3-15-1405/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1405 Haldusasi M.L. kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 05.05.2015 vastusele nr 8-1/00348-1 Menetlustoiming Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale.

2. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 2 ja § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu 15.05.2013 määrusega tsiviilasjas 2-13-12882 kuulutati välja M.L. pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Terje Eipre. Harju Maakohtu 08.05.2014 määrusega samas tsiviilasjas lõpetati M.L. pankrotimenetlus selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning vabastati pankrotihaldur pankrotihalduri kohustustest. 14.11.2014 määrusega algatas Harju Maakohus M.L. kohustustest vabastamise menetluse ja määras vastavas menetluses usaldusisikuks A.L. kohustusega täita usaldusisiku kohustusi. 13.01.2015 määrusega samas tsiviilasjas täiendas Harju Maakohus 08.05.2014 kohtumäärust ning kinnitas M.L. pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepaneku, mille kohaselt moodustavad võlausaldajate nõuded M.L. vastu kokku 10890,34 eurot.

2. 30.04.2015 esitas M.L. Riigi Tugiteenuste Keskusele vaide kohustamaks Riigi Tugiteenuste Keskusele ettekirjutuse tegemist M.L. vanglasisese isikuarvele seatud aresti kehtetuks tunnistamiseks. Vaide kohaselt ei ole M.L. rahul, et tema vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest peetakse kinni 50% nõuete täitmiseks, kuivõrd pankrotiseaduse kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise menetluses loetakse kõik tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, kes peab võlgnikule üle andma 25% tulust.

3. 05.05.2015 vastusega nr 8-1/00348-1 jättis Riigi Tugiteenuste Keskus vaide rahuldamata, leides, et vangistusseaduse § 44 kehtib erinormina pankrotiseaduse § 173 suhtes ning mille kohaselt 50% kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest jäetakse rahaliste nõuete täitmiseks. Riigi

Tugiteenuste Keskuse hinnangul on pankrotimenetluses kinnitatud jaotusettepaneku alusel selge, et M.L.l on täitmata rahalisi nõudeid.

4. 03.06.2015 saabus kohtule M.L. (edaspidi ka kaebaja) kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 05.05.2015 vastuse nr 8-1/00348-1 tühistamiseks. Kaebaja tugineb kaebuses samadele põhjendustele, mis on toodud Riigi Tugiteenuste Keskusele esitatud vaides.

5. Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmetel on kohus haldusasjas nr 3-15-1197 tagastanud 13.05.2015 määrusega kaebaja kaebuse sama vaideotsuse peale (kuigi M.L. esitas nimetatud asjas taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajaks, on ilmnes asjaolude selgitamisel, et Riigi Tugiteenuste Keskus on M.L. esitatud vaide lahendanud, mistõttu. Käsitles kohus M.L. taotlust kaebusena vaideotsuse peale ühes taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks). Kohus on haldusasjas nr 3-15-1197 selgitanud kaebajale, et kohustuslik kohtueelne menetlus antud küsimuses on läbimata, kuivõrd vaie on esitatud valele haldusorganile ning vangla pädeva haldusoranina ei ole vaiet lahendanud. Samas määruses on kohus selgitanud kaebajale ka vastava kaebuse eduväljavaateid juhuks, kui kaebaja esitabki vaide õigele haldusorganile. KIS andmetel jõustus vastav määrus 02.06.2015.

6. Kuivõrd kaebaja on käesoleval juhul esitanud kaebuse sama vaideotsuse peale, jääb kohus 13.05.2015 määruses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et kohustuslik kohtueelne menetlus on antud juhul läbimata, sest Tallinna Vangla pädeva haldusorgnina ei ole vaiet lahendanud.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohus selgitab veelkord, et M.L. on esitanud ebaõigesti vaide Riigi tugiteenuste Keskusele.

VangS § 44 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele vanglateenistus. Seejuures sama §-i lg 2 kohaselt jäetakse 50 protsenti kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.

Tulenevalt Tallinna Vangla põhimäärusest on vangla finantsja majandusosakond vangla struktuuriüksus. Tallinna vangla finantsja majandusosakonna põhimääruse § 3 kohaselt on finantsja majandusosakonna üheks põhiülesandeks korraldada kinnipeetavate ja vahistatute isikuarve pidamine. Tallinna vangla finantsja majandusosakonna põhimääruse § 4 lg-te 5 ja 9 kohaselt kindlustab osakond rahaliste kohustuste täitmise riigieelarve, riigikassa või teiste nõudeõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute ees, sealhulgas töötasualased arveldused koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega ning korraldab kinnipeetava töötasu ning kinnipeetavale ja vahistatule laekuvate summade kasutamise vangistusseaduse sätete kohaselt.

Seejuures Riigi Tugiteenuste Keskus osutab Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimääruse § 4 lg 1 kohaselt teenuseid riigiraamatupidamiskohustuslasele keskuse ja riigiraamatupidamiskohuslase vahel sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppe alusel. Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel http://www.rtk.ee/teenuse-saajad/justiitsministeerium avaldatud informatsiooni kohaselt pakub Riigi Tugiteenuste Keskus Justiitsministeeriumile ja selle valitsemisala asutustele finantsarvestuse ning personalija palgaarvestuse teenust. Teenust osutatakse vastavalt ministeeriumi ja keskuse vahel sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppele.

Seejuures on samal veebilehel toodud informatsiooni kohaselt teenuse osutamise täpsemad tingimused reguleeritud Justiitsministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas, finatsarvestuse toimemudelis ning personalija palgaarvestuse toimemudelis. Viidatud raamatupidamise sise-eeskirja punkti 3.4. kohaselt peetakse vanglas kinnipeetavate isikute rahade ja nõuete arvestust K-raha programmis. Eeskirja punkti 10.2.8. järgi on vanglas kinnipeetavate isikute rahade arveldusteks e-riigikassas avatud Tartu Vangla nimele tagatiste konto. Sellele kontole laekuvad kinnipeetavate isikute rahad, mis on seotud K-raha programmiga.

Kõikidele vanglas kinnipeetavatele isikutele väljastatakse individuaalne viitenumber, mille järgi toimub K-raha programmis automaatselt vangistusseaduse § 44 järgi raha jagunemine. Kinnipeetavate isikute isiklik raha kajastatakse SAPis vastaval pangakontol ja kohustuse kontol 203630 (klientide raha), kinnipeetavate isikute nõuete katteks kogunenud raha kontol 203640 (kohtutäiturile ülekantavad summad). Keskus võrdleb igapäevaselt e-riigikassa väljavõtet K-raha aruandega.

9. Seega on eeltoodud sätete põhjal ilmne, et kinnipeetavate isikuarvele laekuvate rahasummade kasutamise korraldaja ja kinnipidamiste tegija vangistusseaduse tähenduses on vanglateenistus ning Riigi Tugiteenuste Keskus osutab vanglale muuhulgas kontode arvelduse ja aruandlusega seonduvalt finantsarvestuse teenust. Sellest tulenevalt saab vaide kinnipidamiste tegemisega seoses esitada Tallinna Vanglale ja hilisema kohtule esitatava kaebuse vastustaja saab samuti olla üksnes Tallinna Vangla. Seega on selge, et vangistusseaduses sätestatud eeldus kohtusse pöördumiseks on täitmata, st VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Seetõttu kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebajale tagastamisele. Kaebuse kohtule esitamise eeldusena tuleb antud juhul M.L.l esitada asjakohane vaie Tallinna Vanglale ning alles siis, kui vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, saab esitada kaebuse kohtule.

10. Kohus märgib, et isegi juhul, kui lähtuda sellest, et vaie on Tallinna Vanglale käesoleva kohtumenetluse raames esitatud, kuuluks esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätmisele. Nimelt tuleks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks kohtul peale taotluse kontrollimist ja võimalike puuduste kõrvaldamist hinnata vanglale esitatud vaide eduväljavaateid. Kohus märgib, et kaebaja vaie/ ja võimalik hilisem kaebus ei oma erilisi eduväljavaateid. Kohtule esitatud andmetest ning kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on selge, et kohus on tsiviilasjas 2-13-12882 kuulutanud välja kaebaja pankroti, pankrotimenetlus on peale väljakuulutamist lõpetatud raugemise tõttu ning pankrotimenetluses on kinnitatud pankrotihalduri esitatud jaotusettepanek, mille kohaselt moodustavad võlausaldajate nõuded kaebaja vastu kokku 10890,34 eurot.

Seejuures on ka selge, et kaebaja suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus, kus on usaldusisikuks määratud A.L.. Pankrotiseadusest tulenevalt on kaebaja tulu nõuded loovutatud usaldusisikule (kaebajal õigus saada sellest 25%) ning mille arvelt tuleb usaldusisikul teha kord aastas vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele võlausaldajatele välja makseid (pankrotiseadus § 172 lg-d 1 ja 2; § 173 lg-d 3 ja 4). Seejuures on usaldusisik kohustatud esitama kohtule kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande muuhulgas talle laekunud tulude ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta (pankrotiseadus § 172 lg 4).

Kohus selgitab, et VangS § 44 lg-st 2 ei tulene, et rahalised nõuded kinnipeetava vastu peaksid kindlasti olema kohtutäituri poolt vanglale täitmiseks saadetud. VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kord kehtib ka juhul, kui kinnipeetava suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tal on jätkuvalt täitmata nõudeid. Seega, kui kinnipeetava vastu on (tunnustatud) rahalisi nõudeid, siis jäetakse VangS § 44 lg 2 alusel 50 protsenti tema isikuarvele laekuvatest summadest nende täitmiseks. Kohtu seisukohta toetab ka vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne, mille kohaselt, kui kinnipeetava vastu suunatud rahaline nõue on vanglale täitmiseks saadetud kohtutäituri poolt, tuleb see kanda täituri ametialasele kontole ning et selliselt kinnipeetav osa tuleb arvutada VangS § 44 paragrahvi lg-s 2 sätestatust lähtudes (VangS § 44 kommentaari p 5).

VangS § 44 kommentaari p-s 3.2 on ka märgitud, et rahalisteks nõueteks lg 2 mõttes ei ole mitte ainult mõistetud vangistuse aluseks oleva kuriteoga tekitatud ja kinnipeetavalt välja mõistetud kahju hüvitised, vaid ka muud rahalised nõuded kinnipeetava vastu, mille olemasolu ja suurust ei ole vaidlustatud. Käesoleval juhul on jaotusettepanekuga rahaliste nõuete suurus kindlaks määratud ning usaldusisikul lasub kohustus temale kaebajalt laekuvad summad võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel välja maksta. Seega on kaebajal täitmata rahalisi kohustusi, millede suhtes kohaldub kaebaja isikuarvele laekuva sissetuleku suhtes VangS § 44 lg 2.

Kuigi pankrotiseaduse § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik andma usaldusisikule üle tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet ning vastav regulatsioon vara kohta, millele ei saa sissenõuet pöörata, on toodud täitemenetluse seadustikus, selgitab kohus, et VangS § 44 lg 2 on erinorm pankrotiseaduse § 173 lg 5 suhtes. See tähendab, et vangistuses viibivate isikute suhtes rakendub muuhulgas kohustusest vabastamise menetluse ajal vangistusseaduse eriregulatsioon ning pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes pankrotiseaduse § 173 lg 3 (kaebaja tulu nõuded loovutatakse usaldusisikule) ja lg 4 (kaebajale tuleb usaldusisikul tuleb kaebajale kanda vastavast tulust 25%).

Kohus uuris kohtuasjas nr 3-15-1197 ka kaebaja isikukonto väljavõtet ning tuvastas, et vangla ei tee kinnipidamis rohkem kui 50% ulatuses. Seejuures nõuete fondi hoiustatud raha kantakse iga kuu edasi usaldusisikule. Seega, arvestades kohtule teadaolevaid andmeid, ei ole vangla rikkunud kaebaja õigusi ega võõrandanud õigusvastaselt tema omandit või teinud kinnipidamisi kaebaja isikukontolt vastuolus seadusega. Seetõttu ei oleks kaebaja õigele haldusorganile esitatud vaide ja hilisema kaebuse eduväljavaateid arvesse võttes põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik