2-14-63226/37 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2015 , Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-63226

Tsiviilasi

XXX avaldus ja XXX vastuavaldus alaealise lapse

XXX suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/

vastuavalduses

puudutatud

isik

1:

XXX(isikukood

XXX;

elukoht:

XXX; e-post XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova

(e-post: anastasia.nezgovorova@gmail.com)

Puudutatud isik 2: XXX(isikukood XXX; elukoht:

XXX)

XXXRÕA korras määratud esindaja: vandeadvokaat

Andres Lusmägi (e-post: andreslusmagi@hot.ee)

Vastuavaldaja/

avalduses

puudutatud

isik

3:

XXX(isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post XXX)

Vastuavaldaja lepinguline esindaja: Danil Lipatov ja

Oksana Smirnova (e-post: info@progressor.ee)

XXX

elukohajärgne

linnavalitsus:

Tallinna

linn

Lasnamäe

Linnaosa

Valitsuse

kaudu

(e-post:

lasnamae@tallinnlv.ee) ja Tallinna linn Pirita Linnaosa

Valitsuse kaudu (e-post: pirita@tallinnlv.ee)

RESOLUTSIOON

Kinnitada tsiviilasjas nr 2-14-63226 alljärgnev kompromiss:

I Lapse hooldusõigus ja otsustusõigus

1. XXX vanemate ühine hooldusõigus lõpetatakse osaliselt. XXX saab XXX suhtes

viibimiskoha otsustusõiguse Eesti piires. Ülejäänud küsimuste osas jääb vanematele

lapse suhtes ühine hooldusõigus.

2. XXX(edaspidi laps) elab oma isa XXX juures Eesti Vabariigi piires.

II Lapsega suhtlemise kord

1. XXX viibib igal teisel nädalavahetusel alates laupäeva kella 14.00 kuni

esmaspäeva hommikuni emaga selliselt, et XXX saadab XXX esmaspäeva hommikul

kooli (alates 20.06.2015).

2. Lisaks võtab ema lapse iga nädala teisipäeva õhtul kell 17.30 treeningult ja viib

lapse kolmapäeva hommikul kooli.

3. Puhkuste osas leppivad pooled kokku selliselt, et nii XXX, kui ka XXX teatavad

teineteisele kirjalikult puhkuse plaanist/ajast kuu aega ette (seejuures ei või puhkuse aeg

kesta rohkem kui 30 päeva).

4. Jõulud (24.12-26.12) ja aastavahetus (31.12 – 01.01 k.a) veedab XXX järgemööda

nii isaga kui ka emaga, nt aastal 2015 veedab XXX Jõulud isaga ja aastavahetuse emaga.

5. Juhul kui mõlemad vanemad on nõus ja selles eelnevalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kokku lepivad, on emal võimalus olla lapsega koos ka käesolevas

kompromissis nimetatutest erinevatel aegadel.

6. Emal on õigus kohtuda lapsega ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa

lapsega seotud üritustest koolis, spordi- ja huviringides.

7. Vanematel on õigus lapsega reisida puhkuse veetmiseks välisriiki ilma teise

vanema täiendava kirjaliku nõusolekuta. Reisi toimumisest peab vanem teist vanemat

teavitama;

8. Lapse haigestumisel, millisel juhul on lapse arst määranud lapsele koduse režiimi

ning keelanud kategooriliselt lapse kodust lahkumise, lapse ja ema kokkulepitud

kohtumisi ei toimu. Lapse sellisel moel haigestumisest on lapse isa kohustatud

viivitamatult

lapse

ema

teavitama

ning

edastama

lapse

emale

lapse

arsti

kontaktandmed, et lapse ema saaks vajadusel arstiga ühendust võtta. Sellise

haigestumise korral on emal õigus last külastada. Lapse haigestumisel suhtluskorras

märgitud ajal, viib ema lapse isa juurde tagasi. Kergem haigus (köha, nohu) ei ole

eelduslikult alus lapse ja ema kohtumiste ärajäämiseks.

