port Artur 2 ja parkimismaja ühendava hoone ja galerii ideeplaneering" tingimused. OÜ PK Arendus on arhitektuurivõistluse objektiks oleva tulevase hoone naaberkinnistu omanik, kes on esitanud linnavalitsuse 4. mai 2015 korralduse tühistamiseks vaide ning peab esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks selleks, et vältida arhitektuurivõistluse võidutöö alusel koostatavale projektile ehitusloa andmine ja selle realiseerimine. OÜ PK Arendus toob välja, et tema eesmärk on, et vältida seda, et tal tuleks alustada täiendavat kulukat vaidlust ehitusloa õiguspärasuse üle samadel motiividel, millele ta tugineb eelnimetatud vaides. Kaebaja käsitleb seejuures otsust arhitektuurivõistluse tingimuste kinnitamiseks tulevikus antava ehitusloa suhtes eelhaldusaktina.

2. Pärnu Linnavalitsus peab kohtule 11. juunil 2015 esitatud arvamuses esialgse õiguskaitse taotlust põhjendamatuks. 3. Leian, et OÜ PK Arendus esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimlik, kui vastasel juhul saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tulemusena võib kaebaja kaotada reaalse võimaluse kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või kui sel moel

2 võivad saabuda muud kaebaja jaoks kahjulikud tagajärjed, mida ei ole võimalik kõrvaldada või mille kõrvaldamine on põhjendamatult keeruline. Antud juhul ei kahjusta vaidlusaluse korralduse edasine kehtivus või täitmine, sealhulgas arhitektuurivõistluse läbi viimine, võitja valimine ega ka ehitusloa väljastamine pöördumatult ega raskesti korvatavalt kaebaja huve ega õigusi. Võimalus, et kõnealusele korraldusele tuginedes antakse edaspidi veel haldusakte, mida kaebaja oma huvide ja õiguste kaitseks vaidlustama peab ning mis toob tema jaoks eelduslikult kaasa täiendavaid kulusid, ei ole üldjuhul käsitatav esialgse õiguskaitse vajadusena. Arhitektuurivõistluse läbiviimine ja edasiste toimingute tegemine või ehitamist puudutavate haldusaktide andmine ei muuda kaebaja jaoks eesmärgi saavutamist võimatuks. Kui võistluse tulemusena valitakse töö, millega mille realiseerimist kaebaja oma huvide vastaseks peab, saab kaebaja vaidlustada ehitusloa ning sel juhul, kui on oht, et reaalselt ehitama hakatakse, taotleda esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse või täitmise peatamist. Kaebaja eksib, leides, et käesolevas asjas esialgse õiguskaitse mittekohaldamisel ei ole takistust ehitise reaalseks püstitamiseks. Isegi kui möönda, et arhitektuurivõistluse tingimuste kehtestamine on käsitatav eelhaldusaktina ehitusloale, on ehitamise alustamiseks igal juhul vaja ehitusloa väljastamine. Ilma ehitusloata, üksnes arhitektuurivõistluse tingimuste alusel, ehitada ei saa. Liiati tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestada kolmandate isikute õiguste ja avalike huvidega. Linnavalitsuse 4. mai 2015 korralduse täitmise peatamine tooks kaasa kogu protsessi peatumise, ilma et selleks mingit erilist vajadust oleks, samas kui sellisest peatumisest tingitud täiendav ajakulu ei oleks kuidagi hüvitatav juhul, kui vaie või hiljem kohtule esitatud kaebus rahuldamata peaks jääma. Seetõttu hoiab esialgse õiguskaitse mittekohaldamine sellises mitme-etapilises menetlustes kõigi osapoolte huve kõige paremini tasakaalus: see ei kahjusta kaebaja huve pöördumatult (juhuks kui vaie peaks rahuldamata), samas võimaldab arhitektuurivõistluse korraldajal ja ehitamisest huvitatud isikutel edasi toimetada oma eesmärgi nimel ega too neile kaasa põhjendamatut ajakulu (juhuks kui kaebus peaks rahuldamata jääma). Käesoleva kaebuse eduväljavaateid on menetluse praeguses etapis keeruline hinnata, ent tõsi on, et ilmselgelt perspektiivituks kaebust pidada ei saa. Kaebuse võimalikud eduväljavaated ei saa aga eraldivõetuna olla esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks, kui kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust ei ole.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 06 juuli 2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

1. Võtta menetlusse OÜ PK Arendus määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12 juuni 2015 määruse peale haldusasjas nr 3-15-1396. 2. Jätta OÜ PK Arendus määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12 juuni 2015 määrus haldusasjas nr 3-15-1396 muutmata.