9. Mõlemal vanemal on võimalus suhelda lapsega telefoni teel. Vanemad ei tee

selleks takistusi. Teisele vanemale helistab laps ise selle vanema telefonilt, kelle juures ta

viibib.

10. Lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes suhtlevad vanemad omavahel

üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kontaktandmete (elukoha

aadresside, telefoni numbrite, e-posti aadresside jne) muutmisel teatavad pooled

teineteisele sellest viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates

küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.

12. Kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja hoidub lapse

juuresolekul teise vanema halvustamisest ning teise vanema suhtes hirmu või

vastumeelsuse kujundamisest, samuti ei takista ega piira teise vanemaga suhtlemist.

Kumbki vanem ei halvusta lapse kuuldes (sh telefonikõned lapse kuuldes) teist vanemat,

ei kritiseeri teise vanema elukorraldust ega õõnesta teise vanema autoriteeti, samuti ei

mõjuta last väljendama oma arvamust suhtlemise korraldamise osas.

III Kokkuleppe muutmine

3.1 Käesolev kokkulepe on sõlmitud tähtajatult.

3.2 Vanemad võivad kokkuleppe tingimusi omavahelisel kokkuleppel igal ajal

muuta.

IV Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

V Pooled loobuvad edasikaebamisõigusest.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-63226 XXX avaldus ja XXX vastuavaldus

alaealise lapse XXX suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

otsustusõiguse üleandmiseks.

Tagastada XXXavalduse esitamisel pool tasutud riigilõivust, s.o 5 eurot arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXX.

Tagastada XXX´ile vastuavalduse esitamisel pool tasutud riigilõivust, s.o 5 eurot

arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX, AS Swedbank.

Jätta XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning

kompromisskokkuleppes käsitlemata menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on XXX avaldus ja XXX vastuavaldus alaealise lapse XXX

suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks.

08.06.2015 kohtuistungil esitasid XXX ja XXX kohtule kinnitamiseks kompromissi. XXX ja

XXX paluvad tsiviilasjas nr 2-14-63226 menetluse lõpetada ning kinnitavad, et on teadlikud

kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse hagita menetluses vanema õiguste määramine lapse suhtes,

muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine

(hooldusõiguse asjad). TsMS § 561 lg 1 kohaselt last puudutavas menetluses peab kohus nii

vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel

lahendama.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 432

kohaselt juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 2 kohaselt muudab kohus varem tehtud lahendi, kui

seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses

sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb

kinnitada ning menetlus lõpetada.

TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda

kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. XXX ja XXX on kompromissis kokku

leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda, seega jätab kohus juhindudes

kompromisskokkuleppest XXX ja XXX´i menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 172 lg-te

1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud

kompromisskokkuleppes käsitlemata menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 2, mille kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui

hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud

riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Avalduse

esitamisel

on

30.12.2014

tasutud

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

062200221059223099 riigilõiv summas 60 eurot, millest 10 eurot oli tasutud vastavalt RLS §

57 lg 7 avalduse esitamiselt hagita perekonnaasjas ja 50 eurot oli tasutud vastavalt RLS § 57

lg 16 esialgse õiguskaitse avalduselt, tagastamisele kuulub üksnes hagita perekonnaasjas

tasutud riigilõivust ½ s.o 5 eurot.

Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1-2 ja TsMS § 150 lg 4 alusel riigilõivu summas 5 eurot

XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX .

Vastuavalduse esitamisel on 10.02.2015 tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele

riigilõiv summas 10 eurot vastavalt RLS § 57 lg 7 avalduse esitamiselt hagita

perekonnaasjas, tagastamisele kuulub tasutud riigilõivust ½ s.o 5 eurot.

Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1-2 ja TsMS § 150 lg 4 alusel riigilõivu summas 5 eurot

XXX´i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX, AS Swedbank.

XXX ja XXX on kompromissis kokku leppinud, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise

õigusest. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise

tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